S § 266 lg 2 p 1 järgi vangistus 5 kuud,
S § 266 lg 2 p 1 järgi vangistus 3 kuud, KarS § 121 järgi vangistus 3 kuud, KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistus 3 kuud, KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti vangistus 9 kuud,
Vabanes 06.03.2009 pärast karistuse kandmist; väärteokorras karistatud 13 korral 1 Kaitsja Advokaat Merike Borunova RESOLUTSIOON 1. O.P süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. 2.
lg 2 kohaselt vähendada O.P-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud.
lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1940 (üks tuhat üheksasada nelikümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „O.P, 1-09-6942, kaitsjatasu“. 6. Riiklikul ekspertiisiasutusel sõrmejälje ekspertiisi nr SS-0371-09/3216 tegemisel tekkinud kulu 1500 (üks tuhat viissada) krooni jätta riigi kanda. 7. O.P-lt välja mõista
§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „O.P, 1-09-6942, sundraha“.
14. Asitõendid: kriminaalasjas nr 09230108070 Põhja Prefektuuri Varavastaste Kuritegude talituse Ida teenistuse asitõendite hoiuruumi paigutatud spordipüksid Athletik Works, spordidress Icepeak, nahktossud Nike Shox, tossud Nike, spordikott, seljakott tagastada
lg 2 p 2 alusel O.P-le, hoiustades asjad O.P isiklike asjade hulgas O.P kinnipidamisasutuses. 15. Asitõendid: kriminaalasjas nr 09230108070 Põhja Prefektuuri Varavastaste Kuritegude talituse Ida teenistuse asitõendite hoiuruumi paigutatud kruvikeeraja, kang haamriga, noad (3tk), habemenuga, gaasivõtmed (2 tk), tangid, taskulamp, pastakad (2tk), puur, 2 kumminöör, süstlad (2tk), kalts, ajaleht kuuluvad kui asjad, millel puudub väärtus
16. Asitõendid: jalgratas Scott ja paintballi mängimise vahendid, mis on tagastatud omanikule ES’ile, jätta
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad
lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: O.P süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 05.11.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, taas 17.04.2009 kella 02.00 ajal tungis aknaklaasi eemaldamise teel Tallinnas, XXX asuva maja keldrisse, kus lõhkus keldribokside nr 1, 2 ja 9 ukselukud ning seejärel võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanule VVkuuluva jalgratta väärtusega 500 krooni, kannatanule OMkuuluvad metalltorud väärtusega 100 krooni, kruvikeerajad väärtusega 100 krooni, 2 segistit väärtusega 300 krooni ja kaablirulli väärtusega 1000 krooni, kannatanule HP kuuluva mutriotsikutega karbi väärtusega 100 krooni ja ukse käepideme väärtusega 20 krooni, samuti tungis tabaluku lõhkumise teel SZkuuluvasse keldriboksi nr 3, kust midagi ei varastanud, kuna ei olnud midagi võtta, seetõttu vargus jäi lõpuni viimata tema tahtest sõltumata, ning seejärel üritas võetud esemetega (koguväärtusega 2120 krooni) keldrist lahkuda. O.P aga ei õnnestunud kuritegu lõpuni viia, kuna ta peeti kannatanu poolt sündmuskohal kinni. O.P, isikuna, kes oli varem toime pannud varguse, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo – võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, kuid jättis süüteo lõpuni viimata oma tahtest sõltumata, seega ta pani toime KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti O.P süüdistatakse selles, et tema varem varguseid toimepannud isikuna ajavahemikul 21.04.2009 kella 16.00 kuni 22.04.2009 kella 11.00 tungis akna kaudu Tallinnas, XXXasuva maja keldrisse, kust varastas RR’le kuuluva jalgratta Merida maksumusega 7239 krooni. Samuti tema varem vargusi toimepannud isikuna ajavahemikul 18.05.2009 kuni 20.05.2009 tungis akna kaudu Tallinnas, XXX asuva maja keldrisse, kust varastas LK’le kuuluva sularaha 46 000 krooni, 8000 eurot, mille väärtus Eesti Panga 20.05.2009 kursi alusel oli 125 200 krooni ja 6800 USA dollarit, mille väärtus Eesti Panga 20.05.2009 kursi alusel oli 77 928 krooni, kokku sularaha 249 128 krooni väärtuses. Samuti tema varem vargusi toimepannud isikuna 10.06.2009 kella 01.00 paiku tungis keldriukse luku lahtimurdmise teel Tallinnas, XXXasuva maja keldrisse, kust varastas DV’le kuuluva ketaslõikuri Makita maksumusega 1500 krooni. Samuti tema, varem vargusi toimepannud isikuna ajavahemikul 08.07.2009 kella 19.00st kuni 09.07.2009 kella 08.45ni tungis ukseluku lahtimurdmise teel Tallinnas, XXXasuva maja keldrisse, kust varastas ES’ile kuuluva jalgaratta Scott Comp maksumusega 21 900 krooni 3 koos kotiga maksumusega 190 krooni, milles oli 3 rehvieemaldusheeblit kogumaksumusega 180 krooni, 2 materiaalse väärtuseta kuuskantvõtit ja 60 senti sularaha ja varurehvi maksumusega 690 krooni aga samuti 2 paintball’i püssi maksumusega 2500 krooni tükk, kogumaksumusega 5000 krooni, kaitsemaski maksumusega 472 krooni, magasini paintball’i kuulidega maksumusega 60 krooni, optilise sihiku maksumusega 300 krooni, õhuballooni maksumusega 600 krooni, kokku ES’ile kuuluvaid esemeid maksumusega 29 392.60 krooni. Sel moel O.P, võttes ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt pani toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav O.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava O.P süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute VV´i, OM, HP, SZ, RR, LK, DVja ES’i ütlusi, tunnistaja NM’a ja LV’i ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolle, ütluste ja olustikuga seostamise protokolle koos fototabelitega, O.P ja Andrei Živodjorov’i vastastamisprotokolli, asitõendite vaatlusprotokolle, 05.11.2008 Harju Maakohtu otsuse väljatrükki, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus, va 10.06.2009 episoodis. Kohus, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, asub seisukohale, et 17.04.2009, 21.04.2009, 20.05.2009, 09.07.2009 kuriteoepisoodides on kuritegude toimepanemine tõendamist leidnud nii kannatanute ütluste, sündmuskohtade vaatlusprotokollide, süüdistatavalt varastatud esemete kättesaamise ja süüdistatava enese süüd tunnistavate ütlustega, millised riimuvad muude tõenditega. Mis puudutab aga 10.06.2009 episoodi, siis on süüdistatav korduvalt väitnud, et ta küll tungis XXXkeldrisse, jõudes lõhkuda tabaluku kinnituse ning ukse lahti teha, kuid hääli kuuldes põgenes. Kannatanuna ülekuulatud DVon seletanud, et ta nägi üle aia hüppamas noorepoolset meesterahvast, kuid ei ole väitnud seda, et ta oleks meesterahval midagi käes näinud. Süüdistatav on väitnud, et põgenedes jättis ta oma asjad kotiga maha. Sündmuskoha vaatlused sündmuskohalt leitigi kott tööriistade ja muude esemetega ning kannatanu omad need ei olnud. Süüdistatav peeti samal õhtul kell 23.30 kinni teise kuriteo toimepanemises kahtlustatavana ning protokolli kohaselt tal peale riiete midagi ei olnud. Seega arvestades seda, et süüdistatav on varguse lõpuleviimist eitanud, kannatanu ei ole sündmuskohalt lahkunud isiku käes midagi näinud, süüdistatav on vahetult pärast teo toimepanemist kinni peetud ja temalt ei ole midagi leitud ning sündmuskohal leiti süüdistatava tööriistad, mis ta põgenedes kaasa võttis, asub kohus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud varguse katse toimepanemine KarS § 199 lg 2 p 8, 9 mõttes, kuid kuritegu jäi lõpule viimata süüdistatava tahtest olenemata põhjustel, kuivõrd saades aru, et tema sissetungimine on avastatud, põgenes sündmuskohalt. Seejuures süüdistatavat süüdistatakse 1500 krooni maksnud ketaslõikuri varastamises. Kohus leiab, et süüdistataval olnuks vargust toime pannes ja varguse avastamisel kõrvalise isiku poolt mitu käitumise varianti. Üks variant oleks olnud see, et avastamisele vaatamata ikkagi vargus lõpule viia ja riskida sellega, et ta peetakse koos varastatuga kinni. Teine variant olnuks põgenemine, jättes maha varastatu, kuid võttes kaasa oma asjad. Kolmas variant aga see, et põgeneda koos varastatuga, kuid jätta oma asjad maha. Samas, arvestades seda, et 4 lõikur maksis 1500 krooni ja selle kasutamiseks on vaja elektrit, siis saanuks seda varastada vaid müügi eesmärgil. Teiselt ei ole loogiline, et süüdistatav võtab kaasa lõikuri, mille müügist võib saada kuni 500 krooni, kuid jätab maha tööriistad, mida tal on vaja järgmiste varguste toimepanemiseks. Kõrvaltvaatajana asub kohus seisukohale, et kõigist neist variantidest valis süüdistatav neljanda variandi, so kindla põgenemise, jättes maha nii võimaliku varastatava vara kui ka oma tööriistad, hinnates antud hetkel olulisimaks vabadust ja kõige kiiremini saanuks põgeneda jooksmist ja ronimist takistavate asjadeta. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav ei jõudnud temale inkrimineeritud vargust lõpule viia ja ta tekitas varalise kahju vaid ukse tabaluku kinnituse lõhkumisega summas kokku 200 krooni. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava O.P käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja 25 lg 2 ja KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli O.P temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal so 17.04.2009 isikuks, keda oli varem varguse toimepanemise eest karistatud. Seega oli O.P KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 17.04.2009 tungis süüdistatav ruumi valdajate tahte vastaselt sisse aadressil XXX, Tallinn, asuvasse maja keldri ruumidesse aknakatte ja keldribokside lukkude lõhkumise teel ning püüdis varastada sealt esemeid. Kuritegu jäi lõpuleviimata süüdistatava tahtest olenemata. Sellele järgnevalt pani süüdistatav toime veel kolm vargust ja ühe varguse katse, so 21.04.2009, 20.05.2009, 10.06.2009, 09.07.2009, mistõttu on tema käitumine hinnatav süstemaatilise varguse toimepanemisena, kuivõrd varguste süstemaatiline toimepanemine on tema põhiliseks elatusallikaks ja eluviisiks KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kõikide inkrimineeritud varavastaste kuritegude toimepanemise puhul on tegemist olukorraga kus süüdistatav tungis sisse võõrasse ruumi ruumi valdaja teadmata ja tahte vastaselt ning eemaldas vara asukohta pääsemiseks tõkkeid – lukustusi, aknaid, mistõttu on kohtu arvates tegemist sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes. Kuivõrd esimese kuriteo toimepanemine ei sisaldanud endas süstemaatilise varguse toimepanemise tunnust, leiab kohus, et esimese episoodi osas tuleb kuritegu kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 25 lg 2 järgi ning edasised vargused KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Seda ka seetõttu, et kohus ei saa lõike siseselt kvalifikatsiooni muuta kui ei ole esitatud muudetud süüdistust ja kohus süüdistatavat muudetud süüdistuse järgi kohtu alla andnud. Kuivõrd viimased vargused viidi süüdistatava poolt lõpule, tuleb kogumis kvalifitseerida kuriteod lõpuleviidutena. Kuna aga kohus ei saa KarS § 199 lg 2 siseselt kvalifitseerida kuritegusid punktidevahelises konkurentsis, tuleb süüdistatava käitumisele kogumis anda ühine karistusõiguslik hinnang, kvalifitseerides süüdistatava käitumise võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes oli varem varguse toime pannud, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 4, 8, 9 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on LKesitanud tsiviilhagi 237 842 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud ja tagastamata sularaha väärtust. LK on esitanud kohtueelsel menetlusel tsiviilhagi sularaha 46 000 krooni, 8000 euro, mille väärtus Eesti Panga 20.05.2009 kursi alusel oli 125 200 krooni ja 6800 USA dollari, mille väärtus Eesti Panga 20.05.2009 kursi alusel oli 77 928 krooni, kokku sularaha 249 128 krooni väärtuses. Kannatanule on tagastatud sularaha 1386 krooni ja asju 9900 krooni väärtuses. Nimetatud kuriteo toimepanemist ja sularaha vargust kinnitab ka süüdistatav O.P. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt O.P-lt LK kasuks väljamõistmisele.
lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 237 842 krooni. Kohus asub 5 seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista O.P-lt LKkasuks. Kohtueelsel menetlusel on ES esitanud tsiviilhagi 715 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud ja tagastamata esemete väärtust. Kannatanule on kõik varastatu peale varurehvi maksumusega 690 krooni tagastatud. Sissemurdmisega tekitati kahju 25 krooni (tabalukk). Nimetatud kuriteo toimepanemist ja esemete vargust kinnitab ka süüdistatav O.P. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt O.P-lt ES’i kasuks väljamõistmisele.
lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 715 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista O.P-lt ES’i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on DVesitanud tsiviilhagi 1700 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud ketaslõikuri ja lõhutud tabaluku maksumust. Süüdistatav kinnitab, et 10.06.2009 tungis keldriukse luku lahtimurdmise teel Tallinnas, XXXasuva maja keldrisse, kuid ei jõudnud midagi varastada, sest tema tegevust märkas selle keldriruumi peremees ja tal tuli end põgenemisega päästa. Kohus asub seisukohale, et kriminaaltoimiku materjalidega on tõendamist leidnud vaid varguse katse, mille käigus lõhuti lukk, kuid varastada süüdistatav ei jõudnud, mistõttu asub kohus seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud vaid luku lõhkumise osas ja kuulub rahuldamisele osaliselt, so 200 krooni ulatuses ning süüdistatavalt O.P-lt DVkasuks väljamõistmisele.
lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 200 krooni ja ülejäänud osas, so ketaslõikuri varguse osas, summas 1500 krooni on varaline kahju tõendamata. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt kriminaalasja materjalidega tõendatud osa ulatuses, st varaline kahju 200 krooni ulatuses tuleb välja mõista O.P-lt DVkasuks. 6 Kohtueelsel menetlusel on RR esitanud tsiviilhagi 7239 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud jalgratta väärtust. Nimetatud kuriteo toimepanemist ja jalgratta vargust kinnitab ka süüdistatav O.P. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt O.P-lt RR kasuks väljamõistmisele.
lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 7239 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista O.P-lt RR kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatava kahetsust ei pea kohus võimalikuks karistust kergendava asjaoluna arvestada, kuivõrd süüdistatav pani suhteliselt lühikese aja jooksul toime rea vargusi, tekitades ühele kannatanule ka olulise varalise kahju. Vaatamata sellele, et süüdistatav esimese temale inkrimineeritud varguse toimepanemiselt kinni peeti, jätkas ta vabanedes uute varguste toimepanemist elatise hankimise eesmärgil, tegutsedes sihikindlalt ja süstemaatiliselt. Seega ei ole avaldatud kahetsus tõsiseltvõetav. Kriminaaltoimikus nähtuvalt võeti süüdistatavale ära nii varastatud raha eest ostetud esemeid kui ka tekitatud kahjuga võrreldes tühine summa sularaha, mis anti kannatanule. Samas ei saa kohus seda arvestada varalise kahju hüvitamisena, vaid olukorrana kus süüdistatav on kinni peetud ja on sunnitud aru andma temal esemete päritolu kohta, milliste ostmiseks tal legaalsed rahalised vahendid puuduvad. Küll peab kohus võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist, millega ta avaldas mitmete varavastaste kuritegude toimepanemise kohta informatsiooni, mida küll muude tõendite puudumisel suures osas ei olnud võimalik realiseerida. Küll aitas tema poolt antud informatsioon kaasa temale inkrimineeritud kuritegude avastamisele. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval legaalne sissetulek ning süüdistatavale inkrimineeritud varavastaste kuritegude iseloom iseenesest juba viitab legaalse sissetuleku puudumisele. Seega puuduvad tal ka rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Seetõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras kuritegude toimepanemise eest varem 4 korda ja väärteokorras kokku 13 korda. Karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavat kolmel korral karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning samuti kolmel korral sissetungimise eest võõrasse ruumi või territooriumile. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest ning jätkab samalaadsete kuritegude toimepanemist. Kriminaaltoimikust nähtuvalt peeti süüdistatav esimese kuriteo toimepanemiselt kinni 17.04.2009, so kuu aja möödudes eelmise vangistuse ärakandmiselt vabanemisest ning järgmise kuriteo pani ta toime juba 21.04.2009 ning sellele järgnevalt iga kuu tagant. Arvestades sellist süüdistatava käitumist, kus pärast kriminaalmenetluse alustamist esimeses asjas jätkas ta koheselt samalaadsete kuritegude toimepanemist ning ajal, mis kriminaalasi oli juba kohtusse saadetud, pani ta toime veel mitu vargust, leiab kohus, et 7 süüdistatavale on võõra vara ebaseaduslik omastamine olulisem ükskõik millisest muust väärtusest ning süüdistatava karistusandmed, järjestikuste varavastaste kuritegude toimepanemine ja enese heaolu tagamine võõraste isikute vara arvelt viitavad sellele, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest, episoodide rohkusest, kuritegude toimepanemisel üles näidatud järjekindlusest ja tekitatud kahjude suurusest. Eeltoodud asjaolud annavad aluse mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Samas peab kohus vajalikuks arvestada süüdistatava suhtes tuvastatud karistust kergendava asjaolu olemasolu, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Märt Toming kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.