Kriminaalasi nr 1-10-5610 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.06.2010.a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-5610 Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistu

§ 238lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks L.R-ile mõista 4 kuud 20 päeva vangistust. 1 Kar

S § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel vangistust täitmisele ei pöörata, kui L.R ei pane 2-aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 kohaselt käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid:

1. elada kohtu poolt määratud alalises elukohas Õnne 43b-5 Tartu linn;
2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks L.R tuleb käitumiskontrolli teostamiseks määrata Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.
6. Mõista välja L.R-ilt riigituludesse sundraha 6525 krooni, tasu vandeadvokaat Marina Valge poolt määratud korras osutatud õigusabi eest 1920 ja kriminaaltoimiku paljundamise kulu 47,7 krooni. Menetluskulud kokku 8492,7 krooni tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034800017 või 221023778606, viitenumber 2800049874 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tähtaegselt mittetasumisel pööratakse menetluskulude nõue sundtäitmisele.
7. Tõkendiks valitud elukohast lahkumise keeld L.R-i suhtes tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest kirjalikult teatada Tartu Maakohtule. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, kui kohtuotsus tervikuna kuulutatakse. Kohtuotsus tervikuna kuulutatakse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantselei kaudu 21.06.2010.a. Kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ei teatata, siis kohtuotsust tervikuna ei kuulutata. Kohus tuvastas: Süüdistus L.R-ile on esitatud süüdistus selles, et tema 19.01.2010.a ajavahemikul kella 19:00-st kuni 20:00-ni xxxxxxxxxxpani toime kehalise väärkohtlemise 9-aastase kasupoja xxxxxxxxxxxxx suhtes, mis seisnes selles, et võttis käega xxxxxxxxxxxx kuklast kinni ning tõukas käe ja jalaga kannatanu toa nurka, kus surus kannatanul käed jõuga kõrvale ning jättis kannatanu toa nurka seisma ning seejärel, olles teada saanud, et kannatanu xxxxxxxxxxxon õppimata, haaras käega kannatanu xxxxxxxxxxx kuklast ning lõi jõuga xxxxxxxxxxxxxxx pea vastu seina, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse otsmikupiirkonna põrutuse, paremale poole otsmikule verimuhu mõõtmetega ca 3x5 cm. Seega pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, põhjendused ja järeldused 2 L.R ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav ei soovinud kohtus ütlusi anda. Kannatanu ja tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses ning tugineb

§ 233lg 1 kohaselt kriminaaltoimikus sisalduvatele tõenditele.

Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et süüdistatavale esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud. Kahtlustatav L.R on kohtueelses menetluses andnud ütlusi selles, et xxxxxxxxxxxxx on tema abikaasa xxxxxxx poeg. Xxxxxxxx lastega saab hästi läbi, ainuke probleem onxxxxxxxx. Xxxxxxxxxx varastab ning on arvamusel, et tema ei pea kodus midagi tegema ning kui talle midagi tehakse, siis lubab minna lastekaitsesse. 19.01.2010.a vaatas xxxxxxx õppimist, kõik oli õppimata, L.R käskis raamatu võtta ja nurka õppima minna. Ükski laps ei ole pidanud nurgas üle poole tunni seisma. L.R xxxxxxx nurka ei lükanud ega näinud ka, et ta oleks komistanud. L.R võis tal käest kinni võtta ja ta nurka talutada, aga mingit füüsilist jõudu ei kasutanud. Poisid omavahel kaklevad ja xxxxxxxx võis sealt muhu saada. Xxxxxxx oli vaja inglise keelt õppida ja sellega pidi tegelema tema õdexxxxxxxx, sest L.R inglise keelt ei oska. L.R xxxxxxxxxxsellel õhtul ega järgmisel hommikul enne kooli ei näinud ja ei tea, kas tal oli mingi vigastus või mitte. Alaealine kannatanu xxxxxxxxx(9-aastane kuriteo sündmuse ja ütluste andmise ajal) andis ütlusi selles, et L.R on tema kasuisa. Xxxxxxx on suured õed ja xxxxxxx ning vennadxxxxxxxxxxx . Kui kasuisa karistab, siis karistuseks on nurgas seismine. Kasuisa paneb niimoodi nurka, et lükkab nurka. 19.01.2010.a kl 19.00 ja 20.00 vahel pidi kannatanu tuba koristama. Kasuisa korraldus oli, et 30 minutiga peab toad korda saama, aga läks 10 minutit kauem. Kui kannatanu jõudis koristatud, ütles ta kasuisale, et valmis on. Kasuisa võttis kannatanul käega kuklast kinni ja vedas nurka. Kannatanu pani käe kuklale, et kasuisa käsi sealt ära võtta, siis kasuisa lükkas jalaga, et kannatanu edasi liiguks. Kui olid nurga juurde jõudnud, siis kasuisa surus kannatanu nurka seisma ja surus käed kõrvale. Kannatanu seisis nurgas ja kasuisa hakkas õppimist kontrollima. Kasuisa tuli ja oli kuri, et inglise keel oli õppimata. Kasuisa võttis kannatanul käega kuklast kinni ja lõi ta peaga vastu seina. Kannatanul oli otsa ees paremalt poolt valus ja pea käis ringi. Kasuisa läks teise tuppa, 2-3 tunni pärast lubas nurgast ära tulla. Õde xxxxxxx istus peaga vastu seina löömise ajal samas toas seljaga ja kõrvaklapid peas. Järgmisel hommikul oli kannatanul muhk peas, keegi kodustest seda ei näinud. Järgmisel päeval rääkis kannatanu kooli sotsiaalpedagoogile xxxxxxxxx , et kasuisa lõi. Oli ka varem xxxxxxxxxxx rääkinud, aga siis ei olnud muhku. Kasuisa on varem ka kannatanut ja tema õdesid-vendi löönud, on löönud ka rihmaga ja pannud killustikule seisma ja hernestele põlvitama. Tunnistaja xxxxxxxx andis ütlusi selles, et töötab Jõgeva Ühisgümnaasiumi sotsiaalpedagoogina. Xxxxxxxxx rääkis, et kasuisa on tervet peret löönud. Tunnistaja ütles kannatanule, et kui kasuisa järgmine kord lööb ja tekivad ka vigastused, siis teatagu tunnistajale. 20.01.2010.a hommikul tuli xxxxxxxx ja näitas otsmikul suurt sinakas-lillat muhku. Karl ütles, et kasuisa oli teda eelmisel õhtul peaga vastu seina löönud. Ema oli samal ajal maganud teises toas. Tunnistaja käis xxxxxxxx kiirabis, kus fikseeriti vigastus. Tunnistaja helistas Jõgeva linna lastekaitsetöötajalexxxxxxx . Sotsiaalpedagoog helistas ka xxxx emale, kes oli väga rahulik ja arvas, et midagi ei ole juhtunud. Kannatanu esindaja xxxxxxxx andis ütlusi selles, et xxxxxxxxx on tema poeg ja L.R on tema abikaasa. Seda, mis nende vahel 19.01.2010.a juhtus, kannatanu seaduslik esindaja ei näinud. Kannatanu esindaja oli köögis ja kuulis, et Rustam ja xxxxxxxxxxx 3 tülitsesid kleepsude pärast. Õhtul ega järgmisel hommikul ei näinud, et xxxxxxxxxx oleks muhk peas olnud. Xxxxxxxxx on pikk tukk ja kannatanu esindaja ei vaadanud ka teda nii põhjalikult. Xxxxxxxxx tuli järgmisel päeval koolist ja näitas muhku otsa ees. Rustam oli varem vägivaldne, aga viimasel ajal seda vägivaldsust ei ole olnud. Tunnistaja xxxxxxxxx andis ütlusi selles, et 19.01.2010.a kasuisa ja venna vahel juhtunust ei tea midagi. 20.01.2010.a helistas Jõgeva Ühisgümnaasiumi sotsiaalpedagoog xxxxxxxx ja ütles, et xxxxxxxx on muhk peas ja minge temaga kiirabisse. Kui xxxxxxxx koolist tuli, küsis tunnistaja muhku näha. xxxxxxxxtõstis juuksed otsmikult üles ja tal oli suur lillakas-sinine muhk paremal pool otsa ees. Õde xxxxxxx rääkis, et Rustam pani xxxxxxxxxnurka ja nõudis õppimist, lõi xxxxxxxx pea vastu seina. Xxxxxxxx olevat öelnud, et löögu oma lapsi, aga meid ärgu puutugu. Peres on tavaline, et ema kaitseb pigem Rustami kui oma lapsi. Tunnistaja xxxxxxxx andis ütlusi selles, et L.R kedagi ei karista, kõige hullem karistus peres on nurga seismine. 19.01.2010.a kuulis, et L.R ja xxxxxxxxx vaidlesid omavahel. Tunnistaja oli sellel õhtul kodus ja ei mäleta, et oleks olnud mingit tüli või pahandust. Alaealine tunnistaja xxxxxxx (12-aastane kuriteo sündmuse ja ütluste andmise ajal) andis ütlusi selles, et xxxxxxxxx muhku peas ei ole näinud. Xxxxxxxx karjub kogu aeg, kui teda arvutisse ei lasta ja kui ta peab riidesse panema. Kui xxxxxxxxxx jaanuaris 2010.a ühel õhtul karjus, see võis olla umbes kl 19 paiku. Tunnistaja ei läinud tuppa vaatama, miks ta karjub. L.R-i süü on tõendatud kannatanu xxxxxxxx ütlustega selles, kuidas L.R lükkas teda käe ja jalaga toanurka, võttis tal käega peast kinni ja lõi vastu seina. Kannatanul oli vastu seina löömisest valus ja pea käis ringi. Samuti on süüdistus tõendatud tunnistaja xxxxxxxxxxx ütlustega kellele kui kooli sotsiaalpedagoogile xxxxxxxxxxx juhtunut kirjeldas. Samuti on süüdistus tõendatud tunnistaja xxxxxxxx ütlustega selles, et õde xxxxxxrääkis talle, et kasuisa Rustam lõi xxxxxxxxx peaga vastu seina ja xxxxxxx ütles, et peksku oma lapsi, mitte neid. Jõgeva Haigla 20.01.2010.a xxxxxxxxx kohta koostatud tervisekaardis on fikseeritud põhidiagnoos: otsmikupiirkonna põrutus; välispõhjus: löök, väänamine, hammustus või kriimustus teiselt, kodu; anamnees: kodutüli käigus 19.01.2010.a kella 20 paiku lõi kasuisa teda üks kord peaga vastu seina (patsiendi sõnade järgi); objektiivne leid: 20.01.2010.a paremal pool otsmikul verimuhk mõõtmetega umbes 3x5 cm, tasakaaluhäireid, iiveldust, ajukelme ärritusnähte ei ole. L.R-i ütlused selles, et ta ei ole xxxxxxxxxx suhtes vägivaldne olnud, ei ole usaldusväärsed. Kannatanu on täpselt kirjeldanud temaga juhtunut ja ei ole ilmnenud ühtegi põhjust, miks kannatanu peaks valetama. Seega L.R on toime pannud KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teise inimese kehalise väärkohtlemise, millega põhjustas teisele inimesele valu ja tervisekahjustuse. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, tema vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. L.R on varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud. L.R on sarnase kuriteo toime pannud 2002.a, mille eest teda on ka karistatud. Siis tarvitas ta vägivalda elukaaslase ja elukaaslase poja suhtes. L.R töötab juhutöödel. Käesolevaks ajaks elab kannatanust eraldi. Positiivselt iseloomustab teda, et elades koosxxxxxxxxxxxxxxxx, osales L.R kõigi xxxxxxxxxxxxxxxxlaste kaasa 4 arvatud kannatanu ülalpidamises. L.R-i tuleb karistada vangistusega ja

§ 238lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra.

L.R on võimalik karistada tema vangistust täitmisele pööramata, tema suhtes tuleb kohaladada käitumiskontrolli. Menetluskulud

§-de 175 lg 1 p 9, 179 lg l p 2, 180 lg 1 ja 313 lg 1 p 12 kohaselt tuleb süüdistatavalt riigituludesse välja mõista sundraha 6525 krooni.

§-de 175 lg 1 p 4, 180 lg 1 ja 313 lg 1 p 12 kohaselt tuleb süüdistatavalt riigituludesse välja mõista tasu määratud korras osutatud õigusabi eest 1920.

§-de 175 lg 1 p 5, 180 lg 1 ja 313 lg 1 p 12 kohaselt tuleb süüdistatavalt riigituludesse välja mõista kriminaaltoimiku paljundamise kulu 47,7. Tõkendiks valitud elukohast lahkumise keeld L.R-i suhtes tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohus asja lahendamisel juhindub

§-dest 233 lg 1 ja 3, 235’ lg 1 p 1, 236, 237, 238 lg 1 p 4 ja lg 2. Haide Rimmel kohtunik 5