1-09-749/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil
2. a Tartus Kriminaalasja number 1-09-749 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Virge Harak Prokurör Prokuröri abi Ruti Kilg Kriminaalasi Süüdimõistetu D.G tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu D.G isikukood: xxx; elukoht vabanemisel: xxx Kaitsja - RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Jätta D.G temale Harju Maakohtu
3. mai
4. aasta otsusega kriminaalasjas nr 1-09-749 mõistetud liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu
5. mai
6. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-749 tunnistati D.G süüdi KarS § 121 järgi ning karistati 6 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.03.
7. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti D.G-le 1 aasta 4 kuud vangistust. Karistusaeg algas 07.05.
8. a ja lõpeb 07.09.
9. a. 1 Harju Maakohtu 07.12.
10. a määrusega jäeti D.G tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Määrus jõustus 11.01.
11. a. D.G on varasemalt kriminaalkorras karistatud 11 korral. Tartu Vangla leiab, et D.G ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas. Süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 65% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 36%. Kriminaalhooldaja ei nõustu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning on katseajal toime pannud õigusrikkumisi. Uue kuriteo riskifaktorid seonduvad elukoha, vähese hariduse ja töökogemusega, majandusliku olukorra, elustiili, sõltuvuste, tervise, mõtteviisi ja käitumise ning hoiakutega. Kohtumenetluse poolte seisukohad D.G avaldas, et soovib talle mõistetud karistuse vanglas lõpuni ära kanda. Prokurör ei toeta D.G karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Kohtuniku seisukoht D.G kannab 1 aasta ja 4 kuu pikkust karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest. Vastavalt vangistusseaduse § 76 lg 2 kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Vastavalt KarS §-le 76 lg 1 punktile 2 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Kuna karistusaeg algas 07.05.2009 ja lõpeb 07.09.2010, on käesolevaks ajaks kantud karistusajast enam kui pool ja rohkem kui kuus kuud. Samuti on möödunud enam kui kuus kuud Harju Maakohtu 07.12.
12. a määruse jõustumisest. Seega on olemas formaalne alus D.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. D.G on kriminaalkorras varasemalt karistatud üheteistkümnel korral, sealhulgas isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest, katseaegadel on ta pannud toime uusi kuritegusid. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul suured probleemid seoses narkootikumide tarvitamisega, narkojoobes võib muutuda agressiivseks. D.G karistuse kandmise aeg lõpeb 07.09.
13. a. Kuna D.G ei soovi vabaneda kriminaalhooldaja järelevalve alla, ei ole ta motiveeritud täitma ka käitumiskontrolli nõudeid, mistõttu tuleb ta jätta karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata. Varasem praktika on näidanud, et käitumiskontroll ei ole positiivseid tulemusi andnud ega isikut õiguskuulekaks muutnud. Kohtunik 2