mail 2010.a. kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav Z.U, ik.xxx, kriminaalkorras karistatud ühel korral: 26. veebruari 2008.a. otsuse alusel
§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta Z.U-le ja G.G’ ile mõistetud vangistus tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga kohaldamata, allutades Z.U’ i katseajal käitumiskontrollile.
lg 1 alusel kohustada Z.U’ i ja G.G’ i katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et Z.U-le ja G.G’ ile mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui nad ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidavad nendele käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Z.U ja G.G anda katseajaks temale elukoha järgi, so. Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so.
G.G’ i süüdistatakse selles, et selles, et tema 28.03.2010 kell 08:10 paiku Saare mk, Kaarma v, Upa terviserajal lõi M. P.i vastu õlga, mille tagajärjel kukkus kannatanu pikali ning seejärel koos Z.U-ga lõi korduvalt lamavat kannatanut jalgadega keha ja pea piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. 28.03.2010 fikseeriti M. P.il Kuressaare Haiglas pindmine marrastus pealael ja verevalum paremal pool oimupiirkonnas juustepiiril. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises, löömises ja peksmises tekitamises pani G.G toime
Prokurör on saatnud toimiku Z.U’ i ja G.G’ i süüdistuses
järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. Z.U ja G.G on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Z.U ja tema kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm nõustusid Z.U-le esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus Z.U’ ile nõutava karistuse liigis ja määras.
4 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav G.G ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Alla Raudsepp nõustusid G.G’ ile esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus G.G’ ile nõutava karistuse liigis ja määras.
Z.U ja G.G selgitasid kohtuistungil, et nad on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud ja nõustuvad sõlmitud kokkulepetega. Z.U ja G.G on nõus nendele süüks arvatud kuriteo kvalifikatsiooniga, kokkulepitud karistustega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Kokkulepped on nad sõlminud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatavate kaitsjad kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatavad Z.U ja G.G, prokurör ja kaitsjad kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkulepete juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kannatanu M. P. on andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohus leiab, et Z.U ja G.G tuleb süüdi tunnistada
järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja nendele tuleb mõista karistused vastavalt kokkulepetele. Kokkulepitud karistused on vastavuses
§-s 56 sätestatuga. KrMS § 175 lg1 p9 , 179, 180 alusel kuulub Z.U-lt ja G.G’ ilt kummaltki väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318. Kristel Pedassaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.