← Eesti

1-10-9789/6

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-10-9789

(10230112755)Otsuse kuupäev
  1. juulil 2010.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Tõlk Sirje Luga Ringkonnaprokurör Kaitsja Kristina Kivi Urmas Simon Kriminaalasi Süüdistatav Edasikaebamise kord D.S süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9-25 lg 2 järgi lühimenetluses D.S, elukoht : Xxx, isikukood xxx, EV kodakondsus, keskharidus, emakeel – eesti keel, töökoht: OÜ Ö palkmajad, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 16-l korral, tõkend – pole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 26.07.
  2. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180,§ 256-5, § 311- 313, § 315 kohtunik OTSUSTAS: Süüdi tunnistada D.S KarS § 199 lg 2 p 9-25 lg 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ning mõista talle karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 kuud vangistust KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka, ning karistusaja alguseks lugeda 26.07.
  3. Tõkendiks valida D.S suhtes – vahistamine, võtta D.S vahi alla kohtusaalis. Tsiviilhagi pole esitatud. Asitõendid puuduvad. KrMS § 179, 180, 256-5 lg 2 alusel välja mõista D.S-ilt (ik xxx, elukoht: Xxx) riigituludesse sundraha 3262,50 krooni ja kaitsjatasid summas 1800,krooni. D.S tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB EÜP nr 10220034800017 või Swedbank nr
  4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „D.S, 1-10-9789, sundraha, kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul karistuse kandmiselt vabanemisel. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK D.S-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest 04.06.2010, uuesti 26.07.2010 kella 19.15 ajal Tallinnas, Lootsi 7 asuvast Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas Rimi Hyper Marketi kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil seitse pakki sigarette Philip Morris maksumusega 25 krooni/pakk, kogumaksumusega 245 krooni, ühe paki sigarette Marlboro maksumusega 40 krooni, ühe paki sigarette Parlament maksumusega 50 krooni ja ühe paki sigarette Camel maksumusega 39 krooni, kaupa kogumaksumusega 374 krooni, peitis need endale T-särgi alla, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Sellise tegevusega D.S isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi ja keda on karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, st pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Kahtlustatav D.S taotles lühimenetluse kohaldamist antud kriminaalasjas (tl. 37), millega nõustus ka prokuratuur. 28.07.2010.a. toimunud kohtuistungil D.S tunnistas end süüdi varguse katses, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kahetseb tegu. Vargile läks, kuna tahtis suitsetada. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning D.S-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava D.S-i süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 9 - 11), mille käigus ta tunnistas end süüdi ning seletas, et ta tuli 26.07.
  5. kella 19.00 paiku kauplusesse Rimi Hyper Market, otsustas varastada suitsu, pani mitu pakki erinevaid sigarette enda T-särgi alla, kassades ei maksnud, peale seda oli turvatöötaja ta viinud turvaruumi, kahetseb. Ka: - Rimi Eesti Food AS-i avaldusega koos õigusrikkuja kinnipidamise aktiga /tl 2-3/, millest nähtub, et 26.07.
  6. Lootsi 7 asuvas Rimi poes oli kinni peetud meesterahvas, kes püüdis varastada kaupa summas 374,-krooni. Kaup tagastatud kauplusele. - tunnistaja GJ´i ütlustega /tl 4-5/, 26.07.
  7. Lootsi 7 Hyper Rimis, olles tööl turvatöötajana kell 19.16 märkasin, et meesterahvas läks v’älja kassast nr 4 ja temal Tsärgi all oli näha midagi. Pidas mehe kinni ja hakkas meest toimetama turvaruumi. Mees hakkas suitsupakid viskama põrandale. Kokku 10 pakki üldsummas 374,-krooni. Kaup oli korras ja tagastatud kauplusele. Kohtunik asub seisukohale, et D.S on kohtus end süüdi tunnistanud, tema, tunnistaja ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning D.S-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandu tuleb kvalifitseerida kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9-25 lg 2 järgi, kuna ta paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik D.S-i süü suurust, toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 16-l korral, viimati 04.06.2010, vabanes alles 12.07.
  8. Oma süüd ta kohtus tunnistas, kahetses, mis on tema karistust kergendavateks asjaoludeks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo katse toimepanemises. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et D.S pani uue kuriteo toime mõne nädala möödumisel kui vabanes peale karistuse kandmist. Vangistusest vabanemise järel lühikese ajavahemiku järel uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav D.S on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. D.S käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et D.S ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud lühiajaliste karistuste tähendusest. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et D.S tuleb karistuseks mõista reaalse vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Tsiviilhagi pole esitatud, kuna varastatud kaup oli kauplusele tagastatud. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Asitõendid puuduvad. Violetta Kõvask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.