MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 kuud vangistust.
a otsusega 1 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 1 kuu vangistust.
Kinnipeetava karistusaeg algas 16.02.2010 ja lõpeb 16.03.
ja
lg 1 järgi
§-de 64 lg 1, 74 lg 2 ja
lg 1 alusel tingimisi 1 aasta ja 11 kuu pikkuse vangistusega 3 aasta pikkuse katseajaga. Tartu Vangla leiab, et E.P ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 59% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 42%. Kriminaalhooldaja ei nõustu E.P tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna ametnikul ei ole võimalik hinnata elamispinna sobivust elektroonilise valve paigaldamiseks. Kohtumenetluse poolte seisukohad E.P avaldas soovi vabaneda karistuse kandmiselt elektroonilise valve alla ja leidis, et tema elukohta oleks kriminaalhooldaja saanud kontrollida, kuna õde oli nõus seda näitama, kuid hooldaja keeldus. Kaitsja palus kohtuistungi edasi lükata ja koguda täiendavaid tõendeid elukoha sobilikkuse kohta elektroonilise valve paigaldamiseks. Prokurör leidis, et kaitsja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Lisaks sellele, et E.P ei ole võimalik vabastada, kuna tema elukohta ei olnud võimalik kontrollida, puuduvad vabastamiseks ka sisulised alused. Kohtu seisukoht E.P kannab karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest alates 16.02.2010. Vastavalt
§-le 76 lg 1 punktile 1 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 16.03.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning 2 käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. E.P on varasemalt kriminaalkorras karistatud 1 kord, uue kuriteo pani ta toime katseajal. Vangistuse ajal on teda 13.08.2010. a distsiplinaarkorras karistatud. Karistusregistri andmetest nähtub, et E.P on karistatud väärteokorras neli korda pisivarguste eest ja kahekümnel korral alkoholiseaduse alusel, millest järeldub, et isikul on tõsised probleemid seoses alkoholi liigtarvitamisega. Alkoholijoobes on ta käitunud vägivaldselt. Pidev alkoholitarvitamine näitab, et E.P on elanud hoolimatut ja riskeerivat elustiili. Vangla on märkinud, et kinnipeetav ei näe põhjust alkoholist loobumiseks ning vähendab enda jaoks probleemi olemasolu. Edaspidiseks kuritegude toimepanemise riski maandamiseks oleks E.P vajalik läbida alkoholisõltlastele mõeldud programm. E.P on algharidus ning puudub eriala. Vabaduses oli tema majanduslik olukord mitterahuldav ning rahaliselt toetasid teda sõbrad. Ta on sõprade poolt mõjutatav, tema suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud. E.P lähivõrgustikku kuuluvad ema N. P. ja õde L. P., kes elavad Harjumaal. Kuigi vestluses kriminaalhooldajaga kinnitas N.P., et on nõus vabanemise korral Pärnumaal elavat poega igati toetama, keeldus ta hiljem kriminaalhooldajaga sõitmast Saarde valda, et ametnikul oleks võimalik tutvuda E.P soovitava elukohaga ja hinnata selle sobilikkust elektroonilise valve paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja hinnangul on alust kahelda, kui sageli leiab ema edaspidi võimalust poega vaatama sõita. N. P. on ka vestluses kriminaalhooldajale öelnud, et teenides ise vaid miinimumpalka, ei suuda ta pikema aja jooksul E.P majanduslikult toetada. Kohus nõustub kriminaalhooldajaga, et N. P. poolt poja piisav toetamine vabaduses pika vahemaa ja piiratud majandusliku ressursi tõttu on kaheldav. Kuna süüdimõistetu on mõjutatav inimene, on temale vajalik pidev positiivne suunamine, ilma milleta on suurem võimalus uue kuriteo toimepanemiseks. Kriminaalhooldaja on märkinud, et töö leidmise võimalused Kalita külas, eriti veel juhul, kui isik on seotud elektroonilise järelevalvega, on olematud. Bussiühendus antud külaga ei võimalda kaugemal tööl käia ning E.P ainsaks sissetulekuks suure nõenäosusega on vaid sotsiaaltoetused. Rohke vaba aeg, alkoholiprobleemid ja raske majanduslik olukord suurendavad uue kuriteo toimepanemise riski. Ka Tartu Vangla on hinnanud mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 59%. Kõike eeltoodut arvesse võttes on kohtu hinnangul E.P tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamine ennatlik. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 1024.80 krooni. Arvestades E.P majanduslikult rasket olukorda, võib menetluskulude sissenõudmine ohustada vabanemisel tema resotsialiseerumist, mistõttu tuleb määratud kaitsjale makstud tasu jätta riigi kanda KrMS § 418 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.