← Eesti

4-10-722/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.märts 2010.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-722 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Kohtuasi J.M-i (isikukood XXX, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht XXX, töökoht FIE) väärteoasi LS § 7435 lg 1järgi Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 05.02.2010.a. otsus väärteoasjas nr 2316,10,000306 Asja läbivaatamise kuupäev 24.märts 2010.a Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja J.M kohtuvälise menetleja, PPA Põhja Prefektuuri, esindaja Helen Kommussar RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 2, § 133-135, kohus otsustas: Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 05.02.2010.a. väärteoasjas nr 2316,10,000306 ning teha uus otsus. otsus 35 Süüdi tunnistada J.M Liiklusseaduse § 74 lg 1 järgi ning karistada teda rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so summas 1200 (üks tuhat kakssada) krooni. Rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber

  1. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna konstaabel Andres Damzen koostas 13.01.2010.a. väärteoprotokolli AB 1179123 J.M-ile selle kohta, et tema 13.01.2010.a. kell 02.16 juhtides Tallinnas Estonia pst ja G.Otsa tn liikudes Pärnu mnt suunas sõidukit Toyota Avensis, reg. märk XXX, ei täitnud liiklusmärgi "Kohustuslik sõidusuund" LM nr 411 nõudeid. Kirjeldatud tegevusega rikkus J.M LE § 5 lisa 2 LM nr 411 nõudeid; väärteo kvalifikatsioon LS § 7435 lg
  2. Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Helen Kommussar karistas J.M-i 05.02.2010.a. väärteoasjas nr. 2316,10,000306 tehtud otsusega ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest liiklusseaduse LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni. J.M esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles palub tühistada eelpool nimetatud kohtuvälise menetleja otsus. Kaebaja märgib, et tema ei ole rikkumist toime pannud ja tahtlikult eiranud kohustusmärgi 411 nõudeid. Liiklusmärk 411 Estonia pst.-l on eksitav, kuna see asub ainult ühel sõidutee poolel ja puudub dubleeriv märk teisel pool teed. Liiklusmärk on paigaldatud G.Otsa ristmikust ca 100 meetri kaugusele. Märk 411 on paigaldatud ca 25 meetrit enne Estonia pst ja Sakala tn ristmikku. Kõnealune liiklusmärk jääb seega ca 75 meetri kaugusele Estonia pst. ja G.Otsa tänavate ristmikust. Märk asub ainult paremal pool teed, bussirea kõrval, puude vahel. Liiklusmärk on raskesti märgatav ja segadust tekitav. Liiklusmärk 411 on valesti paigaldatud ja ei sobi praeguse liikluskorraldusega ning tuleks ümber paigutada. Märk võis jääda märkamatuks. Kuna vahetult Estonia pst. ja G..Otsa ristmikul on osutusmärk 53 ning antud ristmikul ühtegi pööret keelavat märki ega teekattemärgist ei täheldanud, siis sooritas ta vasakpöörde Otsa tänavale, kus politseipatrull ta kinni pidas. Kaebajale jääb arusaamatuks millist normi ta rikkus, kuna väärteoprotokollis on märgitud liiklusmärk 411, kuid otsuses on märgitud liiklusmärk
  3. J.M jäi kohtus oma kaebuse juurde ning andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli teisipäev, kell oli 2 öösel. Oli tühi linn, ei ühtegi inimest ega autot. Tegi vaskpöörde Otsa tänavale. Ta sõidab palju ja teab, et sealt ei keera vasakule, sel korral keeras kuna mingit märki, mis keelaks sinna sõita, ei olnud. Päeval pole seda võimalik teha, kuna on tihe liiklus, aga öösel oli see võimalik. Tegi pöörde automaatselt. Peatamisel ei saanud ta aru mida rikkus. Politsei väitel oli seal kohustuslik suund otse. Tal oli üks rikkumine juba ees, sai šoki, et jälle rikkumine. Eelmise rikkumise eest pidi ta lahkuma politseitöölt, teine oleks saanud takistuseks tööle naasmisele. Kohustusliku suuna märki ta ei näinud. Ta sõitis tagasi, vaatas ja leidis märgi. Siis sai aru, et rikkumist ei olnud, politseinikud eksisid. Saab aru, et see ristmik nõuab kohustuslikku suunda, aga märgid ei ole õigesti paigaldatud nagu LE nõuab. Märk 411 kohustuslik suund - seal on kirjas, et see märk paigaldatakse konkreetselt selle ristmiku ette, kus ta kehtib. Kui see pannakse varem, kui ristmik, siis peab olema lisatahvel. Antud kohustusliku suuna märk on 100 m enne ristmikku, ilma lisatahvlita. Seda pole võimalik näha. Ta ei saa aru, kuidas saab nõuda märgi täitmist, kui ta on nii kaugel. Märk peab olema 50m, mitte 100m enne ristmikku. Kui nad on kaugemal kui 50m, siis peavad olema lisatahvlid. Ta ei tea, kas seadus nõuab seda või mitte. Ta ei tea kas mõni norm seda 2 reguleerib, tõi vaid praktikast sellise näite. Ristmiku kohal on märk 53 - osutusmärk valge ruut ja nooled otse. See ei ole kohustusmärk ega ei keela midagi. Teel pole ka pidevjooni, mis keelaks vasakpöörde sooritamist. Märgid kehtivad asulas ristmikuni. 25 m peale kohustusliku suuna märki on kõrvaltänaval punased märgid nr 684, mis tähendavad, et teel on takistus. Ei ole teada, kas see tänav on ajutiselt suletud või mitte. Ta oletab, et takistus on sinna pandud, et inimesed ei saaks sooritada parempööret nagu vanasti. Ta ei tea, kas tegemist on ristmikuga, kuna see on lume all ja seda pole näha. See on ristmik, kuna ainult ristmikule pannakse selline takistuse märk, Ei tea, kas takistus võibolla ainult ristmikul. Ei tea, kas takistuse tagant läheb tee, kuna kõik oli lume all. Kaardil on see tänav siiani ristmikuna märgitud. Tegelikult on piirdega see kinni pandud. Seal on tee olemas, mis on kinni pandud. Oletab, et see kohustusliku suuna märk oli pandud selle ristmiku jaoks. Suletud tänaval ei ole võimalik liigelda, ei tea kas ajal, kui ta kinni peeti, oli võimalik teha parempööret. Juhistaaž on 15 a või rohkem. Osutab igapäevaselt taksoteenust. On ka varem teinud sama pööret Otsa tänavale. Öösel teevad kõik seal vasakpööret, kuna öösel liiklust ei ole. Tänav oli valgustatud, tee oli lumine, nähtavus normaalne. Liikus teises reas, peale tema polnud ühtegi autot. Ei jälginud märke. Märki polnud näha, kuna märk on tee ääres puude vahel, tema tähelepanu oli suunatud otse, mitte üle rea puude vahele. Mõlemale poole teed peavad märgid olema nähtavad. Otsa tänavale ei ole päeval võimalik vasakpööret teha, kuna on tihe liiklus, vastu tuleb kogu aeg autosid. Teoreetiliselt märkide järgi võib kogu aeg sinna keerata. Liikluskorraldusvahendeid ei ole vahepeal muudetud. Taksojuhina on töötanud aasta. Ei tea, kas selle aja jooksul on muudetud liikluskorraldusvahendeid Estonia pst-l. Tema õigusi rikuti, kui palus politseinikel lugeda ette õigused ja kohustused. Selle peale öeldi, et nad ei pea lugema neid ette, et peavad tutvustama. Ta pani allkirja. Protokolli on pandud pitsatiga kesklinna osakonna aadress, kes ei menetlenud seda ega teinud otsust. Ka e-maili aadressi ei antud, kuhu vastulause saata. Tunnistaja IV andis kohtus ütlusi selle kohta, et oli Otsa tänaval Reaalkooli juures. Politsei buss seisis Otsa tänaval niimoodi, et oli suunaga tänava poole, Estonia ja Otsa tänava ristmik oli hästi näha, oli öine aeg. Märkas, et kaebaja tegi keelatud vaskpööret. Auto oli taksotunnustega, tuli Vabaduse väljaku poolt ja keeras vasakule Otsa tänavale. Suunatuli põles. Peatas sõiduki ja enne kui ta auto juurde jõudis, näitas kaebaja oma kehakeelega, et ta sai aru milles asi, pannes käed risti. Politseibussis hr J.M teadis, mida ta rikkus. Ta rikkus märgi 411 piirkonda. Enne ristmikku oli märk 411, kuna kontrollis selle ise üle. Paarimees pakkus kiirmenetlust, sellega juht ei nõustunud, soovis üldmenetlust. Väitis, et on endine politseinik, millest tunnistajale jäi mulje, et sellest tulenevalt soovis ta laiali minna. Enne seda ristmikku, kus kaebaja pöörde sooritas, ei olnud ühtegi ristmikku. Ilm oli selge, ei sadanud. Oli pime, aga nähtavus oli hea. Ristmik oli valgustatud. Tee oli puhas, märk 411 ei olnud lumine, kuna märk sai üle kontrollitud ja lund ei sadanud. Sellel ristmikul on liikluskord selline, et seal ei ole võimalik teha kunagi vasakpööret, kuna lisatahvlit selle kohta märgi juures ei ole. Ei tea mitu meetrit enne ristmikku on märk 411 paigutatud, kuid LE ütleb, et märk 411 kehtib järgmise ristmikuni. Kentmanni ja Estonia ristmiku ja Otsa ja Estonia tänava ristmike vahel ei oli rohkem ristuvaid teid. Arvab, et Estonia pst. asuva piirde taga on endine ümbersõit, mille kaudu oli võimalik sõita Otsa tänavale. Piirded on seal pikka aega ees olnud, parempööret teha ei saa. Need olid ees ka
  4. jaanuaril. Märk 53 oli seal ka 13.jaanuaril ning selle märgi järgi ei ole vasakpööre lubatud. Kaebaja ütles, et endise politseitöötajana on teadlik, et talle tuleb ette lugeda õigused ja kohustused. Seadus ütleb, et inimesel on õigus tutvuda õiguste ja kohustustega. Kaebaja ei lugenud neid läbi, pani vaid allkirja. Ütles veel, et kui ta meid piinata tahaks, siis laseks need endale ette lugeda. Ütles, et need on tal peas. Ta ei palunud õigusi, kohustusi ette lugeda. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning leidis, et tehtud otsus on õige. Vaidlus on selles, kas Estonia ja Otsa tänava ristmikul kehtib märgi 411 mõjupiirkond. LE järgi on märk nr 411 kohustusliku suuna märk ja see kehtib ristmiku taha teele panduna lähima ristmikuni. Küsimus on selles, kas vahepeal on veel mõni ristmik. Kaebuse esitaja osutas teele pandud piiretele ja asjaolule, et seal enne oli tee, mis on kinni pandud. Kaebaja leidis et tegu on ristmikuga. Tekib 3 küsimus, kas piiretega kinni pandud tee on sõidutee. Vastusena sellele küsimusele, kas seal on liiklus, vastas kaebaja, et liiklust seal ei ole. Sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Kuna seal liiklust ei toimu, sinna on pandud ette barjäär, siis tegu ei ole ristmikuga. Märk 411 kehtib ristmikule, mis on Estonia ja Otsa tänavate ristumisala. Sellest tulenevalt pöörates vasakule rikkus kaebaja märgi 411 nõudeid. Mis puutub tema väitesse, et tema õigusi ei tutvustatud, siis sinna on ta pannud allkirja, seega teadis ta oma õigusi ja kohustusi. Olles endine politseinik teadis ta, et pannes sinna oma allkirja, on ta tutvunud oma õigustega. Nagu kaebaja on märkinud, ta on endine politseinik, siis olid talle ta õigused ja kohustused teada. Kaebaja on märkinud, et otsuses on pandud rikutud õigusnormiks märk
  5. Tegu on kirjaveaga, õige on 411, see on nii ka süüdistuses kirjas ja protokollis. Lisaks uuris kohus järgmisi kirjalikke tõendeid: Põhja Prefektuuri Kesklinna PJ 13.01.2010.a. väärteoprotokoll AB 1179123; Põhja Prefektuuri resolutisoonileht; J.M-i vastulause; Fotod väärteotoimikus ning kohtutoimikus; Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 05.02.2010.a. otsus väärteoasjas nr. 2316,10,000306; Karistusregistri teatis 08.03.2010.a. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, tunnistaja ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Väärteomenetluse seadustiku § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse esitanud isik vaidlustas otsuse süüdistuses liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi sisuliselt. Kaebaja ütluste kohaselt on lubatud Estonia pst.-lt teha vasakpööret G..Otsa tänavale, kuna LM 411 ei kehti sellele ristmikule. Kaebaja ei vaidlusta asjaolusid, et ta 13.01.2010.a kell 02.16 tegi ta Tallinnas, Estonia pst.-lt vasakpöörde G.Otsa tänavale. Samuti pole vaidlust selle üle, et märk 411 on Estonia pst.-l paigutatud enne piiret, kus asetsevad märgid 684 ning viimati nimetatud piire oli Estonia pst.-l ka 13.01.2010.a. Vaidluse all on asjaolu, missugusele ristmikule kehtib liiklusmärk 411 Estonia pst.-l ning kas kaebaja nägi kõnealust liiklusmärki või vähemalt oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral nägema. Kohus peab vajalikuks märkida LM 411 kohta järgmist: Liikluseeskirja lisas 2 on toodud lisaselgitused kohustusmärkide kohta: Märk 41 kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas. Märk kehtib ainult sellel sõiduteede ristumisalal, mille ette ta on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava ristumisala ees, vaid kõrvalpöördeks kohustav kõvera noolega märk aga on pöördekohast eespool. Ristmiku taha teele pandud märk 411 kehtib lähima ristmikuni. Märk ei keela parempööret parklasse, puhkekohta ega teega külgnevale alale. Vasakule või tagasi pöörata tohib vaid kohas, kus on vastav märk 53, ja tagasi pöörata vaid kohas, kus on märk
  6. 4 Seega on LE selgitustes selgitatud nii LM 411 märgi mõjupiirkonna ulatust kui ka märgi sisu. Selgituste kohaselt kehtib LM 411 sellel sõiduteede ristumisalal, mille ette ta on pandud. Küsimusele, mis on ristumisala, annab vastuse LE § 2 lg 46, mille 3.lause kohaselt moodustavad samal tasandil ristuvad sõiduteed sõiduteede ristumisala. Sama mõte on väljendatud ka LS § 4 lg
  7. Vastuse küsimusele, mis on sõidutee, annab LE § 2 lg 46 1.lause, mille järgi mõistetakse sõidutee alla vastavalt „Liiklusseaduse“ § 4 lõikele 3 sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Et asi oleks selgem on vaja tuvastada ka ristmiku mõiste, mis on antud LE § 2 lg 42, kus ristmiku all mõistetakse samal tasandil ristuvatest teedest moodustuvat ala. Seega on sõiduteede ristumisala üheks ristmiku osaks. Nüüd jääb kohtu ülesandeks tuvastada, kus asus Estonia pst.-l sõiduteede ristumisala, mille suhtes kehtis LM
  8. Kaebaja arvates kehtis kõnealune märk piirkonnas, kus oli kunagi ristmik, kuid praeguseks ajaks on sinna paigutatud piire koos liiklusmärkidega
  9. Kohus ei nõustu kaebaja nimetatud väitega, kuna kohas, kuhu Estonia puiesteel on paigutatud LM 684 – hoiatustara, ei ole üldse võimalik parempööret sooritada. Ka kaebaja kinnitas kohtus, et kõik oli lume all, teed ei olnud näha, mida kinnitab ka kohtutoimiku ümbrikus olev foto
  10. Seega ei ole tegemist sõiduteega, kuivõrd seda teelõiku ei saa kasutada sõidukite liikluseks. Kuna märk 411 kehtib ainult sellel sõiduteede ristumisalal, mille ette ta on pandud ning antud juhul ei moodusta piirde taga olev teeosa Estonia pst.-ga ristumisala, siis ei saa kehtida kõnealune märk ka Estonia pst.-l kohas, mis kunagi võis ühendada Estonia pst.-d Sakala tänavaga. Kohtu hinnangul puudub liiklusmärgi 411 paigutamisel mõte kehtestada see teeosa suhtes, kus sõidukitel ei ole nii või teisiti võimalik liigelda, sest märk 411 kannab nime „Kohustuslik sõidusuund otse“. Nähtuvalt ka kaebaja poolt esitatud kohtutoimikus ümbrikus olevatelt fotodelt 5,6 ei ole Eesti Panga hoone juures olevalt teeosalt võimalik sõidukiga saada Estonia pst.-le või vastupidi, sest liikluskorralduse tõttu ei ole see võimalik. Kuna kohus eelnevalt juba tuvastas, et Estonia pst. ei ristu ühegi sõiduteega enne ristumist G.Otsa tänavaga, siis ainuke sõiduteede ristmik, kuhu märk 411 kehtis ongi Estonia pst ja G.Otsa tn ristmik. Kuna LE selgituse kohaselt pannakse sirge noolega märk vahetult vastava ristumisala ette, siis küsimus on selles, kas antud juhul oli märk selliselt ka paigutatud. Kohus ei sea kahtluse alla kaebaja väidet, mille kohta on kohtutoimikus ka pilt lk. 9, et märk oli Estonia pst. ja G.Otsa tn. ristmikust 100 m kaugusel. Mida tähendab mõiste „vahetu“ seda ei ole ei liikluseeskirjas ega ka liiklusseaduses kirjas. Kohtu hinnangul peab selle mõiste sisustamisel lähtuma mõistlikkusest ning normi mõttest. Kuigi LM 411 peab olema paigutatud vahetult enne ristumisala ning 100 m võib küll olla kaugem vahemaa, kui vahetult ristumisala ette paigutamine, kuid kui arvestada, et Estonia pst. puhul on tegemist väga tiheda liiklusega tänavaga, siis võib pidada märgi paigutamist ristmikust 100 m kaugusele mõistlikuks. Seda põhjusel, et sõidukijuhtidel oleks piisavalt aega võtta vastu otsuseid edaspidise liiklusalase käitumise kohta. Juhul, kui tegemist oleks väikese liiklustihedusega tänavaga, siis võiks eeldada, et LM 411 on ristmikule lähemale paigutatud kui 100 meetrit, kuid antud juhul on tegemist väga sõidetava teega ning kuivõrd Estonia pst.-l liigub ka tihedalt ühistransport auto- ja trollibusside näol, siis kohus peab mõistlikuks paigutada märk kaugemale, kui mõiste „vahetu“ eeldaks. Kohtu hinnangul on normi eesmärgiks tagada sõidukijuhtide ühene arusaam LM 411 mõjuala kohta, et vältida arusaamatusi ja tagada ohutu liiklemine ning antud olukorras on see just tagatud märgi paigutamisega ristmikust natuke eemale. Mis puudutab kaebaja väidet, et tema seda ei märganud, kuna see oli puude vahel ning võis olla ka lumine ja ühistranspordisõiduk võis tema vaadet varjata, siis selline väide on kohtu hinnangul otsitud ja ei vasta tõele, kuna kaebaja ise väitis, et tegu oli öise ajaga, liiklejaid peale tema ei olnud ning tunnistaja kinnitas kohtus, et kontrollis ise eelnevalt märgid üle ning LM 411 ei olnud lumine. Ka kohtutoimiku ümbrikus olevatelt fotodelt 1,2 on näha, et puud ei varja liiklusmärki. Kohus asub seisukohale, et Estonia pst. liiklus on piisavalt hästi reguleeritud ning konkreetsel teelõigul Eesti Panga hoone ees on igal liiklejal piisavalt hästi võimalik aru saada, et kohustuslik sõidusuund otse kehtib Estonia pst. ja G.Otsa tn ristmikule. Liiklusmärkide paigutamisel arvestatakse, et kõik sõidukijuhid on vastava koolituse läbinud ning et liiklusmärgid ning nende paigaldamise eesmärgid oleks mõistlikule isikule (mõistlikuks loetakse 5 seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks) arusaadavad. Kaebaja väide, et öisel ajal on vasakpöörde tegemine lubatud ja võimalik ning päevasel ajal on vasakpöörde tegemine võimatu tiheda liikluse pärast, on asjakohatu, kuivõrd liiklejate ohutuse tagamiseks oleks sel juhul liiklus kõnealusel ristmikul vastavate liikluskorraldusvahenditega ka korraldatud. Antud juhul seda tehtud ei ole ning seetõttu on kaebaja selline arusaam meelevaldne. Kaebuse esitaja poolt näidiseks esitatud fotod teistest Tallinna tänavatest ei ole antud olukorras asjakohased, sest erinevatel tänavatel liikluskorraldus on erinev. Õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta märgib kohus järgmist: Väärteoprotokolli AB 1179123 pöördel olevalt V™S § 19 väljavõttelt „Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused“ nähtub üheselt, et J.M on andnud omapoolse allkirja, millest kohus järeldab, et V™S § 19 ette nähtud õigused ja kohustused on talle teatavaks tehtud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et J.M-ile olid talle V™S § 19 alusel kuuluvad õigused ja kohustused selged hetkel, mil tema suhtes alustati väärteomenetlust. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas saab lugeda õiguste ja kohustuste selgitamise tuvastatuks just menetlusaluse isiku allkirjaga. Õiguste täiendav suuline ettelugemine ja/või selgitamine saab olla väärteomenetluses vajalik üksnes erandlikel juhtudel - kui seda tingivad menetlusaluse isiku vaimne seisund või tema poolt esitatavad küsimused. Selliste erandlike asjaolude esinemist käesoleval juhul kaebusest ega väärteoasja materjalidest ei nähtu. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja vaimne seisund ei võimaldaks tal mõista V™S § 19 sisu üksnes kirjaliku teksti lugemise teel, ka ei ole kaebaja väärteomenetluses mingil moel märku andnud, et talle oleks kõik või mõni talle teatavaks tehtud õigustest ebaselge, et ta oleks soovinud nende täiendavat selgitamist ja et kohtuväline menetleja oleks sellest keeldunud. Et õiguste suuline selgitamata jätmine oleks kaebajat oma otsustustes tegelikult eksitanud, ei nähtu ka kaebusest. Kaebaja on kirjutanud väärteoprotokolli menetlusaluse isiku ütlustena omakäeliselt „ütlused annan 15 päeva jooksul“, seega on ta väga hästi informeeritud oma õigusest anda ütlusi hiljem ning esitada omapoolsed väited vastulausena. Kuigi kaebaja teeb etteheiteid ka menetleja elektornposti aadressi kohta nagu see ei oleks õige, siis materjalidest nähtuvalt ei ole kaebajal probleeme tekkinud ning tema pool esitatud vastualuse ning fotod on jõudnud asjaomaste isikuteni õigeaegselt ning ilma probleemideta. Kuna menetlejaks on Põhja Prefektuur ning käesolevas asjas ei ole dokumentide ja info liikumine olnud mingil moel takistatud, siis ei ole kohtu arvates siin ka isiku õigusi rikutud. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja J.M on kohtule andnud ennastõigustavaid ütlusi, eesmärgiga vabaneda süüst ja vastutusest. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. J.M pani süüteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuivõrd ta ei täitnud vajalikku hoolsuskohustust: kohusetundlik ja tähelepanelik suhtumine eeldanuks liiklusmärkide märkamist. J.M oleks pidanud ette nägema, et liiklusmärkide mittenägemine toob kaasa süüteokoosseisule vastava asjaolu. Kaebaja ise on kohtus väitnud, et ühtegi sõidukit peale tema sõiduki ei liikunud, tegemist oli öise ajaga, tänav oli valgustaud ning nähtavus oli normaalne (kohtutoimik lk 22) Seega ei esinenud ühtegi asjaolu, mis oleks võinud takistada teda märkamast liiklusmärki
  11. Väide, et märk oleks pidanud ka olema vasakul pool teed, et kaebajal oleks siis olnud võimalus märki näha, ei muuda olematuks juhi kohustust jälgida liiklusmärke ka paremal teepoolel. Küll aga peab kohus vajalikuks märkida, et kohtuvälises menetluses on rikutud menetlusnorme. Need rikkumised ei too endaga automaatselt kaasa otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist, kuivõrd need on kõrvaldatud kohtumenetluses. V™S § 74 lg 1p 8 kohaselt peab kohtuväline menetleja oma otsuses märkima vastulause mittearvestamise põhjenduse. J.M on esitanud 20.01.2010.a. vastulause 6 väärteoprotokollile. Vastulause on esitatud seaduses sätestatud 15 päevase tähtaja jooksul. J.M on oma vastulauses väitnud, et ta ei ole rikkumist toime pannud ning oma seisukohta ka põhjendanud. Kohtuvälise menetleja 05.02.2010.a. otsuses on kirjas, et esitatud vastulausega otsuse koostamisel ei arvestata, kuivõrd selles esitatud väited on paljasõnalised ja vastuolus väärteoasjas kogutud materjalideega. Kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad sisulised põhjendused selle kohta, miks ei ole arvestatud vastulauset. Missuguste materjalidega esineb vastuolu, seda otsusest ei nähtu. Kohtuvälise menetleja poolt otsuses nentimine, et esitatud väited on kogutud materjalidega vastuolus, ei ole käsitletav põhjendustena vastulause mittearvestamise kohta. Samuti on kohtuväline menetleja ekslikult märkinud otsuses rikutud õigusnormiks LM 441, kuigi väärteoprotokollis ning otsuses toodud väärteo kirjelduses on märgitud, et juht ei täitnud LM 411 nõudeid. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada väärteomenetluse normide rikkumise tõttu. Kohus, võttes aluseks väärteoprotokolli AB 1179123, saab teha väärteoasjas V™S § 132 p 2 alusel uue otsuse, millega ei raskenda isiku olukorda. Väärtegu tuleb kvalifitseerida liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi kui mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine ja nimelt – LM 411 „Kohustuslik sõidusuud“ (LE § 5 lisa 2 LM 411) rikkumine. Märgitud väärteo toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühiku ulatuses (LS § 7435 lg 1). Karistamise aluseks olev süüline käitumine LE § 5 lisa 2 LM 411 rikkumisel on tõendatud. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistatud asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi kaebuse esitaja käitumises puuduvad. Arvestades isiku varasemat liiklusalast käitumist, mida iseloomustab 1 kehtiva karistuste olemasolu, on põhjendatud J.M-i karistamine rahatrahviga alla sanktsiooni keskmist määra so 20 trahviühikut ehk 1200 krooni. Aulike Salo Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.