MS § 426, 432 Vabastada V.A, isikukood: xxx, talle Tartu Maakohtu 12.12.2008.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta.
Kohustada V.A täitma katseaja jooksul
1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
2 p. 2, 4 ja 7 alusel määrata V.A-le katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - asuma tööle hiljemalt ühe kuu jooksul peale vabanemist; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja teadmata, v.a. lähisugulased.
4 alusel määrata V.A-le katseajaks kontrollkohustus tasuda Tartu Maakohtu 12.12.2008.a otsusega temalt väljamõistetud menetluskulude katteks igakuiselt vähemalt 500 (viissada) krooni. Määrata V.A katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Liisi Trausi järelevalve alla. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvate 08.05.2010. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht V.A tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 12.12.2008.a otsusega
järgi ning teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel suurendati mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 22.02.2006.a otsusega mõistetud 1-aastase vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati V.A poolt Tartu Maakohtu 22.02.2006.a otsuse järgi ärakantud 1-aastane vangistus kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 26.11.2009.a otsusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.02.2010.a ja lõpeb 15.08.2010.a. Õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 15.02.2010.a. V.A on varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral: 1) 04.09.
järgi 6 kuud vangistust
alusel tingimisi katseajaga 2 aastat ja 6 kuud ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 8 kuuks; 6) 22.02.2006. a Tartu Maakohtu otsusega
lg 2 p 4, 7 järgi
lg 1 alusel liitkaristus 1 aasta vangistust, millest
lg 1 alusel arvati maha ärakantud karistus 11 kuud ja 23 päeva vangistust ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 päeva vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole V.A vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav asub vabanedes elama abikaasale kuuluvasse korterisse aadressil Ravila 47-15, Tartu. Enne vangistust töötas väidetavalt ehitustöölisena Soomes firmas xxx, kus tal olevat vabanemisel võimalik tööd jätkata. Tartu Vangla andmetel ei ole kinnipeetaval rahalisi nõudeid. Vabaduses tarvitas alkoholi, karistust saabus kandma kerges joobeseisundis. Vestlusel ei väljendanud negatiivseid hoiakuid ega õigustanud oma käitumist. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel oht panna toime varavastaseid kuritegusid ja joobeseisundis sõiduki juhtimises. Lähtudes eeltoodust kogumis toetab Tartu Vangla V.A ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik toetab V.A ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht abikaasa juures, üürileping kehtib 2011.a veebruarini. Kindel töökoht puudub, kuid V.A on plaanis koheselt tööle minna. Enda sõnul alkoholiga probleeme ei ole, samas tunnistas V.A ema, et poeg kipub alkoholiga liialdama, kuid ei ole seejuures vägivaldne. V.A saabus vanglasse, olles alkoholijoobes. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on alkoholi tarvitamine ja impulsiivsus. Siiski leiab kriminaalhooldusametnik, et V.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on otstarbekas, kuna ta oleks käitumiskontrollile allutatud. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või pöörduda tööotsinguteks töötukassasse hiljemalt 1 kuu jooksul ning võtta lisakohustus. V.A seletas kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegset vabastamist käitumiskontrollile, mis aitab tal paremini enda käitumist suunata. xxx firma annab talle töökoha. Elama hakkab elukaaslase juures, ka ema elab Tartus ja vajab hoolt. Alkoholi ta tarbib ainult sünnipäevadel, kuid teab, et alkoholi ei tohi käitumiskontrolli ajal tarvitada. Kriminaalkorras karistatud isikutega ei suhtle, v.a. abikaasa poeg, kellel on ka mingid probleemid. On nõus hüvitama kriminaalasjas temalt välja mõistetud menetluskulusid igakuiselt 500 krooni ulatuses. Prokurör leiab, et V.A tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole võimalik. Vangla peab riskifaktoriks uute kuritegude sooritamiseks alkoholi tarvitamist, ka kõrget impulsiivset käitumist ja suhtumist situatsioonidesse. V.A selgitused alkoholi tarvitamise osas on puudulikud. Kriminaalhooldaja ka viitab, et V.A ei taha alkoholi tarvitamisse kriitiliselt suhtuda, ei näe probleemi tõsidust. Tegu, mille eest karistust kannab, on toime pandud alkoholijoobes.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et V.A on võimalik vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada. V.A kannab karistust teise astme kuritegude eest ning on ära kandnud üle ½ karistusajast. Seega on olemas
S § 76-st tulenevaid kitsendusi ei ole. V.A on vabaduses elukoht ja lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. Tal on tahe töötada ja varasem töökogemus, motiveeritus tööle asuda. V.A-lt on Tartu Maakohtu 12.12.2008. a otsusega välja mõistetud menetluskulusid 14 783,50 krooni. Ta on nõus võtma endale kohustusi tasuda igakuiselt menetluskulude katteks 500 krooni. Endale kohustuse võtmisega on ta näidanud oma suhtumist senistesse eluviisidesse. Kriminaalhooldusametnik peab V.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist võimalikuks ja seda arvamust toetavad vangla teised spetsialistid. Kriminaalhooldaja toetav arvamus on kujunenud tegelikke asjaolusid arvestades. V.A on valmis alluma kriminaalhooldusele ning peab seda tema jaoks vajalikuks resotsialiseerumist toetava abinõuna. Aastane käitumiskontroll on tõhusam vahend resotsialiseerumiseks kui järelejäänud lühikese karistuse lõpuni kandmine Nendel asjaoludel on ennetähtaegne tingimisi vabastamise võimalik. Kriminaalhooldus aitab kaasa resotsiliseerumisele lähedaste ja kriminaalhoolduse toel. Uute kuritegude toimepanemine sõltub V.A-st endast. Katseajaks täitmiseks määratavad kontrollnõuded ja –kohustused aitavad uute kuritegude riski maandada. Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.