Obsah (5)

§ 199§ 65§ 68§ 76§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-09-13653 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Reb

§ 199lg 2 p 4 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel liideti 17.09.2003.

a Järva Maakohtu otsusega mõistetud karistus 2 aastat vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati 1 karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 26-27.04.

1. a, s.o 2 päeva ja määrati ärakandmisele kuuluvaks ajaks 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 06.07.
2. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.07.
3. a ja lõppeb 03.11.
4. a. F.E on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral:
5. 02.04.
6. a Järva Maakohtu poolt KrK § 15 lg 2 – KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel tingimisi vangistusega 6 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud;
7. 06.11.
8. a Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 ja KrK § 197 lg 1 alusel arestiga 3 kuud;
9. 17.09.
10. a Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel tingimisi vangistusega 2 aastat katseajaga 2 aastat. Väärteokorras on F.E varem karistatud 2-l korral. F.E esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaja lõppemist. Kriminaalhooldaja ei nõustu F.E vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega, kuna vangistuse jooksul ei ole jõutud tegeleda kinnipeetava kuritegeliku käitumise muutmisega. Elektroonilise järelevalve tingimuste kohaldamine ei ole kriminaalhooldaja arvates F.E puhul otstarbekas. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu F.E avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda elektroonilisele valvele allutamisega. Prokurör oli kohtuistungil seisukohal, et F.E ei kuulu ennetähtaegselt vabastamisele. Kohtuniku seisukoht F.E mõisteti kohtuotsustega süüdi varavastaste kuritegude toimepanemises.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on F.E temale mõistetud karistusajast vähemalt ühe kolmandiku ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas

§ 76

lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. F.E asub pärast vabanemist elama vanemate juurde aadressil xxx. Korteris on tagatud kõik elektroonilise järelevalve rakendamiseks vajalikud tingimused ja F.E vanemad on nõustunud elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning 2 käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. F.E on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning alkoholijoobes olles on ta teiste poolt mõjutatav, mida on kinnitanud ka F.E lähedased. Samuti on F.E karistatud väärteokorras alkoholiseaduse alusel. Arvestades asjaolu, et F.E on pannud kuriteod toime alkoholijoobes, tuleb tal tegeleda alkoholi sõltuvusega, läbides vastavaid sotsiaalprogramme. Türil elades on F.E töötanud metsatöödel ja on käinud abis Taanis elaval õel. Kuna F.E puudub väljaõpe ja tunnistus, et juhtida metsaveomasinaid, siis oma õe ja tema abikaasa ettevõttesse ta tööle ei saaks. Seega F.E puudub hetkel vabanedes töökoht. Vabanemise järgselt on vanemad ja õde nõus F.E rahaliselt toetama. F.E on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid ei täitnud kontrollnõudeid ja lahkus kriminaalhooldusametniku loata Eestist, mis tingis tema tagasipöördumisel Eestisse karistuse täitmisele pööramise. F.E puhul on suureks riskifaktoriks tema kriminaalne minevik, sh pangarööv Saksamaal enne eestis viimase kuriteo toimepanemist. Samuti ei ole F.E asunud vangistuses olles tegelema alkoholiprobleemiga. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab ka töökoha puudumine, vähene haridus ja tööharjumus ning suutmatus alluda käitumisreeglitele. F.E vabanemisel oleks ohustatud ühiskond tervikuna. Kohus nõustub kriminaalhooldajaga selles, et elektroonilisele valvele allutamine ei ole piisavaks vahendiks mõjutama F.E seadusekuulekaks. Elektrooniline valve nõuab hooldusaluselt äärmiselt suurt distsiplineeritust ja psühholoogilist vastupidavust pingele. Käesoleval ajal ei ole F.E käitumisega seotud riskid maandatavad kriminaalhoolduse läbi, sest ka varasemalt ei ole F.E suutnud järgida kontrollnõudeid. F.E on talle mõistetud karistusest hetkel ära kandnud ühe kolmandiku. Kohtu arvates oleks F.E vangistusest ennetähtaegselt vabastamine käesoleval hetkel ilmses vastuolus ühiskondliku õigustundega. Kohus on veendumusel, et F.E-le on mõistetud põhjendatud ja õiglane karistus. Seega on igati põhjendatud ka mõistetud karistusest valdava osa reaalne ärakandmine. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et F.E ei saa elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Rutt Teeveer Kohtunik 3