KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2010. a Tartu kohtumaja kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-7064 Kohtunik Peet Teidearu Kriminaalasi

§ 424

järgi käskmenetluses Süüdistatav U.U (IK:XXX; elukoht: XXXXX XX-X, Tartu; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi 4; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 28.12.2009) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada U.U

§ 424

järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 110 (ükssada kümme) päevamäära, s.o 17 930 (seitseteist tuhat üheksasada kolmkümmend) krooni.

§ 66

alusel määrata, et U.U tuleb rahaline karistus tasuda ositi, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust üheksal kuul järjest 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ja kümnendal kuul 1730 (üks tuhat seitsesada kolmkümmend) krooni hiljemalt kahekümnendaks kuupäevaks kuni mõistetud rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

§ 50lg 1 p 1 järgi mõista U.U-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuueks

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kuriteoga tekitatud kahju osas tsiviilhagi esitatud ei ole. Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb kohtult tunnistada U.U süüdi

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 110 (ühesaja kümne) päevamäära ulatuses. Kuna U.U rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutamise aluseks olev 2008. a keskmise päevasissetuleku suurus on 163 (ükssada kuuskümmend kolm) krooni, tuleb

§ 44

lg 2 ja 3 alusel rahaliseks karistuseks määrata 17 930 (seitseteist tuhat üheksasada kolmkümmend) krooni.

§ 66

lg 1 ja 3 järgi määrata rahalise karistuse tasumine ositi üheksal kuul järjest alates kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust igakuuliste maksetena 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ja kümnendal kuul 1730 (üks tuhat seitsesada kolmkümmend) krooni hiljemalt kuu 20. kuupäevaks kuni mõistetud rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

§ 50

lg 1 p 1 alusel taotleb prokurör süüdistatavale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuueks kuuks. Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Kohus leiab, et on olemas KrMS §-s 251 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged ja süüdistatav on täisealine. U.U-le esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. U.U poolt 29.11.

1. a kella 02.05 ajal Tartu linnas Narva maanteel mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on tõendatud U.U enda kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega (tl 6-7), kus ta tunnistab, et juhtis 29.11.
2. a alkoholijoobe seisundis olles mootorsõidukit; tunnistaja E.G. ütlustega (tl 1-2), mille kohaselt sai ta 29.11.
3. a kella 2.07 paiku teenistuskohustusi täites politsei juhtimiskeskuselt väljakutse sõiduauto BMW reg.nr-ga XXXXXXX avariipaigale Narva mnt 151 maja juurde Tartus, kuhu jõudes nägi ta sõiduki juures U.U, kes oli juhtinud eelnimetatud sõidukit ja kellel tuvastati alkomeetriga joobeseisund; Lõuna Politseiprefektuuri indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga 29.11.
4. a (tl 3) koos alkomeetri tulemi väljatrükiga (tl 4), millest nähtub, et 29.11.
5. a leiti U.U ühes liitris väljahingatavas õhus 1,47 mg alkoholi +/- 0,14 mg/l. Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 1 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Seega oli U.U 29.11.
6. a Tartu linnas Narva maanteel mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes, millega pani toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. U.U on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Kehtivaid väärteokaristusi on U.U 4 – alkoholi tarbimise eest avalikus kohas või avalikku kohta ilmumise eest joobeseisundis (AS § 70), mootorsõidukijuhina lubatud sõidukiiruse ületamise eest (LS § 7422 lg 2), avaliku korra rikkumise eest (

§ 262

) ja narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest väikeses koguses (NPALS § 151 ). Karistust raskendavad asjaolud

§ 58järgi puuduvad.

Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus U.U puhtsüdamlikku kahetsust.

§ 424

järgi toime pandud kuriteo eest võib isikut karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistada U.U kõige kergema karistuse liigi – rahalise karistusega – on põhjendatud, kuna süüdistatavat ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, ta tunnistab süüteo toimepanemist ning kahetseb toimepandut. Karistuse eesmärgid on saavutatavad rahalise karistusega, millele lisandub lisakaristusena

§ 50lg 1 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks.

Vastavalt

§ 44

lg 1 võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistada U.U 110 päevamäära suuruse rahalise karistusega on põhjendatud. Kuna U.U on 4 kehtivat väärteokaristust, millest vähemalt kaks on seotud alkoholi tarbimisega või mootorsõiduki juhtimise nõuete rikkumisega, siis ei ole põhjendatud sanktsiooni alammäära lähedase karistuse mõistmine. Kuna raskendavad asjaolud U.U teos puuduvad, siis tuleks karistusmäära valikul lähtuda sanktsiooni esimese kolmandiku piiridest. Arvestades kergendava asjaoluna U.U puhtsüdamlikku kahetsust, leiab kohus, et prokuröri poolt U.U-le taotletav 110 päevamäära suurune rahaline karistus vastab süü suurusele ning on vastavuses karistamise eesmärkidega.

§ 44

lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Vastavalt

§ 44

lõikele 3 keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kuna U.U suhtes alustati kriminaalasja

1. aastal, siis tuleb keskmise päevasissetuleku arvutamisel lähtuda U.U
2. aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. U.U
3. aasta keskmiseks päevasissetulekuks (tl 20) oli 163 krooni. Seega tuleb U.U tasuda rahalist karistust 110 päevamäära ulatuses, s.o 17 930 krooni.

§ 66

lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Kohus nõustub prokuröriga, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine süüdistatavatele majanduslikult ebamõistlikult koormav ning on seisukohal, et U.U-le mõistetud rahaline karistus tuleb ajatada kümneks kuuks tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste maksetena üheksa kuu jooksul 1800 krooni ja

1. kuul 1730 krooni hiljemalt kuu
2. kuupäevaks kuni mõistetud rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Lisaks rahalisele karistusele tuleb süüdistavatel tasuda ka menetluskulud. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas on U.U menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 , 5 ja 9 järgi määratud kaitsjale makstud tasu 420 krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 20 krooni ja 10 senti ning sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni. Peet Teidearu Kohtunik