4-10-138/7

1 Väärteoasi nr 4-10138 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 08.veebruaril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas koht Väärteoasja number 4-10-138 Kohtunik Inna Kirsipuu kirjalikus menetluses Väärteoasi V.I kaebus Ida Politseiprefektuuri 17.12.2009 otsuse peale, väärteoasjas nr. 2440,09,014622 , millega temale Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 järgi määrati rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses s.o. 3600 krooni ja Liiklusseaduse § 74´22 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kaebuse esitaja V.I, isikukood: xxx, ei tööta, elukoht xxx Juhindudes V™S §120, § 132 p1, 134, 135 kohus O T S U S T A S: Jätta V.I kaebus rahuldamata. Jätta muutmata kohtuvälise menetleja, Ida Politseiprefektuuri 17.12.2009 otsus väärteoasjas nr 2440,09,014622, V.I karistamise kohta Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 21 kilomeetri tunnis – rahatrahviga 60 trahviühikut summas 3600 krooni ja Liiklusseaduse § 74´22 lg 4 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. 2 Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Rahatrahv tasuda edasikaebamisetähtaja ( s.o 30 päeva) jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbankis märkides kohustusliku viitenumbri

1. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Prefektuurile ja V.I-le V™S § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 30 päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse kättesaamisest juhul, kui kohtumenetluse poole ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 26.11.2009 koostas Ida Politseiprefektuuri konstaabel Andrei Malahhov väärteoprotokolli AB1150685 V.I suhtes selle fakti kohta, et 26.11.2009 kell 22.58 Ida-Virumaal Jõhvi vallas Puru küla Tammiku 5 asuva maja juures juhtis V.I mootorsõidukit xxx xxx kiirusega 76+-3 km/h, lubatud kiirus 50 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 23 km/h. Seega rikkus juht LE § 124 p
2. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 74-22 lg 2 alusel. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 26.11.2009 (lk 10). Ida Politseiprefektuuri konstaabel Liisa Miil tegi 17.12.2009 otsuse väärteoasjas 2440,09,
3. Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas sõidukiirusega 76+-3 km/h, ületades seejuures lubatud kiirust 23 km/h. Väärteo toimepanek on tõendatud, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, tunnistaja ülekuulamis protokolliga ja menetlusaluse isiku ütlustega. Kohtuväline menetleja tuvastas, et menetlusalune isik rikkus LE § 124 p 1 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 74-22 lg 2 alusel. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei 3 tuvastanud. Karistuseks määrati rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses summas 3600 krooni. Lisakaristuseks määrati juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. 08.01.2010 saabus Viru Maakohtusse V.I kaebus tema suhtes 17.12.2009 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr.2440,09,
4. KAEBUS 08.01.2010 esitatud kaebuses palub V.I Viru Maakohtult tühistada Ida Politseiprefektuuri 17.12.2009 otsusega määratud lisakaristus (juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks). Arvesse ei ole lisakaristuse määramisel võetus asjaolu, et ta tunnistab ennast süüdi ja kahetseb tehtut. Ta on arvel töötukassas, ja tal on planeeritud tööotsimine autojuhi erialal, samuti ka vastav koolitus. Kaebuse esitaja avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjendused: Kohtuvälise väärteomenetluse käigus ei ole V.I oma süüd tunnistanud ega kahetsust väljendanud. Lisakaristuse kohaldamisel arvestati väärteo toimepanemise asjaolude ning kogutud tõenditega. V.I on varasemalt toime pannud hulgalisi liiklusalaseid väärtegusid, mille eest määratud karistused ei suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt elama. KOHTU SEISUKOHT V™S § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et 26.11.2009 kell 22.58 Ida–Virumaal Jõhvi vallas Puru küla Tammiku 5 asuva maja juures teostati sõiduki xxx xxx liikumiskiiruse mõõtmist. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker Lyte LTI 20-20 100 LR nr UX018458, seadmele tehtud test 26.11.2009 kell 20.00, tulemus: töökorras. 4 Mõõtmist teostati kõrvalteel paigal seisvast patrullautost. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal vastassuunalisel teel, kus liikus mitu sõidukit. Kiirust mõõdeti sirgel teelõigul 2 sekundi jooksul. Kiiruse mõõtmisel oli seadme lugem 76 km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud kiirus 50 km/h, määramatus +- 3 km/h, seega ületamine on 23 km/h võrra. Fikseeritud näitu näidati juhile. Tunnistajaks on kaasatud Sigrid Siht. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta. Menetlusalune isik ei ole kohapeal nõus mõõtmise tulemusega. (lk 13). Menetlusalune isik ei vaidlusta kaebuses tema juhitud auto kiirust väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas. Kohtul ei ole alust kahelda kiiruse mõõtmise õigsuses. Kohus tuvastas, et V.I poolt juhitud mootorsõiduk liikus IdaViru maakonnas Jõhvi vallas Puru küla Tammiku 5 asuva maja juures kiirusega 76+- 3 km/h. LE § 124 p 1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 km/t. Eelnimetatud teelõigul on lubatud maksimaalse sõidukiiruseks 50 km/h. V.I sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 76 +-3 km/h, seega ületamine vähemalt 23 km/h võrra. LS § 74-22 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ( see on 6000 krooni – 1 trahviühik on 60 krooni). Seega pani menetlusalune isik toime LS § 74-22 lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut. Kaebuse esitaja ei nõustunud kohtuvälise menetleja lisakaristuse määramist põhjendavate argumentide ja karistust kergendavate asjaolude mittearvestamisega. Kaebuse esitaja põhjendas lisakaristusega mittenõustumist asjaoludega, et tema poolt tööotsimine ja koolituse saamine on tihedalt seotud just juhtimisõiguse olemasoluga, sest ta soovib leida tööd autojuhi erialal. Seega, lisakaristuse kohaldamine juhtimisõiguse äravõtmise näol kahjustab põhjendamatult tema huve, õiglust ja humanismi. Samuti ei võetud arvesse, et ta tunnistab ennast süüdi ja kahetseb. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada 5 süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. Viimasest lausest tuleneb, et karistamine on tegupõhine. Lubatust kiirema kiirusega sõitmine ehk kiiruse ületamine on ohudelikt. Selle teo kergem väärteokoosseis on ette nähtud LS § 74-22 lg 1 järgi - kiiruse ületamine kuni 20 km/t, mis näeb ette ka kergema karistuse. Sõites asulasisesel teel, kus lubatud kiirus on 50 km/t, kiirusega vähemalt 73 km/t, ohustas V.I oma teoga eelkõige asula territooriumil elavate kodanike liiklusturvalisust, muuhulgas võimalikke jalakäijaid. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, et puuduvad karistust raskendavad ning kergendavad asjaolud. Kohtueelse uurimise käigus ei ole menetlusalune isik kordagi valjendanud kahetsust ega süü ülestunnistamist ( lk 11, ülekuulamise protokoll). Samas leiab kohus, et süü ülestunnistamine ja kahetsuse väljendamine ei ole välistatud kaebuse esitamisel ega kohtuliku arutamise käigus. Seega, leiab kohus tuvastatuks, et V.I tunnistab ennast talle süüksarvatud väärteo toimepanemises süüdi ja kahetseb toimepandut. KarS § 57 lg 1 p 3 alusel, puhtsüdamlik kahetsus on karistust kergendav asjaolu. LS § 74-22 lg 2 sätestatud maksimaalne määr on 6000 krooni, keskmine on 3000 krooni. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on 60 trahviühikut, s.o 3600 krooni. V.I on ka varem korduvalt (25 (!) korral) karistatud liiklusalaste väärtegude eest, nendest 7 korral kiiruse ületamise eest. Need on kehtivad karistused. Kuna eelviimase kohtuvälise menetleja 20.11.2007 otsuse alusel määrati temale LS § 72-22 lg 2 alusel rahatrahv 1920 krooni ja kohaldati lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, järgmiselt pani ta 21.06.2008 toime LS § 74-22 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest oli ta karistatud rahatrahviga 6300 krooni ja juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuud, siis käesoleva väärteoasja raames on põhjendatud karistuse määramine eelmisest karistusest suuremas määras, mis on veidi üle keskmise määra – 3600 krooni. Kohus leiab, et lisakaristuse määramine, juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks on põhjendatud, sest Karistusregistrist ( lk 18-23) nähtub, et varasemad rahatrahvid ei ole V.I-le piisavat mõju avaldanud. V.I on varasemalt 25 korral karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, nendest 7 korral kiiruse ületamise eest LS § 74´22 lg 1, 2 ja 3 alusel. Ükski trahv ei ole tasutud, osa trahve on aegunud otsuse täitmise aegumise tõttu. Lisakaristusena, juhtimisõiguse äravõtmise näol, on ta karistatud 5 (!) korral, suurim määr oli 4 kuud. Lisakaristuse määramine võib panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest. Ainult põhikaristuse kohaldamist V.I puhul enam ilmselt ei piisa. Lisakaristuse määr - 3 kuud - on vastavalt LS §-le 74-22 lg 4 valitud õigesti. 6 Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine ei takista menetlusalusel isikul oma isiklikku elu korraldamast ega ka töö otsinguid ega koolituse saamist, kuna juhtimisõiguse äravõtmine on suhteliselt lühiajaline, kolm kuud, mil isikul on võimalus oma elu ümber korraldada nii, et ei peaks mootorsõidukit kasutama. Järelikult, nimetatud lisakaristuse kohaldamise puhul pole tegemist sellise meetmega, mis tekitaks isikule ilmseid ja põhjendamatuid kannatusi. Seega jätab kohus lisakaristuse muutmata. KOHTU MEE™ED V.I kaebus tuleb jätta rahuldamata ja tema suhtes kohtuvälise menetleja Ida Politseiprefektuuri konstaabel Liisa Miil poolt tehtud 17.12.2009 otsus väärteoasjas 2440,09,014622 muutmata. Kohtunik Inna Kirsipuu