1-08-17089/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli
2. a, Tartus Kriminaalasja number 1-08-17089 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine Kriminaalasi Süüdimõistetu I.U tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu I.U isikukood: xxx viibimiskoht: Tartu Vangla sooviks asuda elama xxx RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Mitte vabastada I.U Pärnu Maakohtu
3. novembri
4. aasta otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 26.11.
5. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-17089 tunnistati I.U süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121, § 275 ja § 274 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 28.02.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu ja 1 päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 1 päev vangistust. Karistusaja alguseks loeti 26.11.2009.a. 1 Kinnipeetava karistusaeg algas 26.11.
6. a ja lõppeb 27.01.
7. a. I.U on varem kriminaalkorras karistatud:
8. 21.04.
9. a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi 1 aasta vangistusega tingimisi 1-aastase katseajaga;
10. 25.09.
11. a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2 ja § 202 järgi 2 aasta vangistusega tingimisi 2 aasta ja 6-kuulise katseajaga;
12. 29.10.
13. a Rapla Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 197 lg 2 järgi 1 aasta 1 kuu vangistusega;
14. 02.11.
15. a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 199 lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega, millest koheselt kuulus KarS § 74 lg 2 alusel ärakandmisele 6 kuus vangistust, 1 aasta 11 kuu 3 päeva vangistust mõisteti KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi 2aastase katseajaga.
16. 28.02.
17. a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 ning § 274 lg 1 järgi 2 aastat 8 kuud 3 päeva vangistusega. I.U esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist enne tähtaja lõppemist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu I.U avaldas, et ta pigem soovib enda ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leidis et I.U ei kuulu ennetähtaegselt vabastamisele. Kohtuniku seisukoht KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on I.U temale mõistetud karistusajast ära kandnud poole karistusajast. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu on kriminaalkorras korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest. Käesoleval ajal kannab ta karistust avaliku võimu teostamise vastase süüteo ja isikuvastase süüteo eest. Vabanemisel on I.U võimalus elama asuda xxx, kus elavad tema vanemad. Nii ema kui isa poolt on nõusolek koju elama asumiseks olemas. Vabanemisel puudub I.U koheselt kindel töökoht ja igakuine sissetulek. Esialgne materiaalne toetus toidu ja elukoha näol on tagatud vanemate poolt. Tema vanemad on mõlemad vanaduspensionärid. Rahalist toetust võimaldaksid talle vajadusel ka töölkäivad õed ja vennad. I.U on probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobe seisundis. Samuti on ta rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, viimati karistati distsiplinaarkorras
18. juunil
19. a. Nimetatud asjaolu näitab tal on probleeme õiguskorrale allumisega. I.U on varem kriminaalkorras karistatud varavastaste tegude eest ning enamus uusi tegusid on ta toime pannud kehtiva karistuse ajal. I.U kahel korral olnud 2 kriminaalhooldusel, kusjuures katseajal on I.U toime pannud uued kuriteod. Samuti on I.U karistatud vangistuse ajal mitmel korral distsiplinaarkorras. Samuti on oluline asjaolu, et I.U suhtes kohaldati vangistuse ajal täiendavaid julgeolekuabinõusid ja nende abinõude rakendamine lõpetati osaliselt alles 14.07.
20. a. Ülaltoodust lähtudes on põhjust arvata, et I.U on endiselt ühiskonnale ohtlik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtunik, et isik, keda on varem määratud kriminaalhooldusele ja kes ei ole osanud seda hinnata, samuti ei ole vangistuse ajal asunud seadusekuulelikkuse teele, ei kuulu isikute ringi, keda peaks ennetähtaegselt vabastama ja kriminaalhooldusele määrama. Ülaltoodust tulenevalt ei saa kohus nõustuda kriminaalhooldajaga ennetähtaegse vabastamise võimalikkuse osas. Kohus leiab, et käesoleval ajal ei ole I.U ennetähtaegne vabastamine võimalik. Kohtunik Rutt Teeveer 3