1-10-7870 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2010. a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-7870 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, li

§ 424järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12.

juuni

1. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav A.R ja kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil Prokurör Maigi Simson Süüdistatav A.R XXX elukoht XXXXX XXXXXXX XXXXX XXXX XXXXXXX XXXX, tööötu, varem 4 korda kriminaalkorras karistatud, viimati 14.10.
2. a Harju Maakohtu poolt

§ 424järgi 1 aasta vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, millest

§ 74lg 1,3 alusel määrati koheselt ärakandmisele 2 kuud.

Ülejäänud 6 kuud jäeti tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga, kinni peetud alates 11.06.

1. a Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
2. juuni
3. a otsus A.R suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
4. oktoobril
5. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. juuni
8. a otsusega lühimenetluses tunnistati A.R süüdi

§ 424järgi ja karistati 1 aasta vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.

oktoobri 2008. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 6 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti A.R-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks.

Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus

1. juuni
2. a.
3. A.R tunnistati süüdi selles, et ta
4. juunil
5. a Harjumaal Keila vallas Tallinn- Paldiski maantee
6. kilomeetril juhtis sõiduautot alkoholijoobe seisundis.
7. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav A.R ja kaitsja L. Viil, kes taotlevad kohtuotsuse tühistamist A.R-ile karistuse mõistmise osas ning asendada talle mõistetud karistus üldkasuliku tööga. A.R on esitanud ka alternatiivse taotluse, millega soovib talle mõistetud karistusaja lühendamist. Nii süüdistatav kui kaitsja põhjendavad esitatud taotlust sellega, et A.R on süüd puhtsüdamlikult kahetsenud ja lubanud edaspidi mootorsõidukit alkoholijoobes mitte juhtida. Perekonnas on 5 last ja abikaasal on üksinda raske toime tulla. Ta on töötanud põllumajandusettevõttes pikka aega traktoristina, mis näitab, et ta on võimeline vastutustundlikult ning distsiplineeritult käituma. Praegu on ta arvel töötuna.

§ 69

kohaldamisega kaasnevad kohustused võivad tulemuslikult kaasa aidata süüdistatava hoidumisele alkoholi tarvitamisest ja karistuse eesmärkide saavutamisele.

1. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja kaitsja toetasid esitatud apellatsioone ja taotlesid kohtuotsuse tühistamist, prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Oma seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt. Kohtukolleegium rõhutab esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud

§-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on karistust mõistes järginud

§-s 56 sätestatut, so arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavate asjaolude puudumist ja lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtukolleegium märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava 2

§ 424järgi 1 aasta vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.

§ 74

lg 1,3 sätteid kohaldades määrati kohesele ärakandmisele 2 kuud vangistust, ülejäänud 6 kuud jäeti tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga. Uue kuriteo pani A.R toime

1. juunil
2. a., so katseajal. Seega ei ole varasemad karistused, sealhulgas vangistuse kandmine mõjutanud A.R õiguskuulekalt käituma, mistõttu kohus on karistanud teda põhjendatult reaalse vangistusega. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-99-06 märgitakse, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu.

§ 69

kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ning apellatsiooniga tutvumist väita, et A.R puhul esineksid asjaolud, mis oleksid käesoleval hetkel

§ 69kohaldamise eelduseks.

Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on maakohtu poolt mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. Üldkasulik töö ei sobi karistusena süüdlasele, keda on varem korduvalt samalaadsete kuritegude eest karistatud, sealhulgas reaalse vangistusega. Seda veel eriti olukorras, kus ta tarvitab alkoholi ja on uue kuriteo toime pannud katseajal ning seega oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda kriminaalhoolduse all viibides kontrollnõudeid täita. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium apellantide väitega, et

§ 69

kohaldamisega kaasnevad kohustused võivad mõjutada A.R hoiduma alkoholi tarvitamisest ja uute kuritegude toimepanemisest. Varasematest kohtuotsustest nähtub, et A.R on iga kord tema poolt toime pandud kuritegu puhtsüdamlikult kahetsenud, kuid vaatamata sellele on ta peagi jälle autorooli istunud alkoholijoobes. Ainetud on ka apellantide väited perekonna materiaalse toetamise suhtes, sest A.R on töötu ja sissetulekut ei oma. Sellisel põhjendusel ei saa varem neljal korral samalaadse kuriteo eest karistatud A.R suhtes kujuneda kuidagi veendumust, et ta suudab edaspidi õiguskuulekalt elada. Asendades mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga, peab kohus olema veendunud, et üldkasulikule tööle allutatud isik oleks sobiv kindlustamaks üldkasuliku töö reaalse täideviimise. Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, ei ole kohtukolleegium veendunud, et ta on sobiv isik üldkasuliku töö kui vangistuse asenduskaristuse reaalseks täideviimiseks ja üldkasuliku töö täideviimise ebaõnnestumisrisk on sellise isiku puhul väga kõrge. Ka ei ole selline asenduskaristus piisav mõjutamaks A.R hoiduma kuritegude toimepanemisest. Reaalne vangistus on sellise isiku puhul kohtukolleegiumi arvates ainuke võimalus, mis tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid

prg. 56 mõttes. Seega välistavad üldkasuliku töö kohaldamise käesolevas süüdistusasjas süüdistatava isikuandmed. Samuti ei ilmnenud ringkonnakohtu istungil asjaolusid, mis oleksid aluseks A.R-ile mõistetud karistusaja lühendamiseks. Kohtukolleegium on seisukohal, et apellatsioon on põhjendamatu ega anna kohtuotsuse tühistamiseks alust. 3