1-10-3892/8

Kriminaalasi nr.1-10-3892 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 28.jaanuaril 2011.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-3892 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Pavel Grjazev Asja läbivaatamise kuupäev 28.01.2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Z.S tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Z.S, isikukood xxx viibib Viru Vanglas Süüdimõistetu Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Z.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 04.01.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.S tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Z.S on Tartu Maakohtu 18.05.2010 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 424, § 329 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.09.2009 otsusega nr 1-09-15025 mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 10 päeva vangistust. 1 Karistuse kandmise algus 14.06.2010 ja lõpp 24.07.2011. Kinnipidamisasutuses Z.S kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel asub kinnipeetav elama ema juurde aadressile xxx, kus omab ka sissekirjutust. Kinnipeetaval on keskharidus, eriala puudub. Vabaduses on peamiselt töötanud betoonivalmistajana. Töökohad on olnud nii ametlikud kui ka juhutööde näol, samuti on töötanud välisriigis. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Tasumata võlanõudeid on 81 089 krooni ulatuses. Sotsiaalprogrammides pole osalenud. Enne vangistust täheldatud alkoholi kuritarvitamist. Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Viru Vangla taotlust Z.S tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Z.S kriminaalhooldusele suunamine aitaks kaasa kinnipeetaval ühiskonda naasmisel. Kinnipeetaval oleks vabaduses olemas kontroll ja tugi, et edaspidi käituda seaduskuulekalt. Z.S taotleb ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Z.S tuleb jätta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Z.S on 5 korral karistatud kriminaalkorras. Viimased neli karistust on mõistetud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, mis näitab, et kinnipeetaval on olnud vabaduses tõsiseid probleeme alkoholi tarvitamisega. Isik on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue kuriteo, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Alkoholi kuritarvitamine ja tasumata rahalised nõuded 81 089,75 krooni omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus arvestab ka seda, et vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et Z.S puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. Z.S puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammis osalemist vangistuse ajal, mis on seotud sõltuvusprobleemide lahendamisega. Arvestades, kuritegude toimepanemise korduvust ja iseloomu ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks 2 ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Z.S vabastamata temale Tartu Maakohtu 18.05.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Loretta Pikma(allkiri) Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 21.02.2011 №oremreferent Liivi Õun 3