lg 3 alusel mitte vabastada D.S-i talle 18.11.2009.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega
lg 1,
,
lg 2 ja
lg 2 p 9 järgi
lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud 1 aasta 4 kuu vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 600.- krooni advokaat Valli Murde süüdimõistetu D.S-i kaitsjana riigi õigusabi korras 2 pooltunni ulatuses osutatud õigusabi eest. KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista D.S-ilt riigituludesse menetluskuluna 600.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „D.S, 1-09-18814, menetluskulu“, või 2 - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „D.S, 1-09-18814, menetluskulu“. Kui menetluskulu ei ole tasutud määruse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse määrust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka määruse täitmisega kaasnevad kulud. Määruse koopia edastada prokurörile, kaitsjale ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele (menetluskulude osas) ning allkirja vastu D.S-ile. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD D.S-i on kriminaalkorras karistatud 6-l korral. Käesoleval ajal kannab D.S talle 18.11.2009.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega
lg 1,
,
lg 2 ja
lg 2 p 9 järgi
lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud 1 aastat 4 kuud vangistust, karistuse kandmise alguseks on 05.11.2009.a. D.S kannab liitkaristust II astme kuritegude toimepanemise eest. 01.09.2010.a kohtuistungil avaldas D.S soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. D.S on talle mõistetud karistusest ära kandnud
lg 1 p-s 2 märgitud aja – vähemalt poole karistusajast ja enam kui 6 kuud vangistust.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. D.S-i kuritegeliku käitumise aktiivsus on olnud kõrge – 2006.aastast kuni käesoleva ajani on teda kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral. Esimest korda karistati D.S-i 14.02.2006.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega
,
lg 2 p 4,
lg 1,
,
lg 2 p 1,
lg 1 järgi
lg 1 alusel liitkaristusega 2 aastat vangistust, millest kohesele ärakandmisele kuulus 2 kuud vangistust ja ülejäänud 1 aasta 10 kuud vangistust jäi
D.S seda katseaega uusi kuritegusid toime panemata läbida ei suutnud ja see karistus pöörati järgmise kohtuotsusega
Järgnevalt on D.S-i karistatud ainult reaalselt ärakandmisele kuuluvate vangistustega. 2 3 Karistusregistri teatiselt nähtuvalt on D.S lühikesi vabaduses viibitud perioode kasutanud uute kuritegude toimepanemiseks. D.S ei ole varasematest vangistustest teinud järeldust edasiselt oma elu seaduskuulekalt elamiseks. D.S-i on ka enne viimast kohtuotsust, milliste alusel kannab karistust
lg 1,
,
lg 2 ja
lg 2 p 9 järgi, mitmeid kordi karistatud samalaadiliste kuritegude eest, s.o varavastaste kuritegude ja ka
D.S-i toimepandud kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Vaatamata esimesele tingimisi vangistusele ja vaatamata vangistuses reaalselt karistuste ärakandmisele on D.S jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava iseloomustuses ja kriminaalhooldaja arvamuses ning ka D.S-i enda 01.09.2010.a kohtuistungil avaldatu kohaselt on üheks oluliseks kuritegude toimepanemise põhjuseks D.S-i alkoholi liigtarvitamine. Ka karistusregistri teatisel kajastatu kohaselt on D.S palju alkoholi tarvitamisega seonduvaid rikkumisi (alkoholiseaduse § 71, liiklusseaduse § 74-19). Vangistuse ajal D.S alkoholi liigtarvitamise problemaatikaga tegelenud ei ole. D.S ei ole osalenud mitte üheski resotsialiseeruvas programmis-kursusel. Viru Vanglas on viibinud üksnes 3-l korral psühholoogi vastuvõtul, teemaks väärtushinnangud, hoiakud, võlanõuded, majanduslik toimetulek, suhtumine vanglas kehtivatesse nõuetesse. Kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt ei tohiks D.S enda tervisliku seisundi tõttu (töövõimetu) üldse alkoholi tarvitada ja alkoholsõltuvuse maandamiseks oleks D.S vajalik osaleda vastavates sotsiaalprogrammides. Kohtu hinnangul on vangistuse ajal jäänud uue kuriteo toimepanemise riskid maandamata. Vangistuse ajal võimaldati D.S asuda majandustöödele koristajana, kuid tööst D.S keeldus. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on D.S töötamise suhtes negatiivselt meelestatud – orjama ei lähe, normaalseid töökohti ei ole ju saada. Kinnipeetava iseloomustuses märgitu kohaselt puudub D.S ametlik töökogemus, valdavalt on olnud vanemate ülalpidamisel, on elatunud ka kuritegevusest; tuttavad on valdavalt kriminaalse mõtteviisiga; ise ütleb, et mitmed teod on toime pannud igavusest. Vangistuse ajal ei ole D.S-i küll distsiplinaarkorras karistatud, kuid 08.06.2010.a kohaldati D.S-i suhtes tema enda süülisest käitumisest tingituna täiendavaid julgeolekuabinõusid järgmise intsidendi tulemusena – D.S nõudis kõrgendatud hääletoonil väljatrükke seadusandlikest aktidest, lõi jalaga tooli, hakkas vanglaametnikku sõimama, lõi ukse pauguga kinni, karjus ja ähvardas vanglaametnikku, et tahad kakelda, tule siia. Tartu Vangla poolt kinnipeetava iseloomustuses ja ka kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt ei poolda vangla D.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Eeltoodud asjaoludel kogumis ei ole põhjendatud D.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. D.S-i puhul on jätkuvalt kõrge uute kuritegude toimepanemise oht. Kuritegude toimepanemist soodustanud 3 4 alkoholsõltuvusprobleemistikuga D.S vangistuse ajal tegelenud ei ole - uue kuriteo toimepanemise riskid on maandamata. Teiste isikute turvalisuse – tervise, elu ja vara kaitseks on põhjendatud jätta D.S vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Ainuüksi asjaolud, et D.S distsiplinaarkaristused puuduvad ja vangistuse järgselt on ema valmis teda toetama ja elaamispinnaga kindlustama, ei anna külladast ja piisavat alust tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtule esitatust ja avaldatust ei kujunenud kohtul arusaama, et D.S oleks teinud käesolevast vangistusest enda jaoks järelduse, elada oma elu edasiselt seaduskuulekalt. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.