Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 01.02.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-09-5056 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid N.A elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks N.A sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 30.10.2008 ja lõpp 28.02.2013 Jätta N.A elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEVI taotlus, määrata tema poolt N.Aosutatud õ igusabi tasu suutuseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti (s.h. toimikuga tutvumine 15,98 eurot, esinemine kohtuistungil 15,98 eurot, käibemaks 6,39 eurot). Välja mõista N.A-lt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV) kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 29.12.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.A elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. N.A on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.06.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.5 ja §263 p.1, 3 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 4 kuud alates 30.10.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav töötab vangla majandustöödel köögis abitöölisena. Kinnipeetav on osalenud 2009 sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning temaga on korduvalt toimunud psühholoogilised nõustamised alkoholi tarbimise, käitumise ja väärtushinnangute teemadel. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid summas 41 488,50 krooni. Vanglas viibimise ajal ei toeta kinnipeetavat materiaalselt mitte keegi. Kinnipeetav suhtleb vangistuse ajal elukaaslase, tütre, vendade ja õega telefoni ja kirja teel. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud ja ta on olnud kaaslaste poolt mõjutatav. Kinnipeetav on tunnistanud vabaduses alkoholi tarvitamist, selle tarvitamise jätkumine võib tuua kaasa enesekontrolli nõrgenemise ja uute kuritegude toimepanemise. Kinnipeetav on samuti tunnistanud amfetamiini süstimist ja nuusutamist. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused vastavad vanusele. Kinnipeetava mõtlemine ja käitumine on enesekeskne, probleemide eest põgenes või lahendas neid kuritegelikult teel. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav on toime pannud järjest raskemaid kuritegusid ega ole sellega üles näidanud oma käitumise parandamist. Liiga varajane vangistusest enne tähtaega vabastamine riivaks raskete kuritegude puhul ühiskonna õiglustunnet ja võib jätta kinnipeetavale karistamatuse tunde. Kinnipeetaval on vabanemise korral võimalus asuda elama elukaaslase emale kuuluvasse korterisse, mis on renoveerimata, seal puudub pesemisvõimalus ning piisavalt hea ja turvaline koht koduvalveseadme paigaldamiseks. See võib raskendada elektroonilise valve nõuetekohast teostamist. Elukaaslane on kirjaliku nõusoleku andnud. Kinnipeetaval on algharidus, vabanemise korral puudub tal töökoht. Elukaaslase sissetulekuks on töötu abiraha ja peretoetus. Kinnipeetaval on võlgnevusi kohtutäituritele. Maakohtu istung Kinnipeetav N.A taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et kriminaalhooldusametniku sõnul on elektroonilise valve seadme paigutamine tema elukohta võimalik äärmisel juhul. Samuti seletas kinnipeetav, et vangistuses viibib ta neljandat korda, uue kuriteo sooritas katseajal, kuid enam ei kavatse seadust rikkuma hakata. Prokuröri abi vabastamist. Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev kinnipeetava taotlust ja palus see rahuldada. toetas istungil kinnipeetava maakohtu istungil 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, käesoleval ajal kannab ta oma üheksandat karistust, vangistuses viibib neljandat korda. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav ära kandnud talle mõistetud karistusest 2 aastat 3 kuud ja kanda jääb veel 2 aastat 1 kuu vangistust. Arvestades kinnipeetava isikut, tema varasemat elukäiku ning toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid, leiab maakohus, et kinnipeetav on praeguseks ära kandnud veel liiga vähe talle mõistetud karistusest ja tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal oleks ennatlik. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Viljandi Maakohtu 28.11.1997 otsusega vabastati ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise eest oli ta taas süüdi mõistetud juba Lääne-Viru Maakohtu 30.08.1999 otsusega. Samuti nähtub Karistusregistri väljavõttest, et Lääne-Viru Maakohtu 10.11.2004 otsusega mõisteti kinnipeetav süüdi ja karistati vangistusega 10 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud. Uue kuriteo toimepanemise eest on ta taas süüdi mõistetud juba Lääne-Viru Maakohtu 27.10.2005 otsusega. Seega ei ole kinnipeetav isikuks, kes oleks õigustanud kohtu poolt talle osutatud usaldust ja on jätkanud kuritegude toimepanemist nii vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral, kui ka tingimisi katseajaga südimõistmise korral. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama elukaaslase emale kuuluvasse 2toalisesse korterisse. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, teostas ta sellel aadressil kodukülastuse. Selgus, et korter on renoveerimata ja seal puudub pesemisvõimalus, mis raskendab elektroonilise valve nõuetekohast teostamist. Samuti leidis kriminaalhooldusametnik, et korteris puudub üldse piisavalt hea ja turvaline koht koduvalveseadme paigaldamiseks. Maakohus leiab, et juhul, kui ei ole täielikult tagatud elektroonilise järelevalve nõuete täitmine, ei ole kinnipeetava vabastamine võimalik. Tegemist on olulise otsustusega ja äärmisi võimalusi arvestada ei saa. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi summas 41 488,50 krooni. Legaalset ja püsivat sissetulekut mitteomavale isikule on see suur summa. Maakohus arvestab siinjuures ka seda, et varasemalt on kinnipeetavat korduvalt karistatud muuhulgas varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Materiaalsete raskuste tekkimisel on seega oht uute kuritegude toimepanemiseks üsna suur. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on vabaduses olnud probleemid sõltuvusainete tarvitamisega (alkoholi kuritarvitamine, amfetamiini tarvitamine). Kuigi kinnipeetav on vangistuses läbinud 2009 sotsiaalprogrammi Eluviistreening, nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetava ei ole veel valmis oma sõltuvusprobleemi üle 3 arutlema ja probleemi hindama objektiivselt. Seega on käesoleval ajal säilinud oht, et vabanemise korral võib kinnipeetav jätkata sõltuvusainete tarvitamist, mis omakorda suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. Maakohus nõustub siinkohal kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et kinnipeetav ei ole talle mõistetud senistest karistustest teinud mingeid järeldusi oma käitumise muutmiseks, mistõttu tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole põhjendatud ja on ennatlik. See ei ole kooskõlas ka karistuse mõistmise üldiste printsiipidega. Ühiskonna ja ka üksikisikute heaolu oleks endiselt ohustatud ja uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt kõrge. Isik kes paneb korduvalt toime kuritegusid ja sooritab neid ka katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Distsiplinaarkaristuste puudumise ja töötamise vangistuses loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid nendel alustel ei ole kinnipeetava vabastamine võimalik. Eeltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 28.02.2013, seega on tal veel võimalus tegeleda oma vabastamise küsimusega aktiivselt, muuhulgas osaleda pakutavates sotsiaalprogrammides, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riski vabaduses, ja otsida endale sobiv elukoht ning ka legaalse sissetuleku võimalus. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,35 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et see kuulub väljamõistmisele riigituludesse kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik Liivi Õun Ärakiri õige №oremreferent Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 07.03.2011 №oremreferent Liivi Õun 4