Obsah (4)

§ 76§ 209§ 64§ 65

1-10-3608 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2010, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

§ 76; Kr

MS § 426 lg 1, § 432 lg 3 jätta Alar talle Tartu Maakohtu

1. juuni
2. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Määrus edastada Tartu Vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtule. Määruskaebus esitatakse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. 04.10.2010 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava L.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
4. Tartu Maakohtu 16.06.2010 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-3608 tunnistas kohus L.A süüdi

§ 209

lg 2 p 1, § 121 ja § 120 järgi ning mõistis

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõistis L.A-le karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel moodustas kohus liitkaristuse L.A-le käesoleva kohtuotsusega karistuseks mõistetud 2 aastast vangistusest ja L.A-le 13.02.2008 Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud 3 aastast 4 kuust vangistusest selliselt, et luges kergema karistuse, s.o 2 aastat vangistust, kaetuks 3 aasta 4 kuu vangistusega ning mõistis L.A-le lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust, mille kandmise alguseks jäi Tartu Maakohtu 13.02.2008 kohtuotsuses kajastatud karistuse kandmise algusaeg.

1. Karistusaeg algas 08.08.2007 ja lõpeb 08.12.
3. L.A on kriminaalmenetluse korras karistatud kokku 12-l korral, väärteokorras karistatud korduvalt, peamiselt liiklusseaduse alusel.
4. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on L.A vanglas viibimise ajal osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides, s.h. vabanemiseelses programmis. Rahalisi nõudeid on tema vastu üle 310 000 krooni, mida ta on motiveeritud likvideerima. Rahaliste nõuete osas toimib isikuarvelt mahaarvestus; vabanemisfondis on 23.07.2010 seisuga 4537.86 krooni. Omab ametlikku töökogemust erinevatel erialadel. Kelmusi on varem toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, st tal ei ole olnud võimalik töötasuga majanduslikult toime tulla. On olemas toetav lähivõrgustik. Elustiil on vabaduses olnud riskiv ja hoolimatu, teisi ärakasutav. Probleeme seoses alkoholiga ei ole, alkoholi tarvitab harva. Korduv karistatus näitab, et kuritegelik käitumismudel on välja kujunenud. Kriminaalhooldusel viibides ei suutnud täita talle määratud üldkasulikku tööd ning karistus pööratud täitmisele. Ka vangistuse ajal on esinenud distsipliini rikkumisi, omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Omab põhjendamatult kõrget enesehinnangut ja head manipuleerimisoskust. Materiaalsed väärtused on eespool üldtunnustatud sotsiaalsetest väärtustest ja see on loonud aluse kuritegude toimepanekuks, tegudes lähtub peamiselt iseenda vajadustest. Olemas on uue kuriteo toimepanemise risk.
5. Kriminaalhooldaja ei nõustu oma ettekandes L.A vabastamisega tingimisi enne tähtaega, kuna võib eeldada tema poolt kontrollnõuete ja –kohustuste mittetäitmist. L.A käitumist iseloomustab nii korduv varasem kuritegelik käitumine kui ka vangistuse ajal korduvalt toime pandud distsipliinirikkumised. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et mõistetud karistused ei ole täitnud L.A puhul eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Eelmise ennetähtaegse vabastamise korral taotles L.A ise kandmata jäänud 6-päeva vangistuse täitmisele pööramist, kuna ta ei arvanud varem, et kriminaalhoolduse nõudeid tuleb nii rangelt täita. Kohtu poolt määratud üldkasulik töö jäi tegemata ja see asendati vangistusega. Suure tõenäosusega võib L.A panna vabaduses toime uue samalaadse kuriteo ja/või rikub sihilikult käitumiskontrolli nõudeid, eesmärgiga kanda karistus lõpuni. Ka ei ole L.A-le vabanemisel kindlustatud töökoht. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6. Kinnipeetav L.A avaldas, et ta ei soovi ennetähtaegselt vabaneda.
7. Prokuröri arvamuse kohaselt puudub olukorras, kus isik ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, alus tema vabastamiseks. KOHTU SEISUKOHT 9.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 10. L.A karistusaja lõpuni on jäänud kakskümmend kolm päeva. L.A se ei soovi enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Ta tahab karistuse lõpuni kanda. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus isik ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, puudub tal igasugune motivatsioon kontrollnõuete täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus 2 mõistlikuks ja põhjendatuks arutada sisuliselt L.A ennetähtaegse vabastamise küsimust ja ta tuleb jätta ennetähtaegselt vabastamata. Rutt Teeveer Kohtunik 3