(5)27.10.

1. a esitas Tartu Vangla Tartu linna kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule uue erakorralise ettekande E.Z-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna ta hoidub üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid ja ei täida kohustusi. Erakorralisest ettekandest selgub, et E.Z on sooritanud vaid 86 üldkasuliku töö tundi, ta on lubanud üldkasulikku tööd tegema hakata, kuid ei ole tööle ilmunud. Viimane registreerimine toimus septembrikuus
2. a, järgmistele registreerimistele isik ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Kriminaalhooldusametnikul ei olnud võimalik isikut tabada ka tema poolt märgitud elukohast, kuna sealt väideti, et sellist isikut seal ei teata. Samuti ei ole E.Z kriminaalhooldusametnikku elukoha vahetusest teavitanud. Kohtuotsusega määratud kohustust käia psühhiaatri vastuvõtul ei ole süüdimõistetu täitnud. 7 Katseajal on E.Z pannud toime ka ühe väärteo ÜTS § 54 lg 1 järgi, mille eest määrati temale rahatrahv 300 krooni. Tartu Maakohtu 04.11.
3. a kohtumäärusega lükati Tartu Vangla Tartu linna kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande arutamine edasi, kuna E.Z ei ilmunud määratud kohtuistungile. E.Z kuulutati menetlusest kõrvalehoidumise tõttu tagaotsitavaks ning määrati, et tabamisel tuleb ta vahistada ja toimetada täitmiskohtuniku juurde küsitlemisele. 02.12.
4. a ilmus E.Z ise Tartu Arestimajja, kus ta vahistati Tartu Maakohtu 04.11.
5. a määruse alusel ning toimetati Tartu Maakohtusse täitmiskohtuniku juurde küsitlemisele. Kriminaalhooldaja selgitas kohtuistungil, et tema jääb erakorralises ettekandes väljendatud seisukohtade juurde ja taotleb E.Z-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldaja kinnitas, et 01.11.
6. a saatis E.Z temale kirja, milles teavitas oma haigestumisest ning lubas kohtumisele tulla 08.11.
7. a ja tuua ka arstitõendi. Kohtumisele süüdimõistetu ei ilmunud, arstitõendit ei esitanud, samuti ei ole teavitanud elukoha muutusest ning kontakt puudub isikuga alates 01.11.
8. a. Eelmise erakorralise ettekande arutamisel lubas isik, et sooritab ühiskondlikult kasuliku töö tunnid ilusti ära ning laps seejuures takistuseks ei ole, kuid isiku lubadused on olnud paljasõnalised. Kriminaalhooldaja ei poolda ka isiku vahi alt vabastamist. Kohtuistungil selgitas E.Z, et tema ei ole menetlusest kõrvale hoidunud, oli kriminaalhooldajale telefoni teel kättesaadav, kuid kriminaalhooldaja ei olnud temaga ühendust võtnud. Süüdimõistetu tunnistab, et vahetas kriminaalhooldajale teatamata elukohta, kuid väidab, et tal puudus selleks võimalus. Kriminaalhooldajaga võttis ühendust
9. a novembri alguses. Tagaotsimisest sai süüdimõistetu enda sõnul teada juhuslikult internetist. Ühiskondlikult kasuliku töö tunde ei saanud süüdimõistetu enda sõnul teha tervislikel põhjustel, kuid arstitõendit tal esitada ei ole. Samuti oli haige tema 5-aastane laps, keda ei ole võimalik kellegi hoole alla jätta, ema põeb väidetavalt skisofreeniat ja vanaema on südamepuudulikkusega. Süüdimõistetu lubas kohtuistungil, et hakkaks edaspidi ühiskondlikult kasuliku töö tunde sooritama ning soovib kaks kuud tähtaja pikendust. E.Z-i kaitsja on seisukohal, et E.Z-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramine ei oleks põhjendatud. Kaitsja palub kohtul arvestada, et isik oli ühe kuu haige ning seetõttu lükata ühiskondlikult kasuliku töö tegemise tähtaega edasi vähemalt ühe kuu võrra. Samuti tuleb positiivse asjaoluna arvestada seda, et isik pöördus ise vabatahtlikult tagaotsimisest teada saades arestimajja. 3

(5)Prokurör oli seisukohal, et E.Z-ile mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata, kuna ühiskondlikult kasuliku töö tegemise aega on korduvalt pikendatud, isik on andnud alusetuid lubadusi, tema toodud põhjendused ei ole usutavad ning asjaolu, et isikul on väike laps ei ole iseenesest aluseks jätta isikule mõistetud karistus täitmisele pööramata. Prokurör taotleb ka tõkendi – vahistamine – muutmata jätmist. Kohus on seisukohal, et E.Z-ile mõistetud ühiskondlikult kasuliku töö tegemise tähtaja edasilükkamise ei ole põhjendatud ning temale mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. E.Z-ile on korduvalt antud võimalus sooritada ühiskondlikult kasuliku töö tunnid ära ning sel eesmärgil on ühiskondlikult kasuliku töö tegemise tähtaega ka kahel korral pikendatud. Isiku lubadused asuda ühiskondlikult kasulikku tööd korrektselt sooritama on aga olnud paljasõnalised ning käesolevaks ajaks on sooritatud vaid 86 tundi. Süüdimõistetu on põhjendatud ühiskondlikult kasuliku töö mittesooritamist perekondlike ja tervislike põhjustega, kuid samas ei ole ta esitanud sellekohast tõendit, mistõttu ei ole isiku väited kontrollitavad. Isik on varasema erakorralise ettekande arutamisel selgitanud, et laps ei häiri temal ühiskondlikult kasuliku töö tegemist, kuid siiski on ta töö mittetegemist põhjendanud muuhulgas lapse haigeks olemisega. Samuti ei ole isik täitnud korrektselt kriminaalhoolduse nõudeid. Isik on jätnud mitmel korral kriminaalhooldusele ilmumata ega ole mitteilmumise põhjusest kriminaalhooldajat teavitanud, samuti ei ole isik olnud oma elukohas kättesaadav ning on kriminaalhooldaja teadmata oma elukohta vahetanud. E.Z ei ole täitnud ka temale kohtuotsusega kriminaalhoolduse ajaks pandud kohustust pöörduda psühholoogi vastuvõtule. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikule on antud juba korduvalt pikendust ühiskondlikult kasuliku töö tegemiseks, kuid sellest hoolimata ei ole isik käesolevaks ajaks asunud nimetatud kohustust korrektselt täitma, siis ei ole isiku järjekordsed lubadused enam usutavad. Kohus leiab, et E.Z-i lubadused on paljasõnaliselt ning antud soovist mitte vangistust kandma asuda. Samuti ei ole karistuse täitmisele pööramata jätmine põhjendatud seetõttu, et isik ei ole järginud kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid- ja kohustusi ning seega ei ole ta tõestanud, et on võimeline kriminaalhooldusel olema ja seejuures ühiskondlikult kasulikku tööd tegema. Seega tuleb E.Z-ile mõistetud karistus täitmisele pöörata. Mõistetud karistusest tuleb maha arvata tema poolt sooritatud ühiskondlikult kasuliku töö tunnid ning samuti tuleb täitmisele pööratava karistuse hulka arvestada tema poolt eelvangistuses viibitud aeg. Kohus leiab, et E.Z-i tagaotsimine ja tema vahistamine oli põhjendatud, kuna isikuga ei olnud muul moel võimalik kontakti saada, kuid isiku edasine vahi all pidamine ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et tõkend vahistamine tuleb tühistada ning E.Z-ile tuleb kohaldada tõkendit elukohast lahkumise keeld. Isik on küll tagaotsitavaks kuulutatud seetõttu, et kriminaalhooldusametnikul ei ole olnud võimalik temaga kontakti saada ning isik ei ole teavitanud ka oma elukoha muutusest, kuid samas arvestab kohus sellega, et isik ilmus tagaotsimisest teada saades ise vabatahtlikult arestimajja. Seega leiab kohus, et isik ei ole asunud aktiivselt menetlusest kõrvale hoiduma ning ei ole alust uskuda, et isik hakkaks seda tegema ka tõkendi tühistamisel. Kohus leiab, et kuna isikul tuleb karistuse täitmisele pööramise järgselt asuda kandma 4 kuu ja 15 päeva pikkust vangistust ja tal on väikene laps, siis on vaja isik kohtumääruse kuulutamisest vabastada, et isikul oleks võimalust ja aega teha enne karistuse kandmisele asumist vastavad elukorralduslikud muudatused ja otsida lapsele karistuse kandmise ajaks hooldaja. Eeltoodust tulenevalt tuleb E.Z kohtumääruse kuulutamisest vahi alt vabastada, tema suhtes kohaldatud tõkend tühistada ning kohaldada temale tõkendit elukohast lahkumise 4

(5)keeld. Kohus leiab, et elukohast lahkumise keeld on piisav tõkend tagamaks isiku karistuse kandmisele asumise ning vajadusel tema suhtes sundtoomise rakendamise. E.Z on kohustatud asuma täitmisele pööratud karistust kandma pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist, mille kohta temale saadetakse vastav teatis, kus on märgitud ka aeg ja koht kuhu ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtunik: 5