Kriminaalasi nr 1-10-10699 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 23.augustil 2010.a. Tartus kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Elen Heidok juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja ad

§ 424järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus P.Z-ile on esitatud süüdistus selles, et tema juhtis 21.augustil 2010.a. kella 17.10 paiku Tartus, Kastani tänaval mootorsõidukit Opel Vectra reg nr XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani P.Z toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale P.Z-ile karistuseks 2 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 3 päeva (st. 21.- 23. augustini 2010.a.), mille vältel P.Z oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu karistuseks jääb 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör

§ 50

lg 1 alusel kohtus lisakaristusena P.Z-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 kuuks. Lähtudes

§-st 73 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui P.Z ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. P.Z tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. P.Z-ilt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. P.Z sissetulekuks on töötasu 3500 krooni 0,5 töökohaga töötamise eest. Tema elukaaslane ametlikku sissetulekut ei oma. Peres on kaks täisealist last, kes mõlemad õpivad ja seega on vanemate ülalpidamisel. Igakuiselt on perel rahaline kohustus pangalaenu näol. Seega on ilmne, et menetluskulude täielik tasumine käiks P.Z-ile ilmselt üle jõu ja paneks tema perekonna eriti raskesse olukorda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada P.Z

§ 424j är gi ja mõista karistuseks kaks

§ 73alusel vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui P.Z kolme

§ 78

lg 1 alusel hakata P.Z katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena P.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks