toodud käskmenetluse kohaldamise alused.
alusel koostab prokuratuur käskmenetluses süüdistusakti, mille põhiosas, esitatakse kuriteo kvalifikatsioon, kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus, süüdistust kinnitavad tõendid, ettepanek karistuse liigi ja määra kohta. Süüdistusakt ja kriminaalasja materjalid saadetakse kohtusse ning akti koopia edastatakse süüdistatavale ja tema kaitsjale.
lg1 kohaselt, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta ilma istungit pidamata kohtuotsuse. Kriminaalasi allub eeltoodud kaalutlustel Pärnu Maakohtule. Kohtunik nõustub E.P süüdistusaktis toodud süüdistuse tõendatusega ning taotletud karistuse määraga. Karistuse mõistmisel E.P’ ile võtab kohus arvesse tema süüd, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et prokuröri poolt tehtud ettepanek karistuse liigi ja määra kohta on põhjendatud. Toimikust olevast teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et E.P keskmise päevasissetuleku suurus on alla krooni (tl.24). KarS § 44 lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. KarS § 44 lg2 alusel rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. Kuna E.P päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt alla 50 krooni, siis on rahalise karistuse mõistmisel arvesse võetav miinimumpäevamäär 50 krooni.
lg1 p9 , 179, 180 alusel kuuluks E.P’ lt väljamõistmisele menetluskuluna sundraha. Sundraha suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350.00 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525.00 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtule taotluse, milles palub E.P täielikult vabastada menetluskulu- sundraha tasumisest riigituludesse. E.P’ il on Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti otsuse kohaselt sügav puue, millest tingituna ta vajab pidevat ööpäevaringset kõrvalabi söömisel, riietumisel, liikumisel, hügieenitoimingutel. Ta on jalutu invaliid. Puue põhjustab lisakulutusi abivahenditele, transpordile jne. E.P elab X. Tema ainsaks sissetulekuks on pension.
lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus eeltoodu alusel leiab, et E.P’ i võib vabastada menetluskulusundraha tasumisest riigituludesse. Sundraha tasumine ilmselt käib süüdistataval üle jõu. E.P on varem kriminaalkorras karistamata ja ning tulenevalt tema tervislikust seisundist saab tema resotsialiseerumisväljavaateid hinnata heaks. Kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas
§-dest 251-256. K. Pedassaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.