(6)1-10-6043 500 krooni ja 400 krooni, kokku 1397 krooni, tasumiseks xx välja antud Hansapanga krediitkaarti, sisestades kaupluse makseterminali krediitkaardi ja PIN-koodi, saades seeläbi varalist kasu ning tekitas xx 1397 krooni suuruse varalise kahju. Seega tema, varalise kasu saamisega andmete ebaseadusliku sisestamise teel, pani toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED Süüdistatav tunnistas end süüdi osaliselt ja seletas, et võttis ilma kannatanu loata viimase kotist krediitkaardi ja PIN-koodi lehe. Põhjus oli aga selles, et sel päeval tarvitati koos alkoholi, teda saadeti poodi ja ta võis võtta vale kaardi. Ta kinnitas, et süüdistuses toodud kogusumma on õige, osa summast võttis välja sularahas ja osaga maksis poes ostude eest. Süüdistatav kinnitas, et 40005000 krooni väljavõetud sularahast tagastas ta kannatanule bussis teel Pärnust Tallinna. Poest toodu tarvitati Kilingi-Nõmmes koos olles ära. Süüdistatav kinnitas, et on nõus tekitatud kahju hüvitama, ta oleks seda varem juba teinud, kui ei oleks kinni istunud. Prokurör leidis, et süüdistus on põhjendatud ja esitas kohtule tõendid: Kannatanu XX ütlused, kes selgitas, et olid K.Z-iga lihtsalt sõbrad ega ole kunagi koos elanud. Neil ei ole olnud ühist majapidamist nagu ka ühist raha. Kannatanu sõnul nägi süüdistatav, kuhu ta pani oma krediitkaardi koos PIN-koodiga. K.Z võttis selle ilma tema nõusolekuta salaja käekotist ja kasutas seda kuriteo sooritamiseks ning varalise kasu saamiseks. Seda, et süüdistatav tema kotist kaardi võttis, nägi ka tunnistaja XX. Tagasiteel Tallinna praalis alkoholijoobes K.Z lärmakalt bussis olevate reisijate ja tema ees rahapakiga, kuid raha ta tagasi ei andnud ja ei ole seda teinud tänini. Kannatanu hindas oma hüvitamata kahjuks 12897 krooni ning palus summa süüdistatavalt sisse nõuda. Prokuröri taotlusel kohus määras KrMS § 291 p 3 alusel kohtueelses menetluses tunnistaja XX poolt antud ütluste avaldamise /tl 6-7/, kuna tunnistaja on raskelt haige ja ei saanud kohtuistungile ilmuda. Tunnistaja kinnitas samuti, et oma elukohas tema nägi, kuidas K.Z võttis XX käekotist midagi. Hiljem selgus, et XX krediitkaardi koos koodiga. Tunnistaja XX seletas, et tema kohtus sel päevalt K.Z-iga Kilingi-Nõmmes. Isik hooples, et tal on kontol pool miljonit, kutsus teda taksosse ja maksis seejärel taksojuhile 400 krooni. Siis nägi tunnistaja süüdistatava käes pangakaarti, millega isik võttis sularahaautomaadist raha välja. Hiljem sai teada, et tegu oli XX varastatud kaardiga. XX AS Hansapank konto väljavõte /tl 4/ tõendab, et kontol märgitud tehingud ja summad vastavad K.Z-ile omistatud süütegudega. Asitõendi - CD plaat Kilingi-Nõmme sularahaautomaadi HAN00214 turvakaamera videosalvestus 07.12.2007.a. K-Nõmmes toimunu kohta – vaatlusprotokoll koos fototabeliga /tl 12-14/ kinnitavad, et tehingu teostajaks on K.Z. Prokurör palus isik süüdi tunnistada KarS § 213 lg 1 järgi ja karistuseks mõista kaheksa kuud vangistust, sisse nõuda temalt menetluskulud ja kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi. Süüdistatava kaitsja hinnangul olid süüdistatav ja kannatanu head sõbrad. Juhtunust on möödunud kolm aastat, isik on väljendanud kahetsust juhtunu üle, seega mõistatav karistus peaks olema tunduvalt leebem. MAAKOHTU SEISUKOHT KarS § 213 lg 1 järgi kaitstav õigushüve on vara. Tegemist on materiaalse kuriteokoosseisuga – andmetöötlusprotsessi sekkumisega peab süüdlane olema saanud varalist kasu. 3

(6)1-10-6043 Objektiivne koosseis on varalise kasu saamine lubamatu sekkumisega andmetöötlusprotsessi. Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust kõigi süüteo asjaolude suhtes. Kohus tegi kindlaks K.Z võttis XX kotist kannatanu teadmata ja nõusolekuta XX kuuluva krediitkaardi koos PIN- koodi lehega ning 07.12.2007.a. sisestas krediitkaardi ja PIN-koodi Kilingi-Nõmme linna Pärnu mnt 37 asuvasse Hansapanga sularahaautomaati kannatanu nõusolekuta, e. teisisõnu sekkus andmetöötlusprotsessi ja võttis XX arveldusarvelt välja kokku 11000 krooni ja 08.12.2007.a. 500 krooni, saades seeläbi varalist kasu ning tekitas arvutikelmusega kannatanule varalise kahju. Samuti 07.12.2007.a. kaupluses kasutas kannatanu nõusolekuta kolmel korral ostude eest, summades 497 krooni, 500 krooni ja 400 krooni, kokku 1397 krooni, tasumiseks kannatanu krediitkaarti, sisestades kaupluse makseterminali krediitkaardi ja PIN-koodi, e. teisisõnu sekkus andmetöötlusprotsessi saades seeläbi varalist kasu ning tekitas kannatanule varalise kahju. Kohtu hinnangul süüdistatav pani süüteo toime otsese tahtlusega nii teo enda (andmetöötlusprotsessi sekkumisega) kui saabunud tagajärje suhtes (varalise kasu). Seega sai varalist kasu andmete ebaseadusliku sisestamise teel, mistõttu kohus jõudis järeldusele, et isik pani toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatava poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. KARISTUS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese kui indiviidi ja ühiskondliku olendi, aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse tervikuna, eksisteerimise seisukohast oluliste ja tähenduslike reaalsete aspektide kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole ühiskonnas aktsepteeritud õigushüvede väärtusmastaabis ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud 4

(6)1-10-6043 isikutevahelise suhtlemise reeglistiku ehk sotsiaalsete väärtuste, millest formeerub õiguskord, järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. K.Z on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Käesoleva süüteo eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Isikut on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, muuhulgas vangistusega. Lisaks ta ei oma püsivat legaalset sissetulekut, mistõttu ei ole võimalik tema suhtes rahalist karistust kohaldada. Karistus tuleb mõista vangistusena alla sanktsiooni keskmist määra, s.o. kaheksa kuud. Kohtu hinnangul kaheksa kuuline vangistus vastab kuriteo raskusele ja kuriteo toimepannud isikule, samas vastab ka KarS § 56 lg 1 toodud alustele. MENETLUSKULUD KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab kohustatud isik menetluskulud kohtu määratud ulatuses. Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4, 5, 9 kohaselt tasu riigi õigusabi eest, toimiku koopiate kulu ja sundraha. Määratud kaitsjale on kohtu korraldusel tehtud väljamaksekohustus 5700 krooni osas, koopiate valmistamise kulu on 47,40 krooni ja sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 6525 krooni. TSIVIILHAGI Kannatanu on esitanud tsiviilhagi summas 12897 krooni ja on palunud selle sissenõudmist. KrMS § 310 lg 1 sätestab kohtu kohustuse süüdimõistva kohtuotsuse korral teha otsus tsiviilhagi kohta. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Süüdistav kogu hagetavat summat ei tunnistanud. Kohtulikult uuritud kirjalikele tõenditele, samuti kannatanu ütlustele tuginedes tegi kohus kindlaks, et K.Z on kahju tekitamises süüdi ja tekitas kannatanu XX varalise kahju summas 12897 krooni. Kannatanu tsiviilhagi kuulub rahuldamisele ja summa süüdlaselt sissenõudmisele. ASITÕEND KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta Hansapanga turvakaamera videosalvestis kriminaalasja toimiku juurde. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 319 lg 1, 2 kohaselt võib kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 408 lg 1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kooskõlas KrMS § 411 lg 1 pöörab esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse täitmisele kohtulahendi teinud maakohus. KrMS § 412 lg 2 kohaselt pööratakse süüdimõistev kohtuotsus 5

(6)1-10-6043 täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Rubo Kikerpill kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud ja tehtud uus otsus Tallinna Ringkonnakohtu 01.02.2011.a otsusega 1-10-

1. Tallinna Ringkonnakohtu 01.veebruari 2011.a otsuse RESOLUTSIOON Tühistada Pärnu Maakohtu
2. septembri 2010.a otsus osaliselt K.Z-ilt kuriteoga tekitatud varalise kahju 12 897 krooni väljamõistmises XX kasuks ja karistuse kandmise aja alguse arvestamises kohtuotsuse täitmisele pööramisest. Saata kriminaalasi XX tsiviilhagi lahendamiseks uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule teises kohtukoosseisus. Lugeda K.Z-ile Pärnu Maakohtu 30.09.2010.a otsusega mõistetud karistuse KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel kaetuks Harju Maakohtu 20.04.2010.a otsusega mõistetud karistusega. Karistusaja alguseks lugeda 19.04.2009.a. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada. 6