1-08-14908/10

Kriminaalasi nr 1-08-14908 MÄÄRUS

1. augustil 2010.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, läbi vaadanud kriminaalhooldaja erakorralise ettekande I.M kohta, l e i d i s: I.M tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 27.veebruari 2009.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-08-14908 KarS § 263 p 1 järgi ja teda karistati 3 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga. Katseajaks oli I.M määratud kriminaalhooldusele. Käesoleva katseaja alguses oli I.M arvel ka teise kohtuotsuse järgi. Tartu Maakohtu 25.juuni 2009.a. otsusega karistati teda KarS § 263 p 1, 4 järgi 6-kuulise vangistusega, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel 360 tunni üldkasuliku tööga.
2. augustil 2010.a. esitas kriminaalhooldaja Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, kuna I.M ei ole täitnud nõuetekohaselt registreerimiskohustust. Hooldusalune on jätnud vastuvõtule ilmumata 21.mail 2009.a., 1.septembril 2009.a.,
3. septembril 2009.a., 26.novembril 2009.a., 3.mail 2010.a., 28.mail 2010.a. Hoolduskava kohaselt on I.M katseajal alljärgnevad eesmärgid: - Probleemi tunnistamine ja motivatsioon alkoholist vabanemiseks - I.M väidab end justkui aru saavat talle alkoholi tarvitamise tagajärjel tekkivast kahjulikust mõjust, kuid on vaatamata sellele tarvitamist jätkanud. Samas on ta öelnud, et tarvitab varasemast vähem alkoholi. - Isik veedab vaba aega sihipärase ja seaduskuuleka tegevusega – kuni käesoleva aasta veebruari alguseni oli hooldusalune hõivatud ÜKT sooritamisega. Hiljem veetis hooldusalune vaba aega arvuti seltsis ja sõpradega olles. Ühtegi huviringi ei olnud ta valmis minema. Alates 21.maist 2010.a. on hooldusalune leidnud töövõtulepingu alusel rakendust AS-is A Le Coq toodangu pakkijana. Esialgu kestab töö oktoobri lõpuni. - Lõpetada rahuldavate hinnetega põhikool ja jätkata õpinguid eriala omandamiseks - I.M omandas 2009.a. augustikuu viimastel päevadel Tartu Herbert Masingu koolis põhihariduse. Õpinguid ta ei jätkanud, kuna ei saanud soovitud erialale sisse. Jaanuaris üritab noormees uuesti jätkata oma haridusteed automaalri erialal. -Taotleda endale autojuhiload – käesolevaks ajaks ei ole noormees veel autojuhilubade taotlemisega alustanud, tuues põhjuseks rahaliste ressursside nappuse. Karistusregistri
4. juuli 2010.a. väljavõtte kohaselt on hooldusalust katseajal seitsmel korral väärteokorras karistatud. Kolmel korral ÜTS § 54¹ 7 lg 1 ja neljal korral AS § 71 alusel. Trahvid on I.M-i vanemate poolt tasutud. Senise katseaja jooksul on ilmnenud, et I.M-i vastutuse võtmise oskus ja põhjus-tagajärg seose analüüs uute õigusrikkumiste ära hoidmiseks ei ole piisav. Eeltoodud asjaoludel teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pikendada I.M-i katseaega kuue kuu võrra, s.o kuni 26.veebruarini 2011.a. ning arvestades, et mõlemad avaliku korra rikkumised on toime pandud alkoholijoobes, määrata täiendavaks kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtunik leiab, et kriminaalhooldaja ettepanek I.M-i katseaja pikendamiseks ja täiendava kohustuse määramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Ettekandest tulenevalt on I.M rikkunud registreerimiskohustust, jättes 6 korral ilmumata registreerimisele, mis näitab hooldusaluse hoolimatut suhtumist kriminaalhooldusesse. Kohtunik on seisukohal, et ei ole põhjendatud kõige rangema meetme, s.o karistuse täitmisele pööramise, rakendamine, arvestades eelkõige kriminaalhooldusametniku arvamust, et I.M-iga on võimalik kriminaalhooldust jätkata. Riigipoolse järelevalve olemasolu aitab kaasa kriminaalhoolduse eesmärkide täitmisele, s.h I.M-i õiguskuulekale käitumisele suunamisele. Tagamaks karistuse eesmärkide täielik saavutamine on põhjendatud tema suhtes katseaja pikendamine 6 kuu võrra, s.o kuni 26.veebruarini 2011.a. Tuginedes asjaolule, et I.M on katseajal toime pannud uusi õigusrikkumisi, olles alkoholijoobes ning alkoholi liigtarbimine on tema puhul probleemiks, siis on otstarbekas määrata talle täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Täiendava kohustuse määramine aitab kaasa hooldusaluse kriminaalhoolduse eesmärkide täitmisele ja ehk hoiduda teda mitteseaduskuulekalt käitumast. Juhindudes KrMS § 432 lg 1, 4; KarS § 74 lg 4, kohtunik m ä ä r a s: Pikendada I.M-ile (IK xxx) Tartu Maakohtu 27.veebruari 2009.a. otsusega mõistetud katseaega kuue