KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 15.04.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-5536 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Kristiina ERTE Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid D.H elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks D.H sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 19.11.2007 ja lõpp 11.10.2011 Jätta D.H elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.02.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.H elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. D.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.10.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 5, 8, §266 lg.2 p.1, §424, §200 lg.2 p.7, 8 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §64 lg.1, §76 lg.6 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 10 kuud 23 päeva alates 19.11.
- 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on Viru Vanglas läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osalenud psühholoogi individuaalnõustamisel. Kinnipeetaval on rahalisi kohustusi 215 644,97 krooni ulatuses. Kinnipeetaval on kontakt oma emaga, kellega suheldakse telefoni- ja kirja teel. Kinnipeetaval on märgatav tähelepanu- ja tunnustusevajadus, vestluse käigus püüdis jätta endast paremat muljet, samuti on märgata liigset enesekindlust. Kinnipeetav väärtustab perekonda. Tema puhul ei ole märgata ei ilmseid ega ka varjatuid kuritegelikkust toetavaid ja õigustavaid seisukohti. Tema probleemid tulenevad oskamatusest keeruliste igapäevaolukordadega seadusekuulekalt ja ratsionaalselt toime tulla, sealhulgas alternatiivide nägemine ja rakendamine. Vaenulikkust kellegi või millegi suhtes ei ole täheldatud. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetavat on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid ta ei ole sellest vastavaid järeldusi teinud ning jätkas seaduserikkumist. Olles varem kriminaalhoolduse järelevalve all, eiras kinnipeetav käitumiskontrolli nõudeid ja temale kohtumäärusega pandud kohustusi. Tõenäosus korduva kuriteo toimepanemiseks 1 aasta jooksul on 34%, 2 aasta jooksul 51%. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 1 aasta jooksul on 20%, 2 aasta jooksul 31&%, vägivaldse kuriteo korduv tõenäosus 1 aasta jooksul on 17%, 2 aasta jooksul 29%. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Tutvudes kinnipeetava tausta ja xxx perekonnaga ei ole kriminaalhooldusametniku hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla õigustatud. Kinnipeetava sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused ei soodusta seaduskuuleka eluviisiga kohanemist. Perekond xxx vanemate otsus võtta perre võõras täiskasvanud inimene oli tehtud 17-aastase tütre survel, kes on kinnipeetavaga tuttav vaid kirjavahetuse kaudu. Pere elab võrdlemisi kitsastes materiaalsetes oludes. Txxx Lxxx ja tema elukaaslane on vanaduspensionärid, tütarlaps on õpilane ning omab 80% töövõimetust. Tegemist on 3-toalise läbikäidavate tubadega korteriga, kus igal pereliikmel on oma tuba ja kinnipeetav asuks elama tuttava elukaaslasega ühte tuppa. Elamistingimused vastavad elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimustele, xxxi perekond on andnud kirjaliku nõusoleku võimaldada kinnipeetavale elamist ja paigaldada elektroonne valve nende korterisse. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval võimalus koheselt tööle asuda ning raskendatud tööturul konkurentsivõimelisena olemine. Lisaks ei ole kinnipeetav kohalik ning tal puudub töölesaamist hõlbustav tutvusringkond. Kinnipeetaval on tööturul konkurentsivõimelisena raske püsida, sest ta pole alalist töökohta omanud, on tööd teinud vaid lühiajaliselt ning ka Viru Vanglas ei ole kinnipeetav töötanud. Majanduslikku olukorda hakkavad mõjutama ka kinnipeetava rahalised kohustuses, mida Täitise andmetel on 161 339,13 krooni. Suurem osa trahve ja kahjunõudeid on tasumata. Kriminaalhooldusametnik ei välista ka negatiivset mõju võõra täiskasvanud meesterahva poolt alaealisele neiule. Lisaks olid kuriteod toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil, mille tõttu on ohustatud kõik ühiskonnaliikmed, kellel on vara. Olles varem kriminaalhoolduse järelevalve alla, eiras kinnipeetav käitumiskontrolli nõudeid ja temale kohtumäärusega pandud kohustusi. Kinnipeetava suhtes oli kohtusse esitatud erakorraline ettekanne, ta oli kuulutatud tagaotsitavaks. Sellega näitas kinnipeetav üles oma ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on järgmised: varasem käitumiskontrolli nõuete rikkumine, alkoholi tarvitamise jätkamine, madal konkurentsivõime tööturul, mittesuutlikkus järgida seaduskuulekat eluviisi. 2 Maakohtu istung Kinnipeetav D.H taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et on muutunud ja enam kuritegusid toime ei pane. Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ei toetanud ja leidis, et see on ennatlik, kuna elukoht kaugete tuttavate juures ei ole kindel. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, vangistuses viibib neljandat korda. Vangistuse ajal on talle määratud 1 distsiplinaarkaristus. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust mitme erineva kuriteo toimepanemise eest, millest üks on ka I astme kuritegu. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav karistust kandnud 2 aastat 5 kuud ja kanda on veel 1 aasta 6 kuud. Varasemalt on kinnipeetav olnud 08.05.2007 vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta, uued kuriteod pani toime juba 13.06.2007 – 17.06.2007, seega 1 kuu peale vabanemist. Viru Maakohtu 24.10.2008 otsusest nähtub, et tegemist on väga paljude katseajal toimepandud episoodidega. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes on orienteeritud õiguskuulekusele ja kes on oma varasematest karistustest teinud mingeid järeldusi. Vangistusest ennetähtaega vabastamisega on talle antud juba võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt, seda võimalust ta ei kasutanud. Maakohus leiab, et järjekordse võimaluse andmine ei ole põhjendatud ja maakohus ei usu, et sel korral läbib kinnipeetav katseaja nõuetekohaselt. Kinnipeetav on nimetanud oma elukohaks, kuhu soovib vabanemise korral asuda elama xxx. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on tegemist elamispinnaga kus elab perekond xxx Txxx Lxxx näol on tegemist kinnipeetava ema ammuse tuttavaga. Lisaks sellele kuulub sinna peresse Txxx Lxxx elukaaslane Ixxx Lxxx ja alaealine tütar. Maakohtu istungil kinnitas kinnipeetav, et nägi Txxx Lxxx viimane kord, kui oli veel väike poiss, Ixxx Lxxxei ole ta kunagi näinud. Seega on tegemist sisuliselt võõraste inimestega kinnipeetava jaoks. Maakohus ei pea võimalikuks, et kinnipeetav, kellel on selline kriminaalne taust ja kes vabaneb vangistusest elektroonilise järelevalve kohaldamisega, asuks elama tema jaoks 3 võõraste inimeste juurde. Maakohus arvestab siinkohal ka alaealise neiu huvisid, kellel ei ole ilmselgelt kasulik sellise taustaga võõra mehega ühes korteris elamine. Maakohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et kinnipeetav on olnud tagaotsitav. Asjaolu, et vabanemise korral elab ta sisuliselt võõraste inimeste juures, kes ei suuda mingit järelvalvet teostada ega ole kohustatud mingit tuge pakkuma, ei ole välistatud kinnipeetava poolt uuesti käitumiskontrolli nõuete rikkumine. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et sisuliselt on tegemist olukorraga, kus kinnipeetaval puudub vabanemise korral alaline elukoht. Alalise elukoha puudumine teeb aga võimatuks kriminaalhoolduse teostamise. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemise korral kindel garanteeritud töökoht. Viru Maakohtusse saabus 31.03.2010 tõend aktiviseerimiskeskusest Tulevik, millest nähtub, et nad on valmis võtma kinnipeetava töötutele korraldatavatele iseseisvale toimetulekule suunatud rehabilitatsiooniteenusele, kuid tingimusel, et kinnipeetavale annab vastava suunamise xxx. Selline suunamine asja materjalides puudub ja kinnipeetava seletuste kohaselt ei ole seda olemas. Maakohus ei pea tänases majandussituatsioonis tõenäoliseks, et xxx oleks kohaliku omavalitsusena huvitatud sellise kriminaalse taustaga kinnipeetava toetamisest ja suunamisest, kes on Pärnule täiesti võõras ja ei ole sealt pärit. Eeltoodu alusel puudub kinnipeetaval legaalne sissetulekuallikas vabanemisel. Kinnipeetav ei osanud ka maakohtu istungil viidata ühelegi allikale, mille toel hakkab ta vabanemise korral elama. Maakohtu istungil kinnitas, et peab oma sotsiaalsesse lähivõrgustikku kuuluvaks ema, Txxx Lxxx, Ixxx Lxxx ja Rixx Kxxx. Nagu maakohtu istungil selgus, nägi ta Txxx Lxxx viimati väikese poisina, Ixxx lixxx ei ole kunagi näinud ja Rxxx Kxxx nägi viimati aastal
- Maakohus ei nõustu kinnipeetava seisukohaga, et seega kuuluvad kõik nimetatud isikud tema toetavasse sotsiaalsesse lähivõrgustikku. Kinnipeetava sotsiaalsesse lähivõrgustikku kuuluvaks võib pidada küll tema ema, kuid kinnipeetava kinnitusel ei elanud ta juba enne vangistust ema juures. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt suhtleb kinnipeetav emaga vaid kirja- ja telefoni, mitte kokkusaamiste teel. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava suhted emaga ei ole lähedased. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et antud andmete alusel puudub kinnipeetaval vabanemise korral toetav sotsiaalne lähivõrgustik, kes suudaks olla kinnipeetavale lisaks kriminaalhooldusametnikule toeks ja suudaks teostada ka kontrolli kinnipeetava üle. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega on käesoleval ajal ennatlik ja ei ole põhjendatud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- 4 Anne PALMISTE Kohtunik 5