lg 1 alusel mõistetud lõplikuks karistusest 2 a 1 k vangistust, karistuse kandmise algus 19.04.2004, 5) 25.10.2005 Narva Linnakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel 4 k vangistust, Narva Linnakohtu määrusega 05.12.2005 mõisteti
alusel karistuseks 2 a 5 k vangistust, karistuse kandmise algus 19.04.2004, 6) 10.05.2006 Tartu Maakohtu poolt
järgi rahalise karistusega 1500 krooni, milline karistus Tartu Maakohtu määrusega 28.04.2009 asendatud 10 p vangistusega, 7) 27.05.2009 Viru Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti 4 a vangistust,
alusel eelvangistusaja mahaarvamisega jäänud kanda 3 a 11 k 27 p vangistust, karistuse kandmise algus 27.05.2009, väärtegude toimepanemise eest karistatud 19-l korral, 2 rahatrahvi tasutud, kahtlustatavana kinni peetud 11.01.2009, tõkend vahistamine kohaldatud 13.01.2009, süüdistuses
MS § 233-238, 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada M.K
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning M.K karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. 2
lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda M.K-le käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Viru Maakohtu 27.05.2009 kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 päeva vangistust ning M.K liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 päeva vangistust. Tõkend – vahistamine jätta M.K suhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 11.01.
lg 2 p 4,7,8 ja § 200 lg 2 p 7 järgi 3 aasta 11 kuu ja 27 päevase vangistusega, 10.01.2009 kella 15.00 paiku sisenes xxxx xxxx asuvasse T M korterisse, võttis ise diivani ja madratsi vahelt T M rahakoti ja sealt 400 krooni sularaha. Seejärel tõmbas seinast välja lauatelefoni ja lülitas välja T M mobiiltelefoni, et viimane ei saaks abi kutsuda ning võttis paremast püksitaskust välja püstolitaolise eseme ja pani selle T Mle otsaette. Peale seda lahkus koos rahaga T M korterist. Oma teoga pani M.K toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, ähvardades relvataolise esemega ja olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav
KOHTULIKUL UURIMISEL TUVASTATUD FAKTID Süüdistatav M.K ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava M.K kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 09.01.2009 sõitis ta puhkepäevadeks xxxx V juurde, kellega ta oli lühiajaliselt tuttav. Süüdistatava M.K sõnul oli tal kaasas 300 krooni raha, mille O talle andis. Süüdistatav M.K kinnitas, et ööbis V juures, kuid hommikul olid nad tülli läinud, õlut jooma hakanud, mida ta oli kõrval olevast poest paar pudelit ostnud. Süüdistatava M.K ütlustest nähtub, et kui ta sai V tuttavaks, siis nad käisid selle vanaema juures, kes palus, et nad aitaksid puid tuua. Süüdistatava M.K väitel oli ta selle vanainimese juures käinud 2 korda. Süüdistatava M.K ütlustest nähtub, et 10.01.2009 oli kolmas kord selle vanainimese juures käia ning siis ta küsis vanainimeselt 25 krooni võlgu, et tal ei ole raha ja ta ei saa ära sõita, kuid järgmisel nädalal, kui saab palga kätte, siis lubas ta vanainimesele ära maksta. Süüdistatava M.K väitel esimesel korral andis vanainimene talle 25 krooni. Süüdistatava M.K sõnul polevat ta esimesel korral korterisse sisenenud, sest vanainimene tuli ise ukse juurde raamiga. Süüdistatava M.K väitel oli vanainimene talle raha andes öelnud, et „tee nii, et minu poeg sellest teada ei saaks, et ma andsin sulle raha“. Süüdistatava M.K sõnul maksis bussipilet kas 30 või 35 krooni ja tal jäi rahast puudu. Süüdistatava M.K ütlustest nähtub, et kui ta 10.01.2009 teist korda vanainimese juurde läks, siis seletas ta, millises situatsioonis ta on, öeldes, et raiskas selle raha suitsude peale. Süüdistatava M.K väitel küsis ta teisel korral vanainimeselt 200-300 krooni raha võlgu, et endale midagi osta ja ütles, et jätab pandiks käekella järgmise nädalani, mil ta tuleb ja maksab selle raha ära ning vanainimene andis talle igasuguste probleemideta 400 krooni, öeldes, et paneb ta kella kappi. Süüdistatav M.K täpsustas, et vanainimene oli öelnud talle enne raha andmist, et mingu ta välja, et ta kohe toob raha ja tema läks esikusse. Süüdistatav M.K kinnitas, et see, kes talle kella kinkis oli öelnud, et kell maksis kuskil 600 krooni ringis. Süüdistatava M.K sõnul ei tahtnud vanainimene, et poeg saaks teada raha andmisest. Süüdistatava M.K väitel ostis ta enne seda, kui 4 xxxx ära sõitis bussijaama kõrvalt poest endale plastmassist püstoli ja kuulid, samuti plastmasskella. Süüdistatav M.K mäletas, et kui ta ära sõitis, siis ta nägi, et selle vanainimese poja auto tuli sinna maja juurde. Süüdistatav M.K leidis, et teda süüdistatakse röövimises võib olla vanainimese poja pärast, kellele vanainimene ehk ise ütles või märkas poeg seda kella. Kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - kannatanu T M ülekuulamise protokoll 10.01.2009 (tl 2-5). Kannatanu T M on öelnud, et täna (10.01.2009) umbes kella 14.00 ajal käis tema juures korteris (xxxx) üks noormees, keda ta teab selle tõttu, et ta käis 3-4 päeva tagasi koos V , kelle ema on M T , tema juures. Kannatanu T M kinnitas, et kui täna see noormees esimest korda tema juurde tuli, siis see noormees pakkus talle pandiks kella ja soovis vastu bussisõiduraha. Kannatanu T M sõnul andis ta noormehele 25 krooni ja pärast seda noormees läks minema. Kannatanu T M väitis, et seejärel, kui oli mööda läinud umbes 1,5 tundi, siis tuli noormees tagasi ja ütles, et buss läheb kell 15.15 ning ütles, et anna veel raha. Kannatanu T M sõnul tuli noormees ise tema korterisse sisse, korteri uks tal lukus ei ole. Kannatanu T M väitel oli pärast seda küsimust tema öelnud, et temal raha rohkem ei ole, mispeale noormees ütles, et kuidas sul raha ei ole, et alles said pensioni. Kannatanu T M kinnitas, et pärast tema ja noormehe vestlust, võttis noormees kohe tema diivanil oleva madratsi alt, täpsemalt madratsi ja diivani vahelt musta värvi rahakoti, võttis sellest 400 krooni, kõik olid 100 kroonistes kupüürides. Kannatanu T M väitel tõmbas noormees seejärel tema laua telefonilt juhtme välja ning lülitas välja mobiiltelefoni, seejärel võttis noormees paremalt poolt pükste taskust välja musta värvi relva taolise eseme, mille pani talle otsa ette ning siis lahkus. Kannatanu T M sõnul oli noormees veel eelnevalt öelnud, siis kui telefonid välja lülitas, et nüüd ei saa sa kellelegi midagi teada anda. Kannatanu T M väitel oli sel korral noormees purjus. Kannatanu T M täpsustas, et sel esimesel korral, kui ta noormehele 25 krooni andis, siis arvatavasti oli noormees näinud, kus ta rahakotti hoiab. Kannatanu T M juurest võeti kaasa käekell, elastse rihmaga. - kahtlustatava M.K kinnipidamise protokoll 11.01.2009 (tl 6-7), millest nähtub, et kinnipidamisel võeti M.K-lt ära musta värvi plastmassist mängurelv ning mängupüstoli plastkuulid, sularaha 359 krooni (3 tükki saja kroonistes kupüürides, 2 tükki 25 kroonistes kupüürides, 1 viie kroonine kupüür ja 2 kahe kroonist kupüüri). - bussisõiduplaan (tl 8), millest nähtub, et kell 15.40 (esmaspäeval, kolmapäeval, neljapäeval ja laupäeval) väljub buss xxxx ning jõuab xxxx kell 16.20. - asitõendi vaatlusprotokoll 12.01.2009 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 9-12). Vaadeldud on musta värvi plastmassist laste mängu püstolit ja püstoli salve. Mängupüstoli salves on 6 plastkuuli, kollase värvusega. Plastpüstoli käepidemel on nupp, mille vajutamisel liigub salv alt ära. Püstoli ühel küljel kirje M-2000, teisel pool plastpüstolil kirje CHINA 6mm. Vaadeldud on plastmassist läbipaistvat granaati, mille sees erinevate värvustega plastmassist kuulikesed. Vaadeldud on sularaha summas kokku 359 krooni, millest kolm kupüüri on saja kroonised, kokku 300 krooni, kaks kupüüri on kahekümne viie kroonised, kokku 50 krooni, üks kupüür on viie kroonine ning kaks kupüüri on kahe kroonised. Vaadeldud on kannatanu T M poolt politseile üle antud kella. Kellal on elastne rihm, kella seierid seisavad. Kell ei tööta. - raha üleandmise – vastuvõtmise akt (tl 13), millest nähtub, et T Mle viidi koju aadressile xxxx ning ta võttis vastu sularaha summas 359 krooni. 5 - protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel 10.01.2009 (tl 16), millest nähtub, et M.K tuvastati alkoholijoove 1,07 mg/l. - joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll 10.01.2009 (tl 17), millest nähtub, et M.K toimetati xxxx bussijaamast kainenema. - äratundmiseks esitamise protokoll 13.01.2009 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 18-20). Kannatanu T M on talle äratundmiseks esitatud fotode hulgast tundnud ära fotol nr 2 oleva noormehe. Kannatanu T M tundis noormehe ära juuste järgi ning on öelnud, et see on see noormees, kes laupäeval (10.01.2009) pani tema otsa ette relva taolise eseme ning eelnevalt võttis ära tema rahakotist 400 krooni. Kannatanu T M väitel on see noormees üldse tema juures kokku käinud 3-l korral. Kannatanu T M poolt fotol nr 2 äratuntud isikuks osutus M.K. - tunnistaja A R ülekuulamise protokoll (tl 21-22). Tunnistaja A R on öelnud, et 10.01.2009 oli ta patrullteenistuses A T ning umbes kella 16.10 paiku said nad väljakutse juhtimiskeskuselt, et bussijaama jõuab xxxx tulev buss, millel on peal üks noormees nimega M.K ning kelle tundemärgid – pruunikas seemisnahkne jope, musta värvi dressipüksid kollase triibuga. Tunnistaja A R sõnul öeldi neile väljakutses veel, et nimetatud isik pani xxxx toime röövi relva taolise esemega. Tunnistaja A R väitel said nad juhtimiskeskuse poolt veel teada, et buss jõuab xxxx bussijaama kell 16.20 ning selleks ajaks oli ta koos paarimehega bussijaamas. Tunnistaja A R sõnul jõudnud xxxx bussijaama, tuli bussi pealt kohe esimesena maha juhtimiskeskuse poolt kirjeldatud noormees, kelle nad kinni pidasid ja toimetasid xxxx politseiosakonda. Tunnistaja A R ütlustest nähtub, et turvakontrolli teostamise käigus leidsid nad noormehe pükste taskust plastmassist musta värvi mängupüstoli ja jope taskust plastkuulid, rahakotis oli noormehel sularaha 359 krooni. - tunnistaja V G ülekuulamise protokoll 28.01.2009 (tl 27-30). Tunnistaja V G sõnul hüütakse teda V . Tunnistaja V G kinnitas, et 2008.a. detsembris sai ta läbi Võsareporteri tuttavaks M.K-ga, kes tema kaudu tuligi xxxx ja kellega ta tahtis hakata kokku elama, kuid sellest ei tulnud midagi välja, sest Gennadi jõi palju. Tunnistaja V Gi sõnul käis ta ühel korral koos Gennadiga T M juures. Tunnistaja V Gi väitel oli Gennadi laupäeval 10.01.2009 tema juures hommikust peale. Tunnistaja V Gi sõnul käis Gennadi enne kella 12.00 veel Maxima poes ja ostis 2 pudelit õlut. Tunnistaja V Gi teada oli Gennadil rahakotis 30 krooni ning ta pidi kella 12.10 bussiga xxxx minema. Tunnistaja V Gi väitel läks Gennadi enne bussi väljumist tema juurest ära. - tunnistaja T T ülekuulamise protokoll 04.03.2009 ning selle lisa (tl 32-34). Tunnistaja T T on öelnud, et 10.01.2009 töötas ta ise oma kaupluses T , mis asub xxxx, müüjana ja see kauplus asub kohe xxxx bussijaama kõrval. Tunnistaja T T mäletas sellest päevast seda, et umbes kella 14.00 paiku sisenes tema poodi üks noormees, kes küsis kõige pealt temalt kellaaega ja seda, et kui palju maksab pilet. Tunnistaja T T ei mäletanud, kuhu noormees sõita tahtis ja kuhu pileti hinda küsis. Tunnistaja T T sõnul oli noormees päris tükk aega tema juures kaupluses ja nad rääkisid juttu. Tunnistaja T T väitel oli noormees vahepeal veel ostnud tema kauplusest musta värvi laste plastpüstoli maksumusega 40 krooni, laste käsigranaadi maksumusega 15 krooni, milles olid sees kuulid püstolile ja plastmassist elektroonilise käekella maksumusega 15 krooni. Tunnistaja T T sõnul läks nende asjade ostmise ajal jutt sellele, et äkki ei jagu noormehel bussisõiduraha ja selle peale ütles noormees, et tal on xxxx vanaema, kes annab talle raha. Tunnistaja T T kinnitas, et kuna noormehel rahakott puudus, siis nägi ta, et viimasel oli veel raha, see oli peenraha. Tunnistaja T T mäletas, et noormees võttis raha pükste taskust ja jaki taskust. Tunnistaja T T sõnul käitus noormees väga imelikult, 6 olles justkui ärritunud või häiritud. Tunnistaja T T kinnitas, et ta tundis hirmu ja hoidis käepärast gaasiballooni, sest noormees kõndis poes kogu aeg ringi ega püsinud ühes kohas. Tunnistaja T T väitel oli see noormees tema kaupluses ikka päris kaua, umbes tund aega kindlasti ning ta mäletas, et see noormees käis selle aja jooksul kuskil 10 minutit ära. Tunnistaja T T sõnul kirjutatakse kõik esemed ülesse, mis ostetakse ning ka sel korral kirjutas ta need esemed ülesse, mida see noormees ostis, esitades ülekuulamise protokolli lisana koopia vihiku lehest. - Viru Maakohtu kohtuotsuse nr 1-08-10352 ärakiri 27.05.2009 M.K süüdimõistmise kohta
lg 2 p 4,7,8; 200 lg 2 p 7 järgi (tl 96-99) ning karistusregistri õiend (tl 102-109), millest nähtub, et eelpoolnimetatud kohtuotsus jõustus 12.06.2009. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav M.K pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Seda, et kannatanu T Ml oli kodus raha, veendus süüdistatav M.K siis, kui ta esimest korda 10.01.2009 kannatanu T Mlt sai 25 krooni laenuks, andes oma käekella panti. Kohtul ei ole mingit põhjust kahelda kannatanu T M ütluste õigsuses, sest need haakuvad teiste asjas kogutud tõenditega. Kannatanu T Ml ei olnud mingit põhjust anda süüdistatavat M.K alusetult süüstavaid ütlusi. Tunnistaja T T sõnul läks kaupluses asjade ostmise ajal jutt sellele, et äkki ei jagu noormehel bussisõiduraha ja selle peale ütles noormees, et tal on Tamsalus vanaema, kes annab talle raha. Tunnistaja T T kinnitas, et kuna noormehel rahakott puudus, siis nägi ta, et viimasel oli veel raha, see oli peenraha. Tunnistaja T T ütlustest järeldub, et süüdistatav M.K ostis tema kauplusest mängupüstoli enne seda, kui 10.01.2009 teist korda kannatanu T M juurde läks. Tunnistaja V Gi (keda süüdistatav M.K kutsus V ) teada oli süüdistataval M.K rahakotis 30 krooni. Kohtu arvates ei tähenda see sugugi seda, et süüdistataval M.K ei võinud veel raha lahtiselt taskus olla. Süüdistatava M.K kohtuistungil antud ütlusi peab kohus paljasõnalisteks ja ennastõigustavateks, sest ükski kohtueelsel menetlusel kogutud tõend neid ei kinnita. Süüdistatava M.K arvamus nagu oleks kogu selle asja taga kannatanu T M poeg, on oletuslik ega põhine ühelgi kohtueelsel menetlusel kogutud tõendil.
lg 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, mis võib ilmneda nii ähvardamises (
), kehalises väärkohtlemises (
), piinamises (
) kui ka raske tervisekahjustuse tekitamises (
).
lg 2 p 4 ja 8 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise ja see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades. Röövimise objektiivse koosseisu tunnuseks on seega võõras vallasasi, selle äravõtmine ehk valduse muutus ning vägivald kui valduse ülemineku vahend. Vägivald võib olla nii füüsiline kui ka psüühiline, mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu mahasurumiseks. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. Ajaline seotus tähendab seda, et vägivalda 7 kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusesse. Süüdistatav M.K realiseeris röövimise koosseisu selliselt, et võttis ise diivani ja madratsi vahelt kannatanu T M rahakoti ja sealt 400 krooni sularaha, misjärel võttis paremast püksitaskust välja püstolitaolise eseme ja pani selle kannatanu T Mle otsaette. Kohtulikul uurimisel on tuvastamist leidnud asjaolu, et kannatanu T Mt ähvardati kõlbmatu vahendiga, s.t. esemega (mängupüstol), mis ei ole relv relvaseaduse mõistes ega ka relvana kasutatav muu ese. Röövimine on siiski olemas, kui süüdlane tegutseb arvestusega, et ähvardust kõlbmatu vahendiga peab kannatanu reaalseks ohuks oma elule ja tervisele. Kohus leiab, et käesoleval juhul on see nii olnud, mistõttu on küll olemas röövimise koosseis, kuid kvalifikatsiooni seisukohalt puudub p 8. Süüdistatav M.K kasutas kannatanu T M suhtes psüühilist vägivalda vahetult pärast raha äravõtmist selleks, et kindlustada oma valdust. Seega on õige süüdistatava M.K poolt toimepandud tegu kvalifitseerida
lg 2 p 4 järgi, sest oma teoga pani ta toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise. Süüteokoosseis
lg 2 p 4 järgi on täidetud, kui tegutsetakse vähemalt kaudse tahtlusega, kuid isikul peab vägivalla abil enda valdusesse saadud vallasasja suhtes olema omastamise eesmärk. Omastamine ja asja enda kasuks pööramine nõuab subjektiivsest küljest aga kavatsetust, s.t. et isik peab seadma endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise. Süüdistatava M.K käitumises esinevad süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava M.K karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei leia, tema karistust raskendab
Kõrges eas isikuks loetakse isikut, kes on vanem kui 75 aastat. Kannatanu T M näol, kes on sündinud xxxxx, on tegemist kõrges eas isikuga. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, süüdistatava M.K isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat M.K on enne nimetatud kuriteo toimepanemist kriminaalkorras 6-l korral karistatud ning viimati karistati teda 27.05.2009 Viru Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti 4 a vangistust,
alusel eelvangistusaja mahaarvamisega jäi kanda 3 a 11 k 27 p vangistust, karistuse kandmise algusega 27.05.2009. Väärtegude toimepanemise eest on süüdistatavat M.K 19-l korral karistatud ning üksnes 2 rahatrahvi on tal tasutud.
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritav kuritegu on
lg 2 kohaselt esimese astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette kolme kuni viieteistaastane vangistus. Kohus on seisukohal, et süüdistatavat M.K tuleb karistada vangistusega, mis jääb ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemaks. Süüdistatav M.K on kuriteo toime pannud enne 27.05.2009 Viru Maakohtu kohtuotsuse kuulutamist, millega süüdistatav M.K tunnistati süüdi muuhulgas
Kohtu arvates võinuks süüdistatava M.K kriminaalasju menetleda koos, et teha asjas üks kohtulahend. Kuna seda siiski ei tehtud, ei peaks süüdistatava M.K olukord sellest halvenema. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatava M.K suhtes kohaldada
lg 1 ja 64 lg 1 sätestatut, lugedes käesoleva kohtuotsusega 8 mõistetav kergem karistus kaetuks Viru Maakohtu 27.05.2009 kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 päeva vangistust ning M.K liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 päeva vangistust. Arvestades eelnevat põhjendust, ei kuulu süüdistatavalt M.K-lt väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral. Kannatanu T M on esitanud tsiviilhagi seoses temalt raha röövimisega summas 41 krooni, sest ülejäänud raha summas 359 krooni on temale tagastatud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 lähtuvalt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Süüdistatav M.K on kannatanu T Mle kahju tekitanud VÕS § 1045 lg 1 p 5 tulenevalt tema omandi rikkumisega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige №oremreferent Heli Väinaste Merle Kaegas Tartu Ringkonnakohus 26.veebruaril 2010.a. otsustas: Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 13. oktoobri 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-7691 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Välja mõista M.K-lt kohtukulud, s. o kaitsja tasu advokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 2364 krooni riigituludesse. M.K tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „M.K kriminaalasjas nr 1-09-7691 kohtukulud”. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus jõustus 28.aprillil 2010.a. Riigikohtu määrusega. №oremreferent Merle Kaegas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.