järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg.1 alusel määrata, et mõistetud vangistust 3 (kolm) kuud ei pöörata Nikolai SHALTGINI suhtes täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
lg.3 alusel määrata katseajaks 3 (kolm) aastat.
lg.1 p.1 alusel kohaldada I.M-ile lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 2 (kaks) kuud. 1 Välja mõista I.M-ilt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 ja §256-5 lg.2 alusel sundraha summas 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse. Sundraha tuleb I.M tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034800017 SEB või nr.221023778606 Swedbank, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on kohtumenetluse poolel võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 13.09.2010. Süüdistus I.M on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta juhtis 10.09.2010 kell 23.00 Ida-Virumaal Iisaku vallas xxx maantee 34-ndal kilomeetril mootorsõidukit xxx xxx (registrimärk xxx) ja kellel tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000, seeria nr.80-004518 tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,19 mg/l, arvestades laiendmääramatust 0,10 mg/l, jäi lõplikuks tulemiks 1,09 mg/l ning keda vastavalt Liiklusseaduse §20 lg.3-1 p.1 sätetele loetakse alkoholijoobes olemaks isikuks. Seega pani I.M toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o. KarS §424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Prokuröri abi Natalja Firsova, süüdistatav I.M ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev sõlmisid 13.09.2010 kokkuleppe, mille kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. KarS §424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust, mis tuleb KarS §73 lg.1, 3 alusel mõista tingimisi 3aastase katseajaga. Lisakaristusena tuleb süüdistatava suhtes kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 2 kuud. Maakohtu istung 2 Prokuröri abi Natalja Firsova jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus I.M KarS §424 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav I.M jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi kokkulepet ja palus see kinnitada. Irina Gromtsev toetas maakohtu istungil Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. I.M-ile on esitatud süüdistus selles, et ta juhtis 10.09.2010 Ida-Virumaal Iisaku vallas mootorsõidukit alkoholijoobes. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et alkoholi sisaldus süüdistatava väljahingatavas õhus on kindlaks tehtud tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 (t.l.1-2). Lõpliku lugemi näit oli 1,09 mg/l. Vastavalt Liiklusseaduse §20 lg.3-1 p.1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Maakohus leiab, et I.M tuleb KarS §424 järgi süüdi tunnistada. KarS §424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus - ja leiab, et alternatiivse karistuse – rahalise karistuse mõistmine ei ole käesolevas asjas otstarbekas. Maakohus arvestab siinjuures lisaks süüdistatava pensionäri staatusele ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid ja väljamõistmisele kuuluvaid kriminaalmenetluse kulusid. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga – 3 kuud vangistust – ja sellega, et nimetatud karistus vastab toimepandud kuriteole. Maakohus leiab, et antud juhul on põhjendatud KarS §73 lg.1 kohaldamine ja §73 lg.3 alusel tuleb süüdistatavale määrata minimaalne katseaeg, s.o. 3 aastat. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. 3 Vastavalt KarS §4 lg.3 on sama seadustiku §424 ettenähtud kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, mida tuleb KarMS §256-5 lg.2 alusel vähendada, kuid mitte rohkem, kui poole võrra. Eeltoodu alusel kuulub I.M-ilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha summas 3262,50 krooni. Süüdistatav I.M kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ning ta on nõus ka määratava karistusega. Kaitsja palus maakohtu istungil samuti kokkulepe kinnitada. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 13.09.2010 prokuröri abi Natalja Firsova, süüdistatav I.M-i ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi poolt sõlmitud kokkuleppe. Anne PALMISTE Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.