lg 1 Menetluse liik üldmenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista H.V
lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 180 miinimumpäevamäära (miinimumpäevamäär 50.- krooni) – 9000.- krooni.
lg 1 alusel rahalist karistust täitmisele mitte pöörata, kui H.V ei pane 3aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista H.V-lt riigituludesse: – sundraha 1,5 palga alammäära -6525.- krooni - kaitsjatasu 3768.- krooni. Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-10-6383 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõend – CD-plaat videosalvestusega – KrMS § 126 lg 3 p. 1 alusel jätta kriminaalasja toimiku juurde. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS H.V süüdistatakse selles, et tema, väärteomenetluse raames kinni peetud isikuna, kasutas 19.09.2009 kella 10.00 paiku Tallinnas Kolde pst 65 asuvas Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonnas füüsilist vägivalda võimuesindaja, s.o. teenistuskohustusi täitva Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna vanemkonstaabel Toomas V suhtes. Nimelt, politseiametnike poolt arestikambrisse kainenemisele paigutamisel, lõi H.V Toomas V rusikaga näo piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse- turse parema põse piirkonnas. Seega H.V, võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemisega seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime
SÜÜDISTATAVA SEISUKOHT H.V ei tunnistanud end süüdi talle esitatud süüdistuses. Ta kinnitas kohtus, et politseiosakonnas arestikambri ukse juures ei löönud ta Toomas V ega ole üldse politseitöötajate suhtes mingisugust vägivalda tarvitanud. 19.09.2009.a. hommikul taheti teda uuesti arestikambrisse paigutada. Kuna keegi ei öelnud põhjust, siis keeldus ta vabatahtlikult kambrisse minemast, kuid politseitöötajatele vastupanu ei osutanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS H.V-le süüdistuses etteheidetav tegu on tõendamist leidnud kannatanu Toomas V ütlustega. Kannatanu ütluste kohaselt oli ta 19.09.2009.a. hommikul tööl Kesklinna politseiosakonnas korrapidajana. Kella 10 paiku kutsus Ingrid N teda appi agressiivse süüdistatava kambrisse paigutamiseks. Ta rääkis algul süüdistatavaga rahulikult, palus teda kambrisse minna, kuid süüdistatav hoidis toolist kinni, keeldus püsti tõusmast ja hakkas räuskama. Siis aitas ta Ingrid N ja Nila M süüdistatava kambriukseni toimetada. Süüdistatav keeldus minemast, proovis vastu hakata. Kambriukse juures, kui ta oli seljaga ukse poole, lõi H.V teda kahe naispolitseitöötaja vahelt rusikaga vastu paremat põsesarna. Löögi tagajärjel lendasid eest prillid, ta tundis valu ja löögi kohale tekkis hematoom. H.V poolt Toomas V löömine on tõendatud ka tunnistaja Ingrid N ütlustega, mille kohaselt Toomas V tuli appi agressiivset süüdistatavat, kes keeldus kambrisse minemast, kambrisse toimetama. Kambri ukse ees süüdistatav vehkis kätega ja tema nina eest vuhises mööda süüdistatava käsi, tabades Toomas V , kellel lendasid prillid eest. Kuhu löök täpselt sattus, ta ei näinud, kuid peale kambriukse sulgemist nägi, et Toomasel oli silmaalune punane. 2 Kannatanul tervisekahjustuse olemasolu tõendab isiku läbivaatuse protokoll koos sellele lisatud fotoga kannatanust. Läbivaatusega tuvastati Toomas V parema silma all umbes 2,0 cm suurune punaka värvusega verevalum. Toomas V pöördus samal päeval, s.o. 19.09.2009.a. kell 11:23 ka raviasutusse ja AS IdaTallinna Keskhaigla poolt koostatud patsiendikaardist nr. R411552 nähtub kannatanul parema põse piirkonnas turse olemasolu. H.V poolt Toomas V löömist tõendavad kaudselt ka tunnistaja Nila M ütlused. Tunnistaja ütluste kohaselt võeti 19.09.2009.a. hommikul H.V kambrist välja, et talle tutvustada väärteoprotokolli. Süüdistatav läks närvi, lükkas protokolli eemale, karjus kõvasti ja kui tal kästi alkomeetrisse puhuda, selgus, et on ikka veel purjus. Otsustati teda veel mitte koju lasta, vaid uuesti kambrisse tagasi paigutada. Kuna süüdistatav muutus agressiivseks, keeldus kambrisse minemast, kutsusti appi korrapidaja Toomas V . Kambri ukse juures ta kannatanu löömist isiklikult ei näinud, kuid nägi, kuidas T.V prillid eest lendasid ja hiljem nägi ka punetust silma juures. H.V poolt Toomas V löömist tõendab Kesklinna politseiosakonna arestikambrite juures asuva kaamera videosalvestus ja selle vaatlusprotokoll. Videosalvestuselt on näha kahe naispolitseiniku vahelt heledas varrukas kätt tõusmas ja peale seda Toomas V pea liigutust tahapoole. Kuna politseitöötajad olid kõik tumesinises vormisriietuses, ei saanud see olla nende käsi. H.V oli seljas hele särk. Järelikult kuulus heledas varrukas käsi H.V-le. Hinnates tõendeid kogumis, leidis kohus, et on tõendamist leidnud Toomas V suhtes vägivalla toimepanemine H.V poolt. Kannatanu ütlused tõendavad, et löögi vastu paremat põske sai ta H.V käega, mitte kogemata Ingrid Ni või Nila Matrossova omaga. Tunnistaja Ingrid Ni ütlused tõendavad, et H.V käsi vuhises tema näost mööda ja tabas Toomas V nägu.
lg 1 objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Politseiametnik on võimuesindaja. Vägivald oli seotud tema ametikohustuste täitmisega. Toomas V oli 19.09.2009.a. hommikul kella 10 ajal tööl Kesklinna Politseiosakonnas korrapidajana. Kuna H.V ei olnud hommikuks kainenenud, keeldus tagasi arestikambrisse minemast, oli tunnistajate sõnul agressiivne, tuli ta Ingrid N ja N M nende palvel appi H.V kambrisse tagasi paigutamisel. Seega täitis Toomas V oma ametikohustusi. Subjektiivsetelt tunnustelt oli löömine toime pandud kavatsetult. Kannatanu ütluste kohaselt oli see tahtlik tegu, mitte juhuslik löök rabelemise käigus. Seega on H.V toime pannud kuriteo
Süüdistatava kaitsja leidis, et H.V pandi kambrisse tagasi sellepärast, et ta keeldus väärteoprotokollile alla kirjutamast. Sellepärast ei oleks tohtinud H.V kambrisse tagasi panna, vaid tulnuks allakirjutamisest keeldumine vormistada ja isik koju lasta. Kaitsja leidis ka, et politseitöötaja löömine ei ole tõendatud. H.V püüdis takistada temalt vabaduse võtmist ja võis oma käega politseitöötajat kogemata riivata. Kogemata riivamise eest ei saa kedagi karistada. Pole tuvastatud H.V tahtlus politseitöötaja löömiseks. Tõendite uurimisel leidis tuvastamist, et H.V ei pandud kambrisse tagasi mitte väärteoprotokollile allkirja andmisest keeldumise pärast, vaid politseitöötajatele tundus tema käitumise põhjal, et ta ei olnud veel kaineks saanud, mistõttu pandi ta alkomeetrisse puhuma. Aparaat näitaski 0,57. Sellepärast viidigi ta kambrisse tagasi kuni täieliku kainenemiseni. Et tegemist ei olnud kogemata riivega, seda tõendavad kannatanu ütlused. Samuti on tunnistaja Ingrid N öelnud, et peale H.V käe tema nina eest mööda tuhisemist, tuli H.V suust 3 võiduröömus hüüatus, et sai politseitöötajale pihta. Eeltoodu kinnitab löömise kavatsetust, mitte aga lööki ettevaatamatusest. Karistuse mõistmine Prokurör taotles süüdistatava karistamist 5-kuulise vangistusega tingimisi
alusel, katseajaga 2 aastat.
Kohus leiab, et kuriteo tehiolud võimaldavad mõista H.V-le kergemaliigilise karistuse, sest vägivald seisnes üksnes ühes löögis, mis põhjustas kannatanu põsele vaid punetuse. Tõsisemaid tervisekahjustusi ei tekkinud. Rahalise karistuse mõistmist ei välista ka süüdistataval töökoha puudumine. Arvestades, et puuduvad karistust kergendavad asjaolud, ei saa rahaline karistus olla väga väike, mistõttu kohus peab põhjendatuks sellise kuriteo eest mõista karistuseks 9000 krooni. Kuna H.V varasemad kriminaalkaristused on kustunud, tuleb käsitleda teda karistamata isikuna. Ta ei tööta ja tal tuleb riigituludesse tasuda suures summas kriminaalmenetluse kulud. Eeltoodut arvestades peab kohus otstarbekaks kohaldada H.V suhtes
sätteid ja vabastada ta tingimisi rahalise karistuse kandmisest
MS § 306, § 309 lg 3, § 311-313. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.