summas 900 (üheksasada) krooni. Ülejäänud osas jätta Ida Prefektuuri 03.06.2010 otsus muutmata. O.M-i kaebus rahuldada osaliselt. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 05.11.2010. on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Ida Prefektuuri Jõhvi politseiosakonna avariipolitseinik Roman Kozlov koostas 17.05.2010 väärteoprotokolli nr. AB 1150885 O.M-i kohta selles, et viimane juhtis 19.04.2010 kell 21.30 Ida-Viru maakonnas xxx maja juures mootorsõidukit, lõpetades möödasõidu manöövrit, järsult pidurdas, kui see polnud vajalik ohutuse tagamiseks, mille tagajärjel põrkas kokku tagasõitva sõidukiga, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Sellega rikkus O.M Liikluseeskirja §128 p.2 ja pani toime Liiklusseaduse §74-17 lg.1 ettenähtud väärteo. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Andres Visnapuu 03.06.2010 otsusega väärteoasjas nr.2440,10,003281 määrati O.
summas 1800 krooni. Otsuse kohaselt menetlusalune isik vastulauset ei esitanud ning kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. O.M esitas 30.06.2010 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus prefektuuri otsus tühistada ja väärteo menetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt ei nõustu ta otsusega, kuna uurimise ajal ei kutsutud välja tunnistajaid ja otsus on ebaõiglane. Maakohtu 23.09.2010 kohtuistung Kuna menetlusalusel isikul ei olnud maakohtu istungil esitada kehtivat isikut tõendavat dokumenti, lükati asja arutamine edasi 15.10.2010. Maakohtu 15.10.2010 kohtuistung Maakohtu istungil jäi menetlusalune isik oma kaebuses toodud taotluse juurde ja seletas lisaks, et tegelikult jooksis teele kass, mille tõttu oli ta sunnitud pidurdama. Menetlusalune isik nägi samas ka oma tuttavat, kes jalutas koeraga ja nägi seda pealt. 2 Kohtuvälise menetleja esindaja palus maakohtu istungil jätta kaebus rahuldamata ja leidis, et tunnistaja ilmnemisel oleks menetlusalune isik pidanud sellest koheselt teatamata juba prefektuuri, et oleks saanud tunnistaja üle kuulata. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ning ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et menetlusaluse isiku kaebus väärteoasja menetluse lõpetamise osas ei ole põhjendatud. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §150 on sätestatud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevas asjas maakohus neid ei tuvastanud. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et O.
on määratud karistus Liiklusseaduse §74-17 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas O.M rikkus liiklusnõudeid ja kas selle rikkumise tagajärjel tekitati varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Nagu nähtub 17.05.2010 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1150885 ja 03.06.2010 otsusest väärteoasjas nr.2440,10,003281, on menetlusalune isik rikkunud Liikluseeskirja §128 p.2 nõudeid. Liikluseeskirja §128 p.2 sätestab, et juht ei tohi järsult pidurdada, kui see pole vajalik ohutuse tagamiseks. Käesoleva väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku seletusest maakohtu istungil nähtub, et menetlusalune isik sooritas möödasõitu, oli selle juba lõpetanud ning siis pidurdas järsult. Järsu pidurdamise tulemusena toimus tagaliikunud sõiduautoga Ford (registrimärk 199THD) kokkupõrge, mille järel oli Fordi vasakpoolne esistange nurk kriimustatud. Maakohus leiab, et O.M-i on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §74-17 lg.1 järgi, kuna ta rikkus Liikluseeskirja §128 p.2 nõudeid ja varaline kahju oli tekitatud. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt nii asja materjalide kui 3 kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega tõendatud, et menetlusalune isik pidurdas järsult, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Eeltoodu alusel tuleb karistuse mõistmisel lähtuda Karistusseadustiku §56. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §74-17 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesolevas asjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puudusid. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud O.M-i süü Liiklusseaduse §74-17 lg.1 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Samas ei nõustu maakohus kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurusega ja leiab, et karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada ka poole väiksema rahatrahvi summaga. Lisaks sellele arvestab maakohus asjaolu, et menetlusalusel isikul isiklik legaalne sissetulek puudub, teda peab üleval pensionärist ema. Maakohus on seisukohal, et mõistetud karistus ei tohi iseenesest muutuda koormavaks karistuseks. Sel juhul ei oleks karistuse mõistmise üldised eesmärgid täidetud. Eeltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada rahatrahvi suuruse osas ja mõista O.
summas 900 krooni. O.M-i kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o. kohtuvälise menetleja otsuse osalise tühistamise osas. Vastuseks kaebuse esitaja väidetele märgib maakohus järgmist. Menetlusaluse isiku kaebuses ei ole välja toodud ühtegi põhjendust sellele, miks kaebuse esitaja leiab, et otsus on ebaõiglane. Ka on põhjendamata kaebuse väide selle kohta, et prefektuur ei kutsunud uurimise ajal välja tunnistajaid. Kaebuse sellised üldsõnalised laused ei anna alust väärteoasjas tehtud otsuse tühistamiseks. 4 Maakohtu teisel istungil märkis menetlusalune isik, et tal on olemas tuttav, kes jalutas samal ajal koeraga ja nägi juhtunut. Samas ei ole ta esitanud ühtegi taotlust tunnistaja väljakutsumiseks maakohtu istungile koos tunnistaja nime ja aadressi näitamisega. Nimetatud taotlus tuli esitada hiljemalt esimesel kohtuistungil, kuna Väärteomenetluse seadustiku §125 võimaldab kaebuse arutamise edasi lükata vaid ühel korral. Nimetatud taotlust tunnistaja väljakutsumiseks ei olnud esitatud ei kaebuses ega esimesel kohtuistungil. Ka teisel kohtuistungil, rääkides oma tuttavast, ei esitanud menetlusalune isik istungi alguses selgesõnalist taotlust mõne tunnistaja väljakutsumiseks. Nagu nähtub kohtuvälise menetleja otsusest, ei ole menetlusalune isik sellist taotlust esitanud ka prefektuurile. Samuti ei ole ta esitanud vastulauset. Prefektuur on menetluse käigus välja selgitanud ja üle kuulanud need tunnistajad, kes olid talle teada. Seega ei ole õige menetlusaluse isiku väide selle kohta, et prefektuuri otsus on ebaõiglane, kuna uurimise ajal ei ole üle kuulatud tunnistajaid. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas järginud väärteomenetlusõigust, mistõttu õiguslikud ja faktilised asjaolud kohtuvälise menetleja otsuse täielikuks tühistamiseks puuduvad. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada vaid karistuse suuruse osas ja selles osas kuulub O.M-i kaebus rahuldamisele. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Kohtuotsus jõustus 07.12.2010 №oremreferent Liivi Õun 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.