Obsah (4)

§ 263§ 75§ 70§ 69

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Määruse tegemise aeg ja koht Kohtulahend Menetlus Määruse tegija Avaldaja Avalduse ese Prokurör Süüdimõistetu 24. november 20

§ 263p 1 järgi ja karistamises rahalise karistusega 100 päevamäära, s.

o 5 000 krooni osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus täitmiskohtunik Z.S Lillsaar kohtutäitur Ivi Kalmet asenduskaristuse kohaldamine Maiken Mardim Z.S (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx ) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustused

1. Kohtutäituri avalduses Z.S-ile asenduskaristuse kohaldamiseks asendada Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2008 otsusega Z.S-ile mõistetud tasumata rahaline karistus 100 päevamäära üldkasuliku tööga 66 (kuuskümmend kuus) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks
3. märts 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutada Z.S

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx . Täiendavad otsustused

1. Seoses asja kohtus menetlemisega saata määruse koopia karistusregistrile, süüdimõistetule, kohtutäiturile ja kriminaalhooldusosakonnale. Selgitused kohtumäärusele
2. Selgitada: 3.1 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldustalitusele; 3.2 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
3. Asjaolud Z.S on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2008 otsusega

§ 263p 1 järgi ja karistatud rahalise karistusega 100 päevamäära, s.

o 5 000 krooni. Kohtutäitur on esitanud kohtule täitemenetluse seadustiku (™S) § 206 lg 2 kohaselt avalduse Z.S-ile mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku (

) §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahaliseks karistuseks 100 päevamäära, s. o 5 000 krooni. Kohtutäituri avaldusest nähtub ka, et kohtutäitur on teatanud võlgnikule kohtule esitatud avaldusest. Süüdimõistetu kohtutäituri taotluse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Prokurör kohtus taotleb karistuse asendamist ühiskondliku tööga. Süüdimõistetu kohtus nõustub tegema ühiskondlikku tööd.

1. Kohtu põhjendused 2.
2. Seaduslikud alused menetlemiseks ja menetluse käik KrMS § 431 kohaselt KrMS §-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Asja lahendamisel tuleb kohaldamisele KrMS §
3. KrMS § 432 lg 3 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul; täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Kuna kohtutäituri taotlus lahendamisel tuleb otsustada süüdimõistetult vabaduse võtmise küsimus, osales taotluse lahendamisel prokurör ja süüdimõistetu. 2.
4. Menetlusese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb tulenevalt kohtutäituri esitatud asjaoludest lahendada mõistetud tasumata rahalise karistuse asendamine. Kõige esmase asjaoluna tuleb kohtul kindlaks teha, kas täituri poolt esitatud asjaolude ja faktiväidete põhjal on võimalik järeldada süüdlasele vara puudumine. Asenduskaristusena vangisuse kohaldamise eelduseks on süüdlasel võlgnikuna vara puudumine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur. Kohtutäituri avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara puudumise või tema rahatrahvi reaalse tasumise võimatusel, tuleb otsustada tasumata rahatrahvi asendamine üldkasuliku töö või vangistusega. ™S § 198 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühisvaras. KrMS § 417 lg 3 kohaselt, kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise

§-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. Vastavalt

§ 70

lg-le 1, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Tulenevalt kohtutäituri avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu avaldatust, leidis kohtuistungil usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et Z.S on tasumata rahaline karistus 100 päevamäära. Vastavalt ™S § 206 lg-le 2 kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita, teeb kohtutäitur täitmiskohtunikule võlgnikul vara puudumise tõttu avalduse rahalise karistuse asendamise otsustamiseks

§-des 70 ja 71 sätestatud korras. Vastavalt

§ 70

lg-le 1, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Kohtus Z.S nõustus temale mõistetud rahalise karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, mida ta kinnitas kohtus antud allkirjaga. Arvestades süüdimõistetu isikut pidas kohus võimalikuks rahalise karistuse asendamise üldkasuliku tööga.

§ 70

lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust ning

§ 69

lg 6 kohaselt üldkasulik töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

§ 69lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas.

Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta.

§ 70

lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust ning

§ 69lg 6 kohaselt üldkasulik töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Tasumata rahalise karistuse suuruseks on 5 000 krooni, s. o 100 päevamäära, seega on põhjendatud määrata Z.S-ile üldkasuliku töö ajaks 66 tundi.

§ 69

lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestas kohus, et selleks tähtajaks jõuab süüdimõistetu igal juhul üldkasuliku töö teha, s. o kolme tasumata rahalise karistuse päevamäära kohta üldkasuliku töö neli tundi. Kohus määra üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 31. märts 2011.

§ 69

lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. Sellest tulenevalt on põhjendatud allutada Z.S üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kuni

1. märts 2011 käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx . 2.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud. 2.
3. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
4. peatüki §-des 383 –
5. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Z.S Lillsaar Kohtunik