← Eesti

1-10-10661/6

Obsah (4)§ 424§ 75§ 50§ 74

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-10-10661 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. august 2010.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-10-10661 (10

§ 424

järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav H.B, ik.XXX kriminaalkorras varem karistud ühel korral: 07.09.2006.a. Pärnu Maakohtu (Kuressaare kohtumaja) otsuse alusel KrK § 424 järgi tingimisi vangistusega 6 kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga; mootorsõidukijuhtimise õigus on äravõetud 6 kuuks, väärteomenetluse korras karistatud 2 korral, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld, Kaitsja Vandeadvokaat Sulev Raudsepp RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada H.B kuriteos

§ 424järgi ja mõista karistuseks 2 vangistus seitse

(7)kuud.

§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta H.B’ ile mõistetud vangistus tingimisi kahe

(2)aastase katseajaga kohaldamata, allutades H.B’ i katseajal käitumiskontrollile.

§ 75

lg 1 alusel kohustada H.B’ it katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et H.B’ ile mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. H.B anda katseajaks temale elukoha järgi, so. Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 19. augustist 2010.a.

§ 50lg1 alusel võtta H.B’ ult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus seitsmeks

(7)kuuks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse jõustumisel H.B suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada. Välja mõista H.B’ ult riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Sundraha tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 SEB Pangas või arveldusarve nr 221023778606 Swedbank’ is, viite nr 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-10-10661, isik kelle eest tasutakse – H.B, nõude liik – sundraha. Kui sundraha ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  1. peatüki
  2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  3. peatüki sätete kohaselt. 3 Asjaolud ja menetluse käik H.B süüdistatakse selles, et tema juhtis
  4. juunil 2010.a. kella 16.00 ajal Saare maakonnas Masa-Laimjala-Tumala mnt 22 kilomeetril abikaasa H. T.ile kuuluvat sõiduautot Opel Frantera registreerimismärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobeseisundis alkoholisisaldusega ühes liitris väljahingatavas õhus 1,06 mg/l laiendmääramatus +/- 0,10 mg/l, lõplik tulemus 0,96 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani H.B toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku H.B süüdistuses

§ 424

järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. H.B on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav H.B ja tema kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp nõustusid H.B’ ile esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus H.B’ ile nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust seitse

(7)kuud.

§ 74alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga kaks

(2)aastat ühes

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.

§ 50lg1 alusel võtta H.B-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus seitsmeks

(7)kuuks. H.B selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. H.B on nõus kuriteo kvalifikatsiooniga, kokkulepitud karistusega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadav. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav H.B , prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et H.B tuleb süüdi tunnistada

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud karistused on vastavuses

§-s 56 sätestatuga. KrMS § 175 lg1 p9 , 179, 180 alusel kuulub H.B-lt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318. Kristel Pedassaar kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.