ja § 266 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kaire Hänilene Süüdistatav M.R Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: XXXXXXXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 3-l korral, karistatus kustunud; väärtegude toimepanemise eest karistatud 6-l korral, viimati 30.05.2009.a. AS § 70 alusel 900.kroonise rahatrahviga Tõkend: elukohast lahkumise keeld Riigi poolt määratud korras advokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.R
Süüdi tunnistada M.R
lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus kuritegude kogumi eest ja lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista lõplikuks karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1,3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.R ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
Käitumiskontrolli ajal on M.R kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
Tõkend-elukohast lahkumise keeld-tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi: Rahuldada M.K. (IK XXXXX ) tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel M.R-ilt M.K. kasuks 6 800.- (kuus tuhat kaheksasada) krooni, milline summa tuleb tasuda arvelduskontole nr 17001447273 №rdea Pank. KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1, 3 alusel mõista välja M.R-ilt menetluskuluna sundraha 5000.- (viis) tuhat krooni. Ülejäänud osas jätta menetluskulu riigi kanda. KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et M.R on õigus temalt väljamõistetud sundraha tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda vastavalt kohtuotsusele. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päev jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse aluse tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu M.R süüdistatakse selles, et tema • isikute grupis koos Priit Krass’iga tungis valdaja tahte vastaselt 03.08.2009.a. kella 00.05 2 paiku Viljandi maakonnas Pärsti vallas XXXX külas XXXX korterisse lõhkudes korteri ukse. Seega pani M.R toime
valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise grupi poolt. grupis koos Priit Krass’iga 03.08.2009.a. kella 00.05 paiku Viljandi maakonnas Pärsti vallas XXXX külas XXXX korteris lõi korduvalt M.K. ’t käte ja jalgadega pähe ja kehasse, tekitades kannatanule valu ja tervisekahjustuse. Seega pani M.R toime
teise inimese löömise. • Kuriteoga tekitasid Priit Krass ja M.R füüsilist, moraalset ja varalist kahju M.K. ’le, kes on esitanud tsiviilhagi 13 600.- krooni suuruses summas. Sellest summast 6800.- krooni peab 26.05.2010.a. määruse alusel tasuma Priit Krass, mistõttu tuleb M.R-ilt kannatanu kasuks välja mõista 6800.- krooni. M.R tunnustab M.K. poolt esitatud tsiviilhagi. Asitõendid ja salvestised: ei ole Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu1468.80 krooni.
lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga, mõistes lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 6 (kuus) kuud vangistust.
alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui M.R 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid : elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks. II Kohtu seisukoht kokkulepete osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et M.R-i, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et M.R on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse M.R süüdi tunnistada
III Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi 3 või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et M.R on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanuletsiviilhagejale varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuulub tsiviilhagi rahuldamisele. Süüdistatav võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus välja mõistma süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Samuti peaks kohus KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt välja mõistma määratud kaitsjatele riigi poolt osutatud õigusabi eest väljamaksmisele kuuluva tasu summas 1768.80 krooni. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestadesM.R-i varalist seisundit (sissetulek vaid invaliidsuspensionina ) ja resotsialiseerimisväljavaateid, on põhjendatud tema osas jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Kohus peab põhjendatuks anda M.R-ile ka võimaluse tasuda menetluskulu 1 aasta jooksul otsuse jõustumisest. Rutt Teeveer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.