1-10-8994/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasi nr. 1-10-8994 08.septembril 2010.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Prokurör Helga Aadamsoo Kaitsja Merike Allikmäe osavõtul Arutas avalikul kohtuistungil kriminaalasja kokkuleppemenetluses R.M isikukood XXX, XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, eesti keel, ROÜ juhatuse liige Varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud Tõkend elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 392 lg 1- 25 lg 2 järgi. Kohus tuvastas: R.M süüdistatakse selles, et ta vedas kaubikuga Renault Master, registreerimismärgiga XXX, 28.04.2010 Tallinnast laevaga Soome Vabariiki, Helsingisse „Toomtekstiil“ tekke. Kauba saatja esindajana oli kaasas RK, kes aitas kaupa maha laadida. Tagasiteel sõideti Kesa-1 piirkonda kus R.M oli ka varem saanud asutatud rehve. Seal korjati tänavaäärsetest prügikonteineritest kasutatud rehve ja akusid. Rehve korjati oma tarbeks. R.M akude korjamise eesmärk oli viia need Eestis „Kuusakoski“ kokkuostu, kus makstakse kasutatud akude eest 4 krooni ühe kilo eest. R.M arvates laadis ta kaubikusse hinnanguliselt akusid umbes 1500 kg. 29.04.2010 kell 10.10-12.15 saabus R.M, kaubikuga Renault Master, registreerimismärgiga XXX, Soome Vabariigist Eesti Vabariiki. Peale kaubiku laevalt mahasõitmist, teostati isikule ja sõidukile Tallinnas, Lootsi 13/4, Tallinna Vanasadama Dterminali autoboksis tollikontroll, so veoki läbivaatus (VELA nr 10-12.1-5/11/1766). Läbivaatuse käigus ilmnes, et R.M soovis Eestisse vedada 113 kasutatud akut, mille kohta puudusid tal dokumendid. Akud peeti tollikontrolli käigus kinni ja paigutati hoiule AS-i HTG Invest. Sisseveetavad akud on pliiakud ja sisaldavad väävelhapet. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu1“ § 1 lg 3 on kasutatud akude puhul tegemist ohtlike jäätmetega. Vastavalt Jäätmeseaduse § 113 lg 1 peab ohtlike jäätmete sisseveol jäätmesaadetisega kaasas olema jäätmete veoloa ärakiri ja saateleht. Kaubiku juhil R.M puudusid ohtlike jäätmete veoks vajalikud kohustuslikud dokumendid, samuti ei olnud tal esitada ka ühtegi teist dokumenti kauba kohta. Kuivõrd isik peeti tollikontrollis kinni, ei saanud ta kuritegu lõpule viia oma tahtest sõltumata põhjusel. R.M pani toime vastava kohustusliku dokumendita ohtliku jäätme üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamise katse tunnustega kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi. Süüdistatava R.M-i, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 07.07.2010 sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale R.M-ile karistuseks rahaline karistus 140 päevamäära summas 7000 krooni. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 13.11.2009 mõistetud rahalise karistusega ja kohtuotsuste kogumi eest mõista liitkaristuseks 260 päevamäära summas 13 000 krooni. Kohaldades KarS § 66 lg 1 sätteid määrata mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi kaheksa kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 1625 krooni. KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsetasu ja ekspertiisikulud, koopiakulud, asitõendite hoiukulud riigituludesse ning sundraha KrMS § 179 lg 1p 2 kohaselt 6525 krooni riigituludesse Eelneva alusel ja juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada R.M KarS § 392 lg 1 – 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 140 päevamäära ulatuses (päevamäär 50 krooni), mis moodustab 7000 (seitse tuhat) krooni . KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 13.11.2009 mõistetud rahalise karistusega suurendada üksikaristustest raskemat ja kohtuotsuste kogumi eest mõista liitkaristuseks 260 päevamäära summas 13 000 krooni. Vastavalt KarS § 66 lg 1 määrata rahaline karistus tasumisel ositi kaheksa kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustusega R.M poolt tasuda iga kuu 10ndaks kuupäevaks 1625 (üks tuhat kuussada kakskümmend viis) krooni. Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedpank, viitenumber 4100064939. Välja mõista R.M-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsetasu 1740 (üks tuhat seitsesada nelikümmend) krooni riigituludesse ja ekspertiisikulud 4267 (neli tuhat kakssada kuuskümmend seitse) krooni, asitõendite hoiukulud 990.36 krooni ja koopiakulud 73 (seitsekümmend kolm) krooni . Sundraha, koopiakulud, asitõendite hoiukulud, ekspertiisikulud ja kaitsetasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB pank või Swedpank 221023778606 , viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule. Asitõend 113 kasutatud akut hävitada jäätmeseaduses ettenähtud korras Apellatsiooni saab esitada üksnes kokkuleppemenetlust reguleerivat õigusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsusega on võimalik tutvuda 08.septembril 2010 Kohtunik Liina Pohlak