katseajaga 6.19.06.2009 a.
2 p. 9 - § 25 lg. 2 järgi 2 kuu vangistusega tingimisi 2 a. katseajaga 7.18.12.2009 a.
2 p. 8, 9 järgi 3 kuu 27 päeva vangistusega, mis asendatud ÜKT-ga 230 tundi tähtajaga 1 aasta. ÜKT tehtud täielikult Viibis vahi all alates 08.03.2010 a. kuni 09.03.2010 a. süüdistusasja KarS § 199 lg. 2 p. 7, 8, 9 järgi. E.M ik. XXX, vene keel, kodakondsuseta, keskeriharidus, ei tööta, eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistatud 4.14.03.2002 a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg. 2 p. 1, 3 - § 15 lg. 2 järgi rahatrahviga 2200 krooni 5.06.01.2004 a. Tallinna linnakohtu poolt KarS § 424 järgi 4 kuu vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga 6.21.12.2009 a.
Viibis vahi all alates 04.07.2010 a. kuni 05.07.2010 a. süüdistusasja KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 ja § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: E.H on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste eest 5-l korral, viimane oli Harju Maakohtu otsus 18.12.2009 KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi, taas 08.03.2010 kella 16.30 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil koos E.M-iga aknaklaasi lõhkumise teel tungis sisse TP´i kasutuses olevasse sõi-duautosse Opel Astra–F-Caravan reg.nr. XXX, mis oli pargitud Tallinnas, Lootsi 7 asuvas №rde Centrumi parklas, kust võttis TP’ile kuuluvad asjad: sülearvutikott väärtusega 600 krooni, sülearvuti HP väärtusega 5000 krooni, digitaalne fotoaparaat Olympus väärtusega 2000 krooni koos laadija ja kotiga, arvutilaadija väärtusega 800 krooni, purk mett väärtusega 30 krooni, arvutihiir väärtusega 300 krooni, 3 DVD-plaadi koguväärtusega 100 krooni, prillid vut-laris väärtusega 100 krooni, EV pass TP´i nimele, tekitades vargusega TP’ile varalist kahju summas 8930 krooni. Seega E.H varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, sissetungimisega, see on KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. E.M on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema, olles 14.03.2002 karistatud Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 15 lg 2-139 lg 2 p 1, 3 järgi, taas 08.03.2010 kella 16.30 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil koos E.H-ga aknaklaasi lõhkumise teel tungis sisse TP´i kasutuses olevasse sõiduautosse Opel Astra–F-Caravan reg.nr. XXX, mis oli pargitud Tallinnas, Lootsi 7 asuvas №rde Centrumi parklas, kust võt-tis TP’ile kuuluvad asjad: sülearvutikott väärtusega 600 krooni, sülearvuti HP väärtu-sega 5000 krooni, digitaalne fotoaparaat Olympus väärtusega 2000 krooni koos laadija ja kotiga, arvutilaadija väärtusega 800 krooni, purk mett väärtusega 30 krooni, arvutihiir väärtusega 300 krooni, 3 DVD-plaadi koguväärtusega 100 krooni, prillid vutlaris väärtusega 100 krooni, EV pass TP´i nimele, tekitades vargusega TP’ile varalist kahju summas 8930 krooni. Seega E.M, varem varguse toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti E.M on kohtu alla süüdistatavana selles, et tema 04.07.2010 kella 20.45 ajal juhtis Harjumaal Tallinnas Heina tee 33 maja juures mootorsõidukit Ford Transit registreerimismärgiga XXXolles joobeseisundis (alkoholijoove 1,23 mg/l laiendmääramatusega +/-0,12 mg/l (lõplik tulemus 1,11 mg/l), millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1 /Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega E.M pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Süüdistatav E.H tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja arutamist lühimenetluse vormis. Süüdistatav E.M end talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg. p. 4, 7, 8 süüdi ei tunnista, kuid KarS § 424 järgi tunnistab end täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsjad samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsjad on seisukohal, et süüdistatavale E.H esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatavale E.M esitatud süüteo kvalifikatsioon põhjendatud osaliselt. Süüdistatav E.H ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 08.03 kohtus E.M-iga ja mingil ajal nad olid №rde Centrumi kaupluse juures. Ühe auto juures E.M nägi autos arvutit ja tegi ettepaneku see varastada. E.M varjas teda ja ta lõi auto aknaklaasi puruks ning läbi katkise augu kaudu võttis istmelt arvutikoti ja ronis üle lumehange ning läks mikrobussi juurde ja istus autosse. Tema järel tulid turvatöötajad. Auto hakkas sõitma, kuid turvatöötajad palusid neil autost väljuda. Autos istunud Vitali vargusest midagi ei teadnud. Ta toimetati turvaruumi. Tunnistaja E.M poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 08.03 kella 11 ajal helistas talle Viktor Toropov ja soovis kokku saada. Peale lõunat ta oli sõidukiga Balti jaama juures ja autos oli ka E.H. Umbes 20 minuti pärast tuli Toropov. Sõideti №rde Centrumi kaupluse juurde, kus ta pidi ühe inimesega kokku saama. Parklas vabu kohtu ei olnud. Šestak väljus ja ütles, et läheb kauplusesse. Ta sõitis eemale tasulisse parklasse ja ise väljus, kuid autosse jättis Toropovi, sest siis ei pea tasu maksma, kuna inimene autos. Kaupluse välisukse juures ta kohtus E.H-ga ja ütles, et läheb linna ja teatas ka auto asukohast. Ta tuli tagasi umbes 40 minuti pärast, kuid auto seisis sõidureas umbes 5 meetrit eemal endisest kohast, kuhu eelnevalt auto jättis. Autos kedagi ei olnud, hakkas mõlemale helistama, kuid kumbagi kätte ei saa- nud. Oli seal umbes poolteist tundi, kedagi kätte saamata, lahkus. Järgmisel päeval uuesti helistas mõlemale, kuid kumbki ei vastanud ja helistas politseisse ning sai teada auto asukohast. E.H ja E.M vahelisest vastastamisprotokollist nähtub, et E.H kinnitab varguse toimepanemist sõidukist koos E.M-iga, kuid E.M eitas varguses osalemist. Kinnitab ainult, et ajas E.H-ga juttu kaupluse ukse juures oleva punase auto lähedal ja seejärel lahkus linna. Kahtlustatavana kohtueelsel uurimisel üle kuulatud E.M end esitatud kahtlustuses süüdi ei tunnista, sest kuritegu toime ei pannud. Jääb tunnistajana ja vastastamisel antud ütluste juurde. Süüdistatav E.M ei taotle enda ülekuulamist sõidukist toimepandud varguse fakti kohta, samuti ei taotle enda ülekuulamist joobnud olekus sõiduki juhtimisest. Kinnitab mõlemas episoodis antud ütlusi s.o. ühes episoodis tunnistajana antud ütlusi ja teises selles, et 04.07. ta tarvitas alkoholi, olles ära joonud umbes 300 g viina. Pärast joomist umbes 45 minutit hiljem läks autoga sõitma. Saanud sõita mõned minutid, politsei märguandel peatas sõiduki ja tal tuvastati alkoholijoove ning toimetati jaoskonda, kus tõendusliku alkomeetriga leidis kinnitust temal olev alkoholijoove 1, 23 mg/l ning nõustus sellega. Kahetseb juhtunut. Kannatanu TP poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 08.03.2010 a. kella 16.15 ajal parkis sõiduki Lootsi 7 parklasse. Ta pidi lähedal kokku saama ühe tuttavaga ja seetõttu autouksed jättis lukustamata. 5-10 minuti pärast tuli auto juurde, autol oli parempoolne esiukseklaas katki ja olid varastatud temale kuuluvad asjad ( süüdistuses nimetatud ). Kokku tekitati kahju summas 8930 krooni. Hiljem talle tagastati temalt varastatud asjad, kuid saamata jäid prillid. Samuti klaasi vahetus läks maksma 1150 krooni ja selles summas tsiviilhagi nõue. Tunnistaja TTT poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 08.03.2010 a. ta oli Lootsi 7 №rde Centrumis turvatöötajana. Turvaruumis jälgis kaameraid ja kaupluse ees nägi kahte meesterahvast, kes olid nägupidi tuttavad autodesse sissemurdmisega. Mehed kadusid kaamera vaateväljast ja ta läks koos paarimehega välja ning nägi ühte lühemat kasvu meest, kes hoidis käes arvutikotti, mida tal enne käes ei olnud. Sellest mehest 10-15 m. eespool kõndis teine mees. Arvutikotiga mees istus ühte sõidukisse ja auto hakkas sõitma, kuid nad takistasid edasisõitu. Nad käskisid mehed autost väljuda ja toimetati turvaruumi, koos autost võetud arvutikotiga. Turvaruumi tuli üks mees, kes rääkis autost toimunud vargusest. Kutsuti kohale politsei ja hakkasid kinnipeetavatega tegelema. Tunnistaja RM poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et need haakuvad tunnistaja TTT poolt antud ütlustega. Tunnistaja IK poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 04.07 ta oli politseipatrullis ja kella 20.45 ajal märkas ebastabiilse sõiduga sõidukit ja märguandel peatus sõiduk Ford reg. mnr. XXX, mis oli suunaga Taime tänavale. Juhiks oli E.M, kes oli alkoholijoobes. E.M kohtueelse menetluse ajal kuulati 09.03 üle tunnistajana ja 18.06 ta kuulati üle kahtlustatavana, kus ta kinnitab, et jääb tunnistajana ja vastastamisel antud ütluste juurde, olles andnud ütlusi asjaolude kohta s.o. 08.03 sõidukist toimepandud varguse kohta. Kinnitab, et vargust toime pole pannud. Kohtueelse menetluse kokkuvõttes tõendite loetelus uurija kinnitab, et lisaks teistele tõenditele E.M kahtlustus autost varguse toimepanemises on kinnitust leidnud ka E.M kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga. Süüdistusaktis tõendite loetellu on lisatud, et süüdistatava Juri E.M süü on leidnud tõendamist veel tunnistajana üle kuulatud E.M ülekuulamise protokolliga. Kohtueelse menetluse ajal 08.03 kannatanu TP kuuluvast sõidukist toimepandud varguse asjaolude uurimisel tuvastati, et varguses osales ka E.M, kuid kohtu seisukohalt temaga menetlustoimingute läbiviimisel ei olnud lubatav teda tunnistajana üle kuulata, kuna politseil oli juba kogutud materjalidest nähtuvalt alust kahtlustada teda kuriteo toimepanemises. Kohtueelse menetluse kokkuvõttes ja koostatud süüdistusaktist nähtub, et E.M süüdistuses olulisel määral on toetutud tema poolt tunnistajana antud ütlustele, kuigi ta eitas kuriteo toime-panemist. Kohus samuti leiab, et uurija küsitles E.M tunnistajana üle praktiliselt ajal, kus tema suhtes oli juba tuvastatud tema osalus varguse toimepanemises. Kahtlustatavana ülekuulamisel tal oleks õigus olnud üldse vaikida ja õigus kasutada kaitsja olemasolu ütluste andmisel. Sellele asjaolule on pööranud tähelepanu ka Euroopa Inimõiguste Kohtu konventsiooni artikli 6 lg. 1, 3 sätted. E.M süüdistuses ei saa süüstava tõendina kasutada tunnistajate TTT ja RM ülekuulamisel antud ütlusi, kuigi nad turvaruumis läbi monitori nägid kaupluse ees kahte tuttavat meest ja läinud turvaruumist välja, nägid kaupluse ees ühte lühemat kasvu meest, kes hoidis käes arvutikotti, mida tal enne käes ei olnud. Sellest mehest eespool 10-15 m kaugusel kõndis teine mees. Nad pidasid lühemat kasvu mehe koos arvutikotiga kinni ja andsid üle politseile. Kohus ei saa nende ütlustele toetuda seetõttu, et pole kindlaks tehtud lühemat kasvu mehe ees kõndinud meest, oletustele ei saa süüd rajada, et selleks meheks võis olla E.M. Samuti ei saa E.M süüd varguses rajada kaassüüdistatava E.H ütlustele, kes kinnitas varguse toimepanemist koos E.M-iga. Põhiseaduse § 22 kohaselt keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama ja ei saa tugineda ainult kaassüüdistatava ütlustele ja prokuröri poolt nimetatud muudele tõenditele, seetõttu kohus järeldab, et E.M tuleb KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 süüdistuses õigeks mõista, tema süüd tõendavate tõendite puudumisel, samuti menetlusnormide rikkumise tõttu, riivates EIK konventsiooni artikkel 6 lg. 1 õiglasele kohtulikule arutamisele. E.H süü KarS § 199 lg. 2 p. 7, 8, 9 järgi ja E.M süü KarS § 424 järgi on peale nende ja kannatanu ning tunnistajate ütluste veel leidnud kinnitamist sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga, politsei ettekandega E.H kinnipidamisega koos kannatanult varastatud asjadega, nende asjade vaatlusprotokolliga ja Paat allkirjaga asjade kätte saamise kohta, asitõendi - CD plaadi vaatlusprotokolliga, E.H puhtsüdamliku ülestunnistuse avaldusega, E.M suhtes indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga / t.l. 13 – 24, 39 – 46, 64, 65, 128 – 130 /. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava E.H täielik süüditunnistamine ja E.M osaline süüditunnistamine ning lühimenetlusega nõustumine oli nende tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatavate kriminaalkorras karistatust, E.H poolt uue tahtliku kuriteo toimepanemist katseajal, kuid mõistetud karistuse asendamist ÜKT-ga ja käesolevaks ajaks ÜKT täieliku täitmisega, E.M poolt tahtliku kuriteo toimepanemist katseajal, mõlemal töökohtade ja iseseisvate sissetulekute puudumist, E.H poolt puhtsüdamlikku kahetsust, politseinike kohusetundlikku ja oskuslikku suhtumist avaliku korra kaitsesse, E.M poolt juhitava sõiduki kinnipidamisel võimaliku liiklusõnnetuse ärahoidmisel, kannatanule tekitatud materiaalse kahju tagastamist, kohus ei saa arvestada E.M kahetsust kergendava asjaoluna, kuna katseajal ta pani toime tahtliku süüteo ja tema kahetsus on näiline, kohus leiab, et neid tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Õigeks mõista E.M KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 järgi 2 Süüdi tunnistada E.M KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 4 ( neli ) kuud vangistust. KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada E.M-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.12.2009 a. kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra s.o. 5 ( viis ) kuud 27 ( kakskümmend seitse ) päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista 9 ( üheksa ) kuud 27 ( kakskümmend seitse ) päeva vangistust. 3 Süüdi tunnistada E.H KarS § 199 lg. 2 p. 7, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 4 ( neli ) kuud vangistust. 4 Mõistetud karistuse algust E.H ja E.M arvestada pärast kohtuotsuse jõustumist ja Harju Maakohtust neile laekunud teate sisus märgitud karistuse kandmise kohast ja karistuse reaalsele kandmisele asumise ajast. KarS § 68 lg. 1 alusel E.H arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 08.03.2010 a. kuni 09.03.2010 a. s.o. 2 ( kaks ) päeva ja E.M alates 04.07.2010 a. kuni 05.07.2010 a. s.o. 2 ( kaks ) päeva. 5 Välja mõista E.H-lt ja E.M-ilt kummaltki sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse. 6 Välja mõista kaitsjatasu E.H-lt 1800 krooni ja E.M-ilt 2700 krooni. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 7 Välja mõista E.H-lt kannatanu TP kasuks tsiviilhagi summas 1150 krooni. Kannatanul tsiviilhagi nõudes õigus pöörduda kohtutäituri poole. 8 Asitõend – CD plaat – jätta kriminaalasja juurde. 9 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.