lg 2 p 1, 3 järgi ning teda karistati 2 aasta pikkuse vangistusega tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga.
MS § 310 alusel mõisteti B.S-ilt ja Artur Haliulinilt solidaarselt välja tsiviilhagid: Vladimir Podgornõi kasuks 19 816,86 krooni; Monetti AS kasuks 3200 krooni; Raha24 OÜ kasuks 3000 krooni; Mobile Credit Estonia OÜ kasuks 3600 krooni ning lisaks õigusabikulud 1504,50 krooni ja Ferratum Estonia OÜ kasuks 2000 krooni. B.S on alates 10.detsembrist 2009.a. arvel kriminaalhooldusosakonnas ka Tartu Maakohtu 26.novembri 2009.a. otsuse nr 1-09-17450 alusel, mille kohaselt on teda
p 1, 2, 3, 4 järgi karistatud 1 aasta pikkuse vangistusega tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga. Tartu Maakohtu 28.jaanuari 2009.a. määrusega kergendati B.S-ile Tartu Maakohtu 21.oktoobri 2008.a. otsusega
lg 2 p 1 alusel mõistetud kohustust ja määrati, et B.S on kohustatud hüvitama tsiviilhagi ajal, mis ta on töötu, igakuiste maksetena vähemalt 100 krooni ning tööle asumisele järgnevast kuust alates igakuiselt vähemalt viissada 500 krooni. 07.aprillil 2010.a. esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, kuna B.S on tekkinud rahalise kohustuse täitmisega raskusi, maksmata on jäänud 2009.a. detsembrikuus ja 2010.a. märtsikuus. Ettekande kohaselt on B.S mittemaksmist põhjendanud rahaliste vahendite vähesusega, ta ei ole saanud töötuna olles töötutoetust, rahalist kohustust on maksnud vallast saadud toimetulekutoetusest. 2009.a. detsembrikuus oli valla sotsiaaltöötaja hooldusalust teavitanud, et rohkem toetust ei maksta, hiljem küll jätkati maksmist kuni k.a. märtsikuuni, kuid siis saadud raha kulus majapidamisele ja toidule. Eelnevalt on teda majanduslikult aidanud ka töövõimetu ema, kuid ema on olnud viimastel kuudel ära sugulaste juures. Kokkulepetest on B.S korrektselt kinni pidanud. B.S on võetud töötuna arvele alates 14.jaanuarist 2009.a. ning pöördunud valda taotlemaks toimetulekutoetust. xxx valla sotsiaaltöötaja on kriminaalhooldusametnikule kinnitanud, et B.S-ile on makstud vallast toimetulekutoetust kuni k.a. märtsikuuni, toetuse maksmine on lõpetatud. Kuriteoga Vladimir Podgornõile tekitatud kahjusid on B.S senise katseaja vältel hüvitanud alates 2009.a. aprillikuust osamaksetena kokku 1000 krooni. Negatiivne on asjaolu, et karistusregistri 06.aprilli 2010.a. andmetel on B.S karistatud katseajal neljal korral ühistranspordis piletita sõidu eest. Arvestades, et B.S on näidanud üles motiveeritust hüvitada rahalisi kohustusi ajal, mil ta sai toimetulekutoetust, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku kergendada B.S-ile Tartu Maakohtu 28.jaanuari 2009.a. määrusega käitumiskontrolli ajaks määratud lisakohustust. Kohtunik leiab, et kriminaalhooldaja ettepanek B.S-ile kohtumäärusega määratud lisakohustuse kergendamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 3 sätestab, et kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtuvalt on B.S raskes majanduslikus olukorras. B.S on võetud töötuna arvele alates 14.jaanuarist 2009.a., ta ei ole saanud töötutoetust. 2010.a. märtsikuuni on B.S saanud toimetulekutoetust, toetuse maksmine on lõpetatud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hüvitada ajal, mis B.S on töötu, tsiviilhagisid igakuiste maksetena vähemalt 50 krooni ulatuses ning tööle asumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 500 krooni. Juhindudes KrMS § 427 lg 1;
lg 3, kohtunik m ä ä r a s: Kergendada B.S-ile Tartu Maakohtu 21.oktoobri 2008.a. otsusega
määrusega kergendatud kohustust ning määrata, et B.S on kohustatud hüvitama tsiviilhagi töötuks olemise ajal igakuiste maksetena vähemalt viiskümmend
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.