1-10-8319/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2010.a Tallinn Kriminaalasja number 1-10- 8319 Kohtukoosseis Malle Preimer, Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Kriminaalasi J.A süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses. Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. augusti
3. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav J.A Süüdistatav J.A Isikukood XXX, elukoht XXXXXXXX XX-XX XXXXXXX, varem kohtu poolt karistatud kahel korral, viimati 21.05.2010.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi vangistusega 1 aasta, mida KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendati, kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 8 kuud, eelvangistuses viibitud aeg arvati karistuse hulka, kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 28 päeva, mis asendati KarS § 69 alusel 476 tuni üldkasuliku tööga 1-aastase tähtajaga. NPAS § 151 alusel väärteokorras karistatud 22-l korral. RESOLUTSIOON Jätta J.A apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu Harju Maakohtu
4. augusti 2010.a. otsusele läbi vaatamata ning tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK J.A tunnistati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi selles, et olles varem korduvalt varavastaste kuritegude eest karistatud, uuesti 31.05.2010.a kella 21 paiku Tallinnas N. numbritoa XXX ukse tagant varastas P-C. V. reisikohvri väärtusega 100 eurot koos selles olnud varaga 26 443 krooni väärtuses. Kohus karistas J.A 6-kuulise vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendas, kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 21.05.2010.a otsusega mõistetud kandmata karistuse (7 kuud ja 28 päeva) võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 31.05.2010.a. Maakohus arvestas karistuse mõistmisel süü suurust, süüdistatava isikuandmeid, vastutust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, õiguskorra kaitsmise huvisid. APELLATSIOONI SISU J.A vaidlustab kohtuotsuse talle mõistetud karistuse osas, leides, et see on liialt range. Apellant kinnitab, et tunnistas oma süüd ja avaldas puhtsüdamlikult kahetsust, mida aga kohus ei arvestanud. Kuriteoga ei põhjustatud mingit materiaalset kahju, kannatanul tema vastu pretensioone ei ole. J.A taotleb miinimumilähedase karistuse mõistmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Süüdistatavale mõistetud karistustusse puutuvalt rõhutab kohtukolleegium esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid, mis viitaksid KarS § 56 väärale kohaldamisele, ei esine. Kohus on põhjendatult leidnud, et J.A puuduvad nii vastutust raskendavad kui kergendavad asjaolud. Puhtsüdamlik kahetsus tähendab reeglina teo siirast ülestunnistamist ja kahetsemist, mis avaldub uurijale või kohtule antud ütlustes. Kohtuistungi protokolli kohaselt on küll J.A oma süüd tunnistanud, kuid tema nappidest ütlustest ei ole kuidagi võimalik välja lugeda puhtsüdamlikku kahetsust /tl 51/. Maakohus on põhjendatult oma otsuses märkinud, et 21.05.2010.a mõisteti J.A varguste toimepanemise eest süüdi, talle anti KarS § 69 kohaldamisega n.ö viimane võimalus näidata, et suudab seaduskuulekalt oma elu korraldada, kuid juba 10 päeva pärast pani toime uue varguse. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on J.A-le karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut. Tähele tuleb panna, KarS § 199 lg 2 näeb ette vangistuse kuni viie aastani, J.A-le, kes on varguse toimepanemise eest kohtu all kolmandat korda, on mõistetud 6-kuuline vangistus, mida saab käsitada siiski pigem sanktsiooni miinimumilähedasena. 2 Lisaks eelnevale peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et apellatsioonimenetluse eesmärgiks on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohus on oma määruses nr 3-1-55-07 selgitanud, et juhul kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb. Vaidlusaluse kriminaalasja arutamine toimus maakohtus avalikus suulises menetluses, J.A ja tema kaitsja viibisid asja arutamise juures, J.A-le oli tagatud õigus olla kohtu poolt ära kuulatud. Apellatsioonis J.A mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ei vaidlusta ega tõstata õiguslikke probleeme, mida tuleks apellatsioonikohtul lahendada. Ringkonnakohus leiab üksmeelselt, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Nagu öeldud, on maakohus karistuse mõistnud KarS § 56 sätteid järgides. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Ainuüksi apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine kohtuistungil ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti (vt Riigikohtu määrus nr 3-1-1-120-09) ja seega toob apellatsioonimenetluses apellatsiooni arutamine kaasa materiaalseid lisakohustusi ka süüdistatavale endale kaitsjatasu näol. Eeltoodud põhjendusi arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega otstarbekaks arutada J.A poolt apellatsioonis esitatud taotlust apellatsioonikohtu istungil. Apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 läbi vaatamata. Malle Preimer Ivi Kesküla 3 Urmas Reinola