1-09-283/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail
2. a Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-283 Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Prokurör Kristi Keldo Kriminaalasi D.J-i süüdistuses KarS kokkuleppemenetluses Taotlus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne D.J-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Taotluse esitaja Kriminaalhooldusametnik Hille Deede Süüdimõistetu D.J Kaitsja elukoht: xxx, Tartu, isikukood: xxx, töö- või õppimise koht: xxx - RESOLUTSIOON § 424 järgi Juhindudes KrMS §-dest 427 lg 2 ja 432 lg 3, kohus määras: Jätta Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus D.J-ile Tartu Maakohtu 07.01.
3. a otsusega KarS § 424 järgi mõistetud KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse 7 kuu pikkuse vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohus tunnistas 07.01.
4. a otsusega kokkuleppemenetluses D.J-i süüdi KarS § 424 järgi ning mõistis talle karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus D.J-ile liitkaristuseks 7 kuud vangistust, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel 420 tunni üldkasuliku tööga. D.J-i üldkasuliku töö tegemise ajaks määras kohus 18 kuud. Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakond esitas täitmiskohtunikule erakorralise ettekande, milles taotleb D.J-i karistuse täitmisele pööramist, kuna ta hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja ei täida registreerimiskohustust. D.J-ile on koostatud 11 ajakava, millest ta ei ole kinni pidanud. Planeeritud tundidest on tehtud 247 tundi tööd. 48-st kokkulepitud kohtumisest on D.J ilmunud kohale 20 korral. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kriminaalhooldusametnik selgitas, et pärast erakorralise ettekande esitamist on D.J teinud veel 72 tundi üldkasulikku tööd ning tõendanud varasemast ajast 40 tunni töö sooritamise. Tegemata töötunde on
5. Kriminaalhooldaja leiab, et D.J-i varasem käitumine ei tekita erilist usku, et ta ülejäänud töötunnid sooritab. D.J selgitas käitumiskontrolli nõuete rikkumist ja ajakavast mittekinnipidamist töötamisega põhitöökohal, unustamisega, samuti materiaalsete raskustega. Ta ei suutnud tasuda korteriüüri, elas maal ja puudus raha bussipiletite ostmiseks. D.J avaldas soovi allesjäänud töötunnid ära teha. Prokurör palub jätta karistuse täitmisele pööramata. D.J on rikkunud mitmeid nõudeid, kuid kuna ta on pärast erakorralise ettekande esitamist suutnud ära teha väga palju töötunde, siis on lootust, et ta suudab ära teha ka allesjäänud töötunnid. Täitmiskohtuniku seisukoht Vastavalt KarS § 69 lg-le 6 võib kohus juhul, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörata kriminaalhooldusametniku ettekande alusel talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kohtunik leiab, et D.J ei ole teinud üldkasuliku töö tunde nõuetekohaselt, kuna ta pole kinni pidanud koostatud ajakavadest vaatamata sellele, et need on tehtud arvestades tema töötamist põhitöökohal. Samuti on D.J rikkunud KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimiskohustust. Samas on D.J pärast erakorralise ettekande esitamist oma suhtumist üldkasuliku töö tegemisse muutnud ja suutnud küllaltki lühikese ajaga sooritada märkimisväärse hulga töötunde. Ta kinnitas, et on suuteline registreerimiskohustust täitma ja allesjäänud aja jooksul ära tegema põhitöö kõrvalt ka ülejäänud töötunnid. Kuna D.J on oma käitumisega kinnitanud motiveeritust kanda karistus lõpuni vabaduses, on kohus seisukohal, et talle tuleb selleks anda võimalus. D.J-ile määratud üldkasuliku töö tundidest on tegemata 61 töötundi, mis on võimalik ära teha allesjäänud aja jooksul
6. juuliks
7. Ingeri Tamm Kohtunik 2