1-10-16723/5

(10231500461)Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi Prokurör J.T süüdistuses KarS § lühimenetluses Algis Sepp Süüdistatav J.T 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi eluk xxx, ik xxx, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 09.10.2009 Harju Maakohtu poolt KarS §199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi; 2) 12.10.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi liitkaristusega 5 kuud ja 20 päeva KarS § 69 kohaldamisega asendatud ärakandmata osa üldkasuliku tööga 168 tundi tähtajaga 9 kuud , karistus kustumata Kaitsja Dmitri Školjar RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi J.T KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista (viis) kuud vangistust. karistuseks 5 Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt J.T mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 3 (kolm) kuud 10 (kümme) päeva. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.10.2010.a. otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 2 kuud ja 20 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. Kohaldada J.T suhtes tõkendina kinnipidamisest 14.12.2010.a. vahistamist ning karistuse algust arvata alates Välja mõista J.T-lt riigituludesse sundraha 3262,50 krooni ja menetluskulud 1800 krooni. Menetluskulud ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 2800049777 . AS SEB Pank viitenumber Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Välja mõista J.T-lt Sportland Eesti OÜ kasuks 1099 krooni ja Jukat Eesti OÜ kasuks 280 krooni. Asitõendid – 2 paari laste kindaid ja dressipluus- tagastada peale tsiviilhagi hüvitamist J.T-le. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD J.T on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 9 järgi selles, et tema olles isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas 07.12.2010.a. kella 13:45 ajal aadressil Mustakivi tee 13 Tallinnas Lasnamäe Centrumi Netosport kaupluse müügisaalis isikuna, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Nike dressipluusi maksumusega 1099 krooni. Sisenes selle ja teiste sarnaste toodetega kaupluse proovikabiini, kus eemaldas dressipluusilt turvaelemendi. Seejärel pani dressipluusi endale selga ning riidepuu peitis käisesse. Ülejäänud tooted viis tagasi kaubariiulile ning selgapandud dressipluusiga väljus kauplusest kassas kauba eest tasumata. Kuritegu jäi J.T poolt lõpule viimata tema tahtest olenemata, kuna peeti kinni kaupluse turvateenistuse poolt. Dressipluusilt turvaelemendi eemaldamisega on dressipluus rikutud ning kauplusele tekitatud kahju 1099 krooni. Samuti J.T 14.12.2010.a. kella 14:30 ajal aadressil Tähesaju 25 Tallinnas Jukat Eesti OÜ kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2 paari laste kindaid maksumusega 140 krooni paar, kogumaksumusega 280 krooni. Eemaldas neilt turvaelemendid ning peitis kindad enda käekotti. Kuritegu jäi lõpule viimata J.T tahtest olenemata, kuna ta peeti kinni kaupluse turvateenistuse poolt pärast kaupluse kassast möödumist. Turvaelementide eemaldamisega on kindad rikutud ning kauplusele on tekitatud kahju 280 krooni. Oma tegevusega J.T pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse süstemaatiliselt, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 199 lg 2 p 9, § 25 lg 2 järgi. Süüdistatav tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi täielikult ning seletab, et 07.12.2010.a. umbes kella 13:30 ajal läks Lasnamäe Centrumisse kavatsusega toime panna vargus. Sisenes kauplusesse, olles müügisaalis, märkas naistepusa Nike, kavatses selle varastada. Võttis naistepusa ja suundus proovikabiini, kus pani pusa endale selga, väljus proovikabiinist ning möödus kassadest kauba eest tasumata. Enne väljapääsu pidas teda kinni turvatöötaja, kes palus minna turvaruumi turvakontrolli. Turvakontrolli käigus vabatahtlikult tagastas Netosport kauplusest varastatud Nike naistepusa. Kahetseb tehtut. Varguse pani toime, kuna tahtis pusa saada enda kasutamiseks. 14.12.2010.a. umbes kella 14:00 ajal läks Lasnamäe linnaosas, Tallinnas asuvasse Juku kauplusesse. Kauplusesse läks selleks, et vaadata lasteriideid oma lapsele. Sisenes kauplusesse ning läks müügisaali, kus märkas lastekindaid. Kuna raha kaasas ei olnud kinnaste ostmiseks, siis otsustas kindad varastada. Võttis kaubariiulilt 2 paari lastekindaid maksumusega 140 krooni, mille kogumaksumus oli 280 krooni. Ta eemaldas kauba küljest turvaelemendid ning peitis kindad endale käekotti ja möödus kassast kauba eest tasumata. Enne väljapääsu, pidas ta kinni turvatöötaja. Turvaruumis leiti Juku kauplusest varastatud kaup, 2 paari lastekindaid. Kauba tagastas turvatöötajale. Kaup oli rikutud, kuna turvaelementide eemaldamisel tegi kindad katki. Kahetseb tehtut väga. Kindad kavatses varastada enda lapse jaoks (tl 18-20; 40-42). Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - tunnistaja AL ütlustega selle kohta, et tema olles tööl 07.12.2010.a. Lasnamäe Centrumis nägi, kuidas punaste pükstega, musta jopega ning musta peapaelaga blond naisterahvas sisenes kauplusesse Netosport. Naiserahvas võttis riiulilt hulgaliselt tooteid ja suundus proovikabiini. Proovikabiinist väljudes tundus naisterahval tooteid vähem olema. Seejärel möödus naisterahvas kassadest. Ta pidas naisterahva kinni ning turvakontrolli käigus avastas põuest ühe valge naiste pusa Nike, hinnaga 1099 krooni. Tootelt oli eemaldatud turvaelement ning toode rikutud tekitatud. Kauplusele tekitatud kahju 1099 krooni (tl 1417); - kannatanu IUütlustega selle kohta, et 07.12.2010.a. kella 13:45 nende kaupluses Sportland Eesti AS Netosport, aadressil Mustakivi tee 13, peeti kinni naisterahvas, kes võttis kaubaletilt kaks toodet ning suundus tootega müügisaalis asuvasse proovikabiini. Mõne aja pärast väljus naisterahvas proovikabiinist ühe tootega, mille pani riiulile tagasi. Seejärel väljus isik kauplusest. Naine toimetati turvakontrolli, mille käigus leiti Netosport kauplusest varastatud Nike naistepusa, maksumusega 1099 krooni. Kaup rikutud ning tekitatud varaline kahju 1099 krooni (tl 10-11); - - - tunnistaja JZütlustega selle kohta, et tema töötades 14.12.2010.a. turvamehena Juku keskuses Tähesaju 25, nägi tumesinistes teksades ning mustas jopes neiut, kes võttis kaks paari lastekindaid kogumaksumusega 280 krooni. Isik võttis kinnastelt turvaelemendid ning pani kauba kotti. Naisterahvas möödus kassadest kauba eest tasumata. Ta toimetas naisterahva turvakontrolli, mille käigus tagastas isik kauba. Kaup kauplusele tagastatud rikutuna (33-34); kannatanu AA ütlustega selle kohta, et 14.12.2010.a. kell 14:30 ajal Tähesaju 25 asuva Juku kaupluses peeti kinni naisterahvas, kes üritas varastada kaks paari lastekindaid Lassie, kogumaksumusega 280 krooni. Isik peeti kinni turvatöötaja poolt. Kauplusele tekitatud varaline kahju 280 krooni (tl 29-30); avaldustega (tl 4, 24, 25); kinnipeetu üleandmise aktiga (tl 5); patrullpolitseinik T. Pilt ning Š. Abdullajevi ettekannetega (tl 6, 26); asitõendi vaatlusprotokolli fototabeliga (tl 7-8, 27-28); asitõendi üleandmise aktiga (tl 6). Kriminaalasjas kogutud materjalidega on tõendamist leidnud, et J.T isikuna, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes otsese tahtlusega. Seega J.T pani toime süstemaatilise varguse katsed ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. J.T on varem kriminaalkorras karistatud 2-1 korral, korduvalt karistatud väärtokorras. J.T puudub töökoht ning sissetulek ning kohus leiab, et teda ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole võimalik mõjutada teda süütegude toimepanemisest loobuma. Inkrimineeritavad kuriteod pani J.T toime katseajal lühikese aja möödumisel eelmise kohtuotsuse kuulutamisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Kriminaalasjas on Sportland Eesti OÜ esitanud tsiviilhagi summas 1099 krooni. Jukat Eesti OÜ on esitanud tsiviilhagi summas 280 krooni. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). J.T tunnistab hagi. Tsiviilhagid on tõendatud ka kannatanute ütlustega ning kuuluvad rahuldamisele. Eha Popova Kohtunik