Kriminaalasi nr 1-10-11078 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 31.augustil 2010.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Alar Häidberg kaitsja adv. Rein Napa osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades kriminaalasja süüdistatav H.R, isikukood XXX, elukoht: XXXXXXX XX-X, kriminaalkorras varem karistatud 3 korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses KarS § 121 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus H.R-i süüdistatakse selles, et tema 29.augustil 2010.a. kella 23.18 paiku Tartus, XXX asuvas korteris, lõi H.S. jalaga näkku, millise tegevusega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Sellega pani H.R toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese löömise ja tervise kahjustamise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu 15.septembri 2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 6 kuu võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 30.august 2010.a. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. H.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi esitatud ega asitõendeid käesolevas kriminaalasjas ei ole. H.R-ilt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et H.R-i suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Tegemist on töötu isikuga, kes on invaliidsuspensionär. Käesoleval ajal asub ta kandma 1 aastast vangistust, seega vähemalt selle aja jooksul tal kindel sissetulek puudub. On ilmne, et menetluskulude täielik tasumine käiks talle üle jõu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada H.R KarS § 121 j ärgi j a mõista karistuseks vangistust. kuus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.