9 – § 25 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud 20 päeva,
lg 2 alusel vangistusega 4 kuud 17 päeva, mis asendati ÜKT-ga 274 tundi tähtajaga 1 aasta. 28.10.2010.a. seisuga tegemata 175 tundi, Elukoht xxx Süüdistus
lg 2 p.9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista E.A
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks mõista 2 kuud vangistust.
lg 7 ja
otsuse järgi mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra (ärakandmata karistus 175 ÜKT tundi ehk ümberarvestatuna vangistuseks arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 2 ÜKT tundi – 2 kuud 27 päeva ) ja mõista E.A-le liitkaristus 4 kuud 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.06.-23.06.2010.a., s.o. 2 päeva. Kandmisele kuulub 4 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada karistuse kandmisele asumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni karistuse kandmisele asumiseni. Kriminaalmenetluse kulud. Välja mõista E.A-lt riigituludesse: 1) sundraha – 1,5 palga alammäära – 6525.- krooni. 2) kaitsjatasu 950.- krooni KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasust 250 krooni riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber 1-10-12493 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS E.A süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, keda on viimati 18.05.2010.a. Harju Maakohtu otsusega süüdi mõistetud
lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava süstemaatilise varguse katse toimepanemises, taas 22.06.2010.a. kella 22.00 ajal Tallinans, asuvast Rimi Eesti Food ASile kuuluvast Hyper Rimi kauplusest üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada kolme pakki sigarette “Marlboro”, ühe paki maksumus 43.- krooni, kogumaksumusega 129.- krooni ning kolme pakki sigarette “Marlboro Flav Pluss”, ühe paki maksumus 42.- krooni, kogumaksumusega 126.krooni, kokku kaupa kogumaksumusega 255.- krooni, pannes nimetatud kauba müügisaalis endale põue ning möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna E.A peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega E.A, olles isikuks, keda on varem karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS E.A tunnistas end täielikult süüdi temale esitatud süüdistuses. Ta ei soovinud kohtuistungil enda ülekuulamist, öeldes, et jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kohtueelses menetluses on E.A samuti kuriteo toimepanemist tunnistanud ja selgitanud, et 22.06.2010.a. kella 22.00 paiku oli ta Tallinnas asuvas Rimi kaupluses, kus võttis kassa kohal paiknevalt riiulilt kuus pakki Marlboro sigarette, millised esmalt pani ostukorvi, hiljem endale põue. Kassas maksis üksnes šokolaaditahvli eest, sigarettide eest jättis maksmata. Kassast läbi läinud, pidas turvatöötaja ta kinni ja andis üle politseile. E.A poolt kuriteo toimepanemine on peale tema enda ütluste tõendatud: 2 *õigusrikkuja kinnipidamise aktiga nr. 1114, millest nähtub, et 22.06.2010.a. kell 22:02 oli asuvas Hyper Rimi kaupluses kinni peetud E.A, kelle juurest leiti kuus pakki sigarette Marlboro, mille eest ta ei olnud tasunud. Kaup oli korras ja tagastatud kauplusele; *tunnistaja Andrei Kuznetsovi (turvatöötaja) ütlustega, kes 22.06.2010.a. kella 21.53 ajal nägi läbi turvakaamera, kuidas üks meesterahvas võttis kassa nr. 10 juures riiulilt kuus pakki sigarette ja pani ostukorvi, kuid mõne aja pärast ostukorvist oma jaki alla. Kassas ta jaki all olevate sigarettide eest ei tasunud. Kuriteokoosseisu subjektiivsete tunnuste poolest on kuritegu toime pandud kavatsetult, sest isiku eesmärk oli kaupluses müügil olevate sigarettide äravõtmine nende eest tasumata. Loetletud tõenditega on seega tõendatud E.A poolt kuue paki sigarettide varguse katse. Kuna süüdistatavat on juba kuuel korral kriminaalkorras karistatud varguste toimepanemise eest süstemaatiliselt, on ka antud kriminaalasjas kvalifikatsioon
9 - § 25 lg 2 järgi õige. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel arvestab kohus
§-s 56 kirjeldatud asjaolusid.
Rahalise karistuse mõistmisel tuleb, kindlustamaks rahalise karistuse täitmisele pööramist, välja selgitada, kas süüdlasel on selle tasumine võimalik. E.A puudub ametlik töökoht, seega ka kindel sissetulek. Järelikult puuduvad tal võimalused rahalise karistuse täitmiseks ja karistamise eesmärk jääks saavutamata. Süüdistatav on jätnud tasumata ka kõik väärtegude eest talle määratud hulgalised rahatrahvid. Rahalise karistuse mittemõistmise teise põhjusena märgib kohus, et E.A on varem kriminaalkorras kaheksa korda karistatud, kuriteod pani toime katseajal, mil tegi üldkasulikku tööd. Sellisele isikule ei ole põhjendatud mõista kergemaliigilist karistust. Vangistuse pikkuse arvestamisel lähtub kohus sellest, et karistus tuleb mõista ühe kuriteo episoodi eest, varastatu koguväärtus oli väike ning kuritegu jäi katse staadiumi. Seega võib vangistuse määr olla prokuröri poolt küsitud miinimumkaristuse lähedane. Kuriteo pani E.A toime ajal, mil ta tegi eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasulikku tööd.
lg 7 sätete kohaselt tuleb sel juhul moodustada liitkaristus
lg 2 alusel, asendades talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa
lõikes 6 sätestatud vahekorras – üldkasuliku töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. E.A oli 28.oktoobriks 2010.a. tegemata 175 tundi üldkasulikku tööd, mis ümberarvestatuna võrdub 2 kuu ja 27 päevaga. Süüdistatav ja kaitsja taotlesid liitkaristusena mõistetud vangistuse asendamist taas üldkasuliku tööga. Kohus sellega ei nõustu ja see ei ole ka võimalik. Kui süüdlast karistatakse üldkasuliku töö tegemise ajal toimepandud kuriteo eest vangistusega, on üldkasuliku töö aluseks olnud vangistuse täitmisele pööramine kohustuslik.
lg 4 ja
lg 5 kohaselt, kui süüdimõistetu oli tingimisi vabastatud karistuse kandmisest ja paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, võib
lg 2 korras mõistetava liitkaristuse asendada üldkasuliku tööga, kuid
lg 7, mis reguleerib üldkasuliku töö tegemise ajal kuriteo toimepanemise eest vangistusega karistamisel liitkaristuse mõistmise korda, sellist võimalust ette ei näe. Eeltoodu alusel tuleb E.A temale mõistetud liitkaristus reaalselt ära kanda. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.