MS § 426,§ 432 Vabastada M.Z, isikukood: xxx; talle Pärnu Maakohtu 08.11.2007. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga kuni 30.03.2013.a.
Kohustada M.Z täitma katseaja jooksul
1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx,; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
2 p. 2, 4, 7 ja 9 alusel määrata M.Z-ile katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - asuda tööle hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest ja töötada 9 (üheksa) kuu jooksul ainult kodustes tingimustes; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; - alluma elektroonilisele järelevalvele 9 (üheksa) kuu jooksul arvates elektroonilise seadme kehale kinnitamise päevast. Määrata M.Z katseajaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Tõnis Leisneri järelevalve alla. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 22.04.2010. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht M.Z tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 08.11.2007. a otsusega
lg 2 p 1, 3 ja § 212 lg 1 järgi ning
lg 1 ja 3 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
a Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 5 kuud ja 23 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 6 kuud ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud ja 23 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 06.04.
Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on M.Z individuaalses täitmiskavas planeeritud väikeettevõtluse kursuse läbimine Agressiivsuse asendamise treeningu kõlblustreeningu läbimine. Omandab eriala. Sotsiaalprogrammis osalemiseks ei ole osutunud valituks. Käitumiskontrolli ajalon vajalik sotsiaalprogrammis osalemine. Vabanemise korral asub elama koos elukaaslasega isa majja. Varasemalt on turvamehena töötamise kogemus. Talle kuulub firma xxx OÜ, kus soovib vabanemisel töötada. Omab lähedastest koosnevat sotsiaalset võrgustikku. Suhles erineval viisil vangistuse ajal vanemate ja elukaaslasega. Käitumisest vangistuse ajal on alust järeldada, et M.Z on emotsionaalselt stabiilne, hea suhtlemisoskuse ja enesedistsipliiniga. Tartu Vangla ja kriminaalhooldusametnik toetavad M.Z tingimis enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel on M.Z lähedaste sõnul temaga läbisaamine hea ning suheldakse aktiivselt. Ta omab vanemate ja elukaaslase igakülgset materiaalset ja moraalset tuge. Isa elukohas on olemas kõik tingimused elektrooniliseks järelevalveks. Perekonnal on hea materiaalne olukord. Vanemad omavad alkoholikauplust Pärnu linnas. Elukaaslasel on oma ettevõte xxx OÜ. M.Z maksekohustused puuduvad. Kriminaalhooldaja peab vajalikuks elektroonilist järelevalvet 6 kuud. Uute kuritegude riskide välimiseks peaks M.Z viibima elektroonilise järelevalve perioodil kodus, v.a. registreerimiskohustuse täitmine. Töötamise võimalust näeb kriminaalhooldusametnik sellel perioodil ainult kodustes tingimustes. M.Z seletas kohtuistungil, et on nõus elektroonilise järelevalvega. Ta on aru saanud oma vigadest ja ei korda neid enam. Tahab elada seadusekuulekalt. See on teine karistus. Eelmine oli 2003.a., salakaubaveo eest, 1 aasta tingimisi. Vabaduskaotuslikku karistust kannab esimest korda. Esimesel korral katseajal sooritas kuriteo, mille eest kannab karistust. Viimane kuritegu oli 2005.a., peale seda ei ole ühtegi kuritegu sooritanud. Majanduslik olukord stabiilne. Elama läheb koos elukaaslasega isa elukohta, on seal ka varem elanud. 7 aastat on elanud elukaaslasega. Isa on invaliidsuspensionär, elab lähedal. Isaga on väga head suhted. Isa elab koos emaga. Neil on 2 alkoholipoodi, mis toovad raha sisse. Naisel on firma, tal endal on ka firma. Tal on võimalik kodus töötada, on telefon ja internetiühendus olemas. Ei pea kodunt ära käima seoses tööga. Alkoholi ta ei tarvita, on endine sportlane. Ei suitseta, ei tarbi narkootikume. Alkohol ei ohusta tema elu. Ei ole täiskarsklane, aga ei tarvita alkoholi. On sportlane. Olen ka vanglas võistlustel osalenud. Kodus ka võimalus teha trenni, ei pea selleks kodust väljuma. Saab aru, et isa elukoht saab olema talle nagu vangla, aga ei ole valvureid. Ta ei lähe välja jooksma, sest ei lubata seda teha. Vanglas käib väikeettevõtluse kursustel. Arvab, et saab dokumendi kursuste läbimise kohta kätte enne vabanemist, sest kõik hinded välja pandud. Oma firma, kus ta on juhatuse liige, on miinustest, sest on ise laenanud raha, et firma toimiks. Elukaaslase firma on plussis. Karistust läks kandma 4 aastat hiljem, kui kuriteosündmus aset leidis. Selle 4 aasta jooksul ei olnud rikkumisi. Saab aru, et mulle mõisteti küllalt karm karistus. Arvab, et selle põhjuseks oli varasem tingimisi karistus. xxx OÜ juhatuse liige N. V. ganateerib M.Z-ile töökoha finantsspetsialistina. Prokurör leiab, et M.Z ennetähtaegne vabanemine on võimalik. Arvestades pikka kandmata karistusaega tuleb elektroonilise järelevalve periood määrata 9 kuud. Kaitsja leiab, et M.Z tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja küllaldaselt materiaalset alust. Kaitsja väidel on M.Z-ile mõistetud karistus olnud ülemäära suur. Ärakantud aja jooksul on kinnipeetav teinud sellest järeldused. Kaitsja palub määrata elektroonilise järelevalve tähtaeg vastavalt kriminaalhooldaja ettepanekule.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et M.Z on võimalik vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada esimesel tähtajal. M.Z kannab karistust teise astme kuritegude eest ning on ära kandnud 1/3 karistusajast. Seega on olemas
lg 1 p 1 ettenähtud formaalne alus tema karistusest tingimuslikult ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. M.Z on elektroonilise järelevalvega nõus ja tehnilised tingimused on selleks olemas. M.Z on vabaduses elukoht ja lähedastest isikutest koosnev tugev sotsiaalne võrgustik. Tal on töökoht ja seetõttu võimalus töötada. Töötamise tingimused vastavad kriminaalhooldaja ettepanekutele. Töö tegemiseks ei pea kodunt lahkuma. Kuigi perekond on materiaalselt kindlustatud annab töö tegevust ja sissetulekust elatusvahendid. M.Z on valmis alluma kriminaalhooldusele. Nendel asjaoludel on ennetähtaegne tingimisi vabastamise võimalik. Katseaeg, mille pikkus on kandmata jäänud karistusaja ulatuses, võimaldab pikemat kriminaalhooldust ja aitab kaasa resotsiliseerumisele lähedaste ja kriminaalhoolduse toel. Uute kuritegude toimepanemine sõltub M.Z-ist endast. Katseajaks täitmiseks määratavad kontrollnõuded ja –kohustused aitavad uute kuritegude riski maandada. Katseajal on täitmiseks kohustuslikud
Kohus määrab katseajaks täitmiseks
Prokuröri ettepanek elektroonilise järelevalve kestuses on põhjendatud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse arutamisel ei hinda täitmiskohtunik ümber mõistetud karistust.
751 lg 3 sätestatud tähtajast ¾ ulatuse elektrooniline järelevalve on põhjendatud ja proportsionaalne pika kandmata jäänud karistusajaga. Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.