Kriminaalasi nr 1-09-15790 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.august 2010a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-15790 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margi
§ 76lg.1, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada P.B*i temale Tartu Maakohtu 08.
oktoobri 2010.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-09-15790 mõistetud karistuse 11 kuud 27 päeva vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 08.oktoobri 2009.a. otsusega kriminaalasjas nr. P.B 1-09-15790
§ 424
ja § 32 järgi, mõistetud liitkaristuseks
§ 65lg.2 kohaldades koos Valga kohtumaja 10.09.2008.a.
otsusega mõistetud karistusega 1 aasta vangistust, arvestades 3 eelvangistuses kantud päeva, jääb kanda karistust 11 kuud 27 päeva vangistust. vangistust. Vangistuse algus 04.01.2010a , karistuse lõpp 31.12.2010a. 1
(3)Tartu Vangla on esitanud kohtule P.B tähtaega vangistusest vabastamiseks. kohta koostatud materjalid tingimisi enne Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus alates 01.07.2010a, elektroonilise järelevalve alla 01.07.2010a. Tartu Vangla iseloomustuses toetab ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav on varem püüdnud alkoholi tarbimisest vabaneda, kuid ei ole suutnud. Motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobuda näib olevat väline. Täiendaval motiveerimisel on ilmselt nõus mingil määral alkoholist vabanemiseks koostööd tegema. Väljendab, et on viimane aeg ennast parandada ja elada normaalset täisväärtuslikku elu. Varem suhtus kriminaalhoolduse nõuetesse kergekäeliselt. Hindab oma võimeid üle, kriitikat on võtnud solvanguna. On liigselt enesekindel edu saavutamise suhtes. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kinnipeetavale on kolm korda antud võimalus ennast muuta, kuid P.B ei käitunud kriminaalhooldusel olles õiguskuulekalt, vaid sooritas katseajal juba teistkordselt uue kuriteo. Vabaduses on P.B-le meeldinud vabaduse nautimine. Talle on kord tehtud alkoholist loobumist soodustav süst, kuid juba kolme kuu möödudes hakkas ta uuesti alkoholi tarvitama. Kriminaalhooldaja arvates on alkoholivastane ravi P.B-le vajalik. On käitunud ennastkehtestavalt ja tahtnud olla silmapaistev. Kohus arutas P.B vabastamise küsimust kohtuistungil 11.08.2010a. P.B soovib enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Ta töötab vangistuse ajal ja loodab sama tööandja juures ka vabaduses tööd saada. P.B sõnul tuleb vastu võtta töö, mida saada on. Joomisest peaks loobuma, kuid ravi ei pea P.B vajalikuks- ta saab ka ise hakkama. Ravi läbitegemise vastu ta ei ole. P.B sõnul on varasemal elul lõpp- ta on need asjad selgeks mõelnud. Vabanema peaks just nüüd, talvel vabanedes oleks raskem tööd saada. Prokurör ei toeta tema vabastamist. Kõige suurem vaenlane on P.B alkohol. Ta on juba varem püüdnud sellega võidelda, kuid ei ole hakkama saanud. Ka nüüd ei pea ta abi vajalikuks. Kui inimene oma probleemi ei tunnista, siis ei saa teda lugeda paranemise teele asunuks. Kohtu seisukohad P.B on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuriteos.
§ 76
lg.1 p.1 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. § 76 lg.1 p.2 järgi võib süüdimõistetu vabastada, kui ta on ära kandnud vähemalt poole karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on P.B temale mõistetud karistusajast kandnud ära rohkem kui 7 kuud, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus ei pea P.B ennetähtaegset vabastamist võimalikuks. P.B poolt toime pandud kuriteod on olnud kõik samaliigilised- joobes juhtimised. Lisaks neile kriminaalkorras karistatavatele tegudele on aset leidnud joobes juhtimisi, mille eest on 2
(3)määratud väärteokaristus. Korduv samaliigiliste kuritegude toimepanemine alates aastast 2001 kinnitab kriminaalhooldaja ettekandes ja vangla iseloomustuses esitatud väidet, et P.B on liigselt enesekindel- ta ei pea vajalikuks arvestada, et joobes juhtimine ei ole lubatav, et teda on kohtu poolt selle eest korduvalt korrale kutsutud (ehk karistatud). Aastal 2006 on P.B karistatud joobes juhtimise eest 4-kuulise vangistusega 2-aastase katseajaga, kuid aastal 2007 pani ta katseajal toime uue samaliigilise kuriteo. Siis kandis ära kogu karistuse- 7 kuud vangistust. Vabanes karistuse kandmiselt 18.06.2008 ja juba 10.09.2008, s.o. kolme kuu pärast tehti uus kohtuotsus samaliigilise kuriteo eest. Mõisteti uuesti tingimisi karistus ja sellel katseajal pani toime uue samaliigilise kuriteo- selle eest kannab praegust karistust. Korduvalt on lisandunud
§ 424kvalifikatsioonile ka § 329.
selline käitumine osutab selgele üleolevale suhtumisele mõistetud karistustesse ja soovimatusele allutada ennast seaduse nõuetele. Kohtu hinnangul ei ole P.Bsik, kes seob oma toimetuleku ja suutlikkuse kriminaalhooldaja toega. Ehkki pärast prokuröri seisukohaväljendust möönab P.B, et ta võib ravile minna, osutab see selgelt, et tema motivatsioon on väline ja sisemist tahet muutuda ja alkoholiprobleemiga toime tulla ei ole. Sellist isikut ei saa ravile allutada ka kohtu korraldusega. Tema tahteväljendus alkoholist loobuda on formaalne, mitte sisuline ja tegelik. P.B on jõudnud 35.eluaastasse. Sellises eas inimeste iseloomuomadused on välja kujunenud. Kohus leiab, et P.B need iseloomuomadused, mida kirjeldatakse vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldaja ettekandes ja mis avaldusid ka kohtuistungil, ei kinnita, et P.B allutaks ennast kriminaalhooldusele, tal puudub sisemine tahe ja valmidus alkoholist loobuda. Kohus ei vabasta enne tähtaega karistuse kandmiselt isikut, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei muutu. Kohtunik Ülle Raag 3
(3)