Kohustada S.S katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada S.S katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume omandama põhiharidust alates - asuda sügisest 2010 - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata S.S kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada S.S karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S.S on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 07.10.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.7, 8 ja §215 lg.2 p.2 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.2 ja §74 lg.5 kohaldamisega vangistusega 1 aasta alates 07.10.2009. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 5 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav õpib Jõhvi Gümnaasiumi 7-ndas klassis ja võtab osa noorteprogrammist EQUIP. Kinnipeetav on käinud ka psühholoogi vastuvõtul. Kinnipeetav suhtleb ema ja vanema õega telefoni ja kirja teel. Kinnipeetav tunnistab sõltuvusprobleemi alkoholist ja asjaolu, et alkoholi tarvitamise tagajärjel muutub ta vägivaldseks. Kinnipeetava suhtumine vanglaametnikesse on rahuldav. Tuleviku suhtes on kinnipeetav meelestatud negatiivselt, ei näe mingit väljapääsu tekkinud olukorrast. Viru Vangla ei nõustu kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ning märgib, et arvestades kinnipeetava vanust ja alles kujunevat iseloomu, võib ennetähtaegne vabastamine mõjuda talle stiimulina ning ta saab karistust edasi kanda kriminaalhooldusalusena. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, omandada põhiharidus, mitte suhelda kohtu määratud 2 isikutega ja osaleda sotsiaalabiprogrammis. Peale vanglast vabanemist asuks kinnipeetav elama ema juurde eramajja, kus tal on oma tuba. Kui kinnipeetav naaseb üldhariduskooli poole õppeaasta pealt, võivad tal tekkida õpiraskused. Negatiivset mõju võivad avaldada kriminaalse taustaga isikud, kellega kinnipeetav suhtleb. Kinnipeetava ema on töötu, kuid majanduslikult kindlustatud, sissetulekuks on peretoetus. Vabaduses võivad kinnipeetava käitumist mõjutada kriminaalse minevikuga ja mitte seaduskuulekat elu elavad vanemad sõbrad. Uue kuriteo riskifaktoriteks võivad kinnipeetava puhul olla alkoholi väärtarbimine, lävimine seadust mitteaustavate täiskasvanutega, impulsiivsus ja mõtlematu käitumine. Maakohtu istung Kinnipeetav S.S taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et täidab kõiki kontrollnõudeid ning asub õppima. Prokuröri abi Ave Arnim toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja leidis, et ärakantud karistus on mõjunud kinnipeetavale positiivselt. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vangistuses viibib esimest korda. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 5 distsiplinaarkaristust. Mõistetud karistusest on kinnipeetav käesolevaks ajaks ära kandnud 7 kuud ja kanda jääb veel 5 kuud. Maakohus leiab, et kuigi kehtivad distsiplinaarkaristused on selline asjaolu, mis võib välistada kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna näitab kinnipeetava negatiivset käitumist vangistuses, tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb viie kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, 3 et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb viie kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Viru Vangla ei ole käesolevas asjas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega toetanud ja märkinud põhjendusteks distsiplinaarkaristused, selge nägemuse puudumise tuleviku osas, suhtlemise kriminaalse taustaga tuttavatega ja sõltuvuse alkoholist. Maakohus nõustub Viru Vangla seisukohaga, et sellised asjaolud võivad välistada ennetähtaegse vabastamise, kuid mitte antud juhul. Tegemist on väga noore inimesega, kes saatus esmakordselt vanglasse. Sellega seoses on mõistetavad distsipliinirikkumised. Selge nägemuse puudumise osas ei nõustu maakohus Viru Vangla iseloomustuses tooduga. Nagu nähtub kinnipeetava seletustest maakohtu istungil, on tal selge arusaam oma elust vabaduses. Uute kuritegude toimepanemise riski seoses suhtlemise jätkamisega kriminaalse taustaga tuttavatega ja seoses sõltuvusega alkoholist on võimalik maandada kinnipeetavale katseajaks lisakohustuste panemisega. Kinnipeetava ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab maakohus muuhulgas ka kriminaalhooldusametniku ja prokuröri abi seisukohaga, kelle arvamuse kohaselt sobib kinnipeetav kriminaalhoolduse alla. Kriminaalhooldusametnik on oma seisukoha kujundamisel juba arvesse võtnud ka asjaolu, et kinnipeetav oli varasemalt kriminaalhooldusel, rikkus katseaja nõudeid ja pani uue kuriteo toime katseajal. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema juurde eramajasse. Seega on täidetud alalise elukoha nõue. Kuna tegemist on vaid 15-aastase noorukiga, ei ole tema tööleasumise ja legaalse sissetuleku saamise nõuet võimalik täita. Küll tuleb aga kinnipeetavat kohustada asuma uuest õppeaastast, s.o. sügisest 2010, taas õppima ja omandama vähemalt põhiharidus. 4 Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav asub elama koos emaga, kes on kodune. Seega on lisaks kriminaalhooldaja järelevalve tagatud kontroll kinnipeetava käitumise ja tegevuse üle ka kodus. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda omandama põhiharidust alates sügisest 2010 - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud alkoholi tarvitamist, probleemi seoses alkoholi kuritarvitamisega ning kuritegu on sooritatud alkoholijoobes. Õppima asumise kohustus tagab kinnipeetavale vabaduses tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuna kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Maakohus peab põhjendatuks ka kriminaalhooldusametniku poolt pakutud lisakohustuse – sotsiaalabiprogrammides osalemise – panemise kinnipeetavale, kuid jätab nende programmide sisu ja suundumuse kriminaalhooldusametniku otsustada, kuna see peab selguma kriminaalhooldusalase töö käigus. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.