lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
lg 2 lisab, et isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma.
kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 22. oktoobril 2008. a asjas nr 3-2-1-85-08 tehtud otsuses selgitanud, et
lg 2 alusel hüvitise saamiseks ei pea hageja iseenesest tõendama midagi muud peale selle, et kostja vastutab talle kehavigastuse tekitamise eest. Küll aga oleneb hüvitise suurus kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest. Lisaks kehavigastusele või tervisekahjustusele ja nende raskusele võib kahjustatud isik tõendada
lg 2 järgi suurema rahalise hüvitise saamiseks muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Kohus peab sellisel juhul otsustama, kas need tagajärjed mõjutavad rahalise hüvitise suurust. Kaitsjaga tuleb nõustuda selles, et tsiviilhagile ei ole lisatud tõendeid, mis kinnitaks, et isik oli tervislikel põhjustel sunnitud koolist puuduma, samuti ei ole võimalik hinnata väidet, et M. M. õppeedukus on kannatanud liiklusõnnetuses saadud tervisekahjustuse tõttu. Samas on kriminaalasjas kogutud tõenditega – eksperdiarvamusega (kd I; tl 29-30) - vaieldamatult tõendatud see, et M. M.le tekitati füüsilist valu ja kannatusi. Liiklusõnnetuse tulemusel sai M. M. järgmised vigastused: parema sääreluu killuline lahtine murd ja parema pindluu murd, peaaju vapustus, pealae haav ning marrastused paremal säärel ja näol. Sääreluu killuline lahtine murd on eluohtlik tervisekahjustus. Parema sääreluu killuline lahtine murd ning pealae haav vajasid operatiivset ravi. Ekspertiisiakti kohaselt opereeriti M. M.t kokku kolmel korral. Lisaks kinnitab ekspertiisiakt tsiviilhagis esitatud väidet, et hüppeliigese liikuvus on piiratud. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et Harju Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ka osas, millega rahuldati tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes. 6. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p1 jätab kohtukolleegium apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 07.05.2010. a otsuse muutmata. Sten Lind Ivi Kesküla Paavo Randma
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.