1-09-17109/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprillil
2. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-17109 Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Prokurör Ruti Kilg Kriminaalasi R.A süüdistuses KarS kokkuleppemenetluses Taotlus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne hooldusalusele R.A-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusametnik Linda Paap ja Ruth Kullamaa Süüdimõistetu R.A § 424 järgi isikukood: xxx, elukoht: xxx, töökoht: ei ole Kaitsja - RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 427 lg 2 ja 432 lg 3, kohus määras: Jätta Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus rahuldamata ja R.A-le Tartu Maakohtu 26.10.
3. a otsusega KarS § 424 järgi mõistetud karistus 9 kuud vangistust, mis on asendatud üldkasuliku tööga, täitmisele pööramata. Edasikaebamise kord Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohus tunnistas 26.10.
4. a otsusega R.A süüdi KarS § 424 ja mõistis karistuseks 6 kuud vangistust ja liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel 9 kuud vangistust, mille asendas 540 tunni üldkasuliku tööga, määrates selle tegemise tähtajaks 2 aastat. Kohus määras R.A-le kohustuseks mitte tarvitada katseajal alkoholi ja pöörduda psühhiaatri poole ning alluda arsti poolt ettenähtud ravile. Kriminaalhooldusosakond esitas 25.03.
5. a kohtule taotluse karistuse täitmisele pööramiseks, kuna R.A on rikkunud registreerimiskohustust ja kohtu poolt määratud täiendavaid kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja on keeldunud psühhiaatri juurde minemast. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kriminaalhooldusametnik leidis, et R.A-ga on võimalik kriminaalhooldust jätkata, kuid samas on ta rikkunud kohust mitte tarvitada alkoholi. Lisandunud on veel üks registreerimiskohustuse rikkumine. R.A selgitas kohtus, et ühel korral jättis ta kriminaalhooldaja juurde minemata, kuna oli haige, kuid tõendit ei esitanud. Kahel korral ta teatas, et ei saa tulla. Aprillis käis ta kohal, kuid ajas kellaajad segamini. R.A tunnistab, et tarvitas ühel pühapäeval kodus alkoholi ja esmaspäeva hommikul oli paha olla. Psühhiaatri juurde minemast ei ole ta keeldunud, kriminaalhooldaja lubas aja kokku leppida, aga ei ole talle midagi teatanud. 19.04.
6. a sai ta psühhiaatri juurde vastuvõtu aja 10.06.
7. a. R.A soovib jätkata üldkasuliku töö tegemist ja kriminaalhooldusel käimist. Prokurör on seisukohal, et rikkumised on olemas. Tegemist on piiripealse juhtumiga, kui kohus otsustab karistust täitmisele mitte pöörata, siis ta ei vaidle sellele vastu. Täitmiskohtuniku seisukoht Vastavalt KarS § 69 lg-le 6 võib kohus juhul, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörata kriminaalhooldusametniku ettekande alusel talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kohtunik leiab, et R.A on rikkunud registreerimiskohustust. Ta on neljal korral jätnud kriminaalhooldaja juurde minemata. Haiguse kohta tõendi esitamata jätmine ja hilisem mitteilmumisest teavitamine ei ole nõuetekohane registreerimiskohustuse täitmine. Samuti on R.A ühel korral rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi. Käesolevaks ajaks on R.A registreerinud end psühhiaatri vastuvõtule. Ta on probleemideta teinud üldkasuliku töö tunde. See annab kohtule aluse arvata, et R.A on võimeline oma suhtumist kriminaalhoolduse nõuetesse parandama ja neid edaspidi täitma. Eeltoodu alusel ei pea kohus otstarbekaks saata R.A kandma reaalselt talle mõistetud vangistust, vaid annab talle võimaluse kanda karistust vabaduses kriminaalhooldaja järelevalve all. Ingeri Tamm Kohtunik 2