MS § 432 Jätta vabastamata D.P, isikukood: xxx, temale Tartu Maakohtu 26.03.2008.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 21.04.2010. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht D.P tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 26.03.2008.a otsusega
lg 2 p 4 ja § 202 lg 1 järgi ja liitkaristatuseks mõisteti 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 5 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 kuud 25 päeva vangistust.
lg 1 alusel liideti karistusele üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Tartu Maakohtu 29.05.2007.a otsusega mõistetud karistus 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust, milline pöörati täitmisele 26.02.2008.a Tartu Maakohtu määrusega (karistusaja algus 25.02.2008) ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust, millest arvati maha Tartu Maakohtu 29.05.2007.a otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 1 kuu ja 1 päev vangistust ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 26 päeva vangistust seisuga 26.03.2008.a. Karistusaeg algas 26.03.2008.a ja lõppeb 20.04.2011.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabanemist
D.P on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 29.05.2007.a Tartu Maakohtu otsusega
lg 2 p 7 järgi; § 68 lg 1 alusel eelvangistuse mahaarvamise järel 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on D.P vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ühel korral, 06.12.2008.a kartserisse paigutamisega. Vabaduses kindel elukoht puudus, vabanemise korral soovib elama venna juurde aadressil xxx. Enne vangistust töötas juhutöödel, hetkel õpib Tartu Kutsehariduskeskuses puidupingitöölise erialal. Vangistuse ajal on osalenud majandusabitöödel ning läbinud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse Asendamise Treening“. Vangla andmeil on kinnipeetava vastu rahalisi nõudeid ligi 37 000 krooni. Vabaduses tarvitas igapäevaselt alkoholi, kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav tunnistab alkoholiprobleemi, kuid motivatsioon sotsiaalprogrammides osalemiseks on puudulik. Lisaks tarvitas narkootikume (amfetamiini ja heroiini). D.P on krooniline haigus, vanglas diagnoositud psüühikahäire. Vangla hinnangul on uute kuritegude toimepanemise risk olemas, ohtu suurendab alkoholi tarvitamine ja sissetuleku puudumine. Tartu Vangla ei toeta D.P ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik ei toeta D.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. D.P puudub vabaduses kindel elu- ja töökoht. Vabanemise korral soovib elama asuda venna juurde Tallinnasse, kuid vestlusest D.P vennaga selgus, et seoses majanduslike probleemidega ei saa ta venda enda juurde elama võtta, kuid on nõus teda moraalselt ja materiaalselt aitama. D.P on probleeme alkoholi tarvitamisega, vabaduses on teda 4-l korral karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on elu- ja töökoha puudumine, võlad riigituludesse, kriminogeenne käitumismuster, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning varasem kriminaalhooldusnõuete rikkumine. Eeltoodu alusel leiab kriminaalhooldusametnik, et D.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik. D.P avaldas kohtuistungil, et soovib karistuse lõpuni kandmist. Praegu ta õpib puidutöölise eriala. Vanglas on ka töö. Vabaduses ta tarvitas alkoholi, kuid vanglas ei ole tarvitanud. Ka suitsetamise jättis vanglas maha. Individuaalses täitmiskavas on sotsiaalprogramm „12 sammu“, kuid ta ei ole veel seal osalenud. Prokurör toetab kinnipeetavat sellest, et tema nõusolekuta ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et D.P tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamiseks ei ole küllaldaselt materiaalseid aluseid. D.P kannab karistust esimese astme kuriteo eest ja on ära kandnud enam kui 2/3 karistusajast. Seetõttu on tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks formaalne alus olemas
Materiaalsetest alustest ei ole kindlat elukohta ja garanteeritud töökohta. Sõltuvalt majanduslikust situatsioonist on tööturul töökohtade puudus. Need asjaolud võivad tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral panna kinnipeetava raskesse olukorda. Vanglas on võimalik jätkata kutse- ja toimetulekuoskuste omandamist. Pooleli on kutseoskuste kursus ja võimalik on osalemine sotsiaalprogrammis. Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.