Prokuröri abi Kristine Tamm Süüdistatav I.Z ik 38710211421, xxxxxx Kaitsja RESOLUTSIOON adv. Viktor Kozlov Juhindudes KrMS § 306 kohus otsustas: Tunnistada I.Z süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui I.Z ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
Katseaja algust arvata alates 03.11.2010.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. 1 KrMS § 175 lg 1 p 4,5,9, § 179 lg 1 p 2 välja mõista I.Z-ilt riigituludesse - sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, - tasu riigi õigusabi eest 4 800 (neli tuhat kaheksasada) krooni, - kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 46 (nelikümmend kuus) krooni ja 60 senti. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankas, viitenumber 2800049696. Märkida selgitus: „nimi, 1-10-5519, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista I.Z-ilt tsiviilhagi katteks A.B kasuks varaline kahju 5 000 (viis tuhat) krooni. Tsiviilhagi tasuda selle sissenõudjale. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Asjaolud ja menetluse käik I.Z-ile on süüdistus esitatud selles, et tema, 2009.a suvel, täpselt tuvastamata ajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis avalikult L.L-ile kuuluvast garaažist x talus x külas x vallas x maakonnas seisnud remontimisel olnud A.B-le kuuluva sõiduauto Ford Sierra registreerimismärgiga x väärtusega 46380 krooni ning autos olevad remontimisel kasutatavad materjalid kivikaitse ja põhjakaitse väärtusega 598 krooni, lihvipaberi väärtusega 189 krooni, krundi, fine materjali ja lahusti koguväärtusega 1375 krooni, porikoobaste laiendid väärtusega 189 krooni, so kokku materjale 4162 krooni väärtuses, tekitades vargusega A.B-le 50542 krooni suuruse varalise kahju. Sellega tema, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, pani toime
Menetlusosaliste põhjendused maakohtus I.Z tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses süüdi osaliselt, pani kuriteo toime mittetahtlikult. Tema viis A.L-i garaažist ära sõiduauto, mida ta pidas A. L-i omaks. Sõiduautol mingit väärtust ei olnud, ta tahtis selle viia metallikokkuostu. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud, vaidlus on tsiviilhagi suuruse osas. Prokurör palus tuginedes uuritud tõenditele I.Z süüdi tunnistada ja mõista talle lühimenetluse sätteid kohaldades vastav karistus. Prokurör palus I.Z süüdi tunnistada
lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja karistada teda 4 kuulise vangistusega. Tsiviilhagi katteks kannatanu kasuks välja mõista 20 000 krooni. Prokurör palus süüdistusest välja jätta autos olevate 2 remontimisel kasutatavate materjalide varguse 4162 krooni väärtuses, kuna need olid E. K ja A. L-i poolt ära kulutatud. Kannatanu A.B palus välja mõista tsiviilhagi 50 542 krooni. Sõiduauto oli tema jaoks väga väärtuslik. Maakohtu põhjendused Kooskõlas KrMS § 233 lg 1 lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal. I.Z-ile on esitatud süüdistus võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, milline on kvalifitseeritav kuriteona
Vargusega rünnatav õigushüve on omand. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Kohus tegi kindlaks kannatanu ja tunnistajate ütlustele tuginedes, et I.Z võttis ära A. B-le kuuluva sõiduauto A. L-i garaažist L. L nähes, veendumata, et tegemist ei ole A. L sõiduautoga. Seega leiab kohus, et süüdistatava ütlused selles, et tema arvas, et viib võla katteks ära A. L sõiduauto, on vastuolus kannatanu ja tunnistajate ütlustega. I.Z-i süü kuriteo toimpanemises on tõendamist leidnud: - I.Z-i enda ütlustega tema kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 12-13, 14-15) ja kohtus, milles ta kinnitab, et A.L oli temale võlgu. Tema elukohas garaažis nägi ta Ford Sierrat, mida pidas A. L omaks. Ajal, mil A. L oli sõjaväes, läks ta tema juurde koju, ütles A. L isale, et viib auto võla katteks minema. Auto käima ei läinud, all ei olnud ühte velge, puudus kapott, tuled, stange ja esiklaas. Autos midagi väärtuslikku ei olnud. Garaažis oli erinevaid auto juppe, aga neid ta kaasa ei võtnud. Ta vedas auto paelaga enda auto taga ära. Hiljem läks auto põlema; - tunnistaja A.L ütlustega (tl 7), mille kohaselt töötas ta 2008.a. algul J.P.T OÜ-s. A.B küsis, kas tema koos E.K-ga parandaks tema auto ära. Nad nõustusid ja A. B tõi auto 2008.a. kevade poole P.T OÜ juurde. Seal hakkasid nad autot remontima. Nad võtsid autol maha aku, esistange, esiklaasi, esikapoti. Oktoobris läks ta sõjaväkke. Selle ajani seisis auto P.T OÜ ruumides. Mai lõpus 2009.a. tuli ta sõjaväest tagasi. E.K oli selle auto A. L vanemate koju viinud. Peale jaanipäeva hakkas auto omanik auto kohta küsima ja mingil ajal garaaži minnes avastasid nad, et autot garaažis enam ei ole. Hiljem kuulis, et auto oli ära viinud I.Z; - tunnistaja E.K ütlustega (tl 8-10), mille kohaselt tõi A. B 2008.a. aprillis - mais tema ja A. L kätte P.T OÜ ruumidesse remonti oma auto. A. B andis auto üle ilma numbrimärkideta, auto pabereid ka ei andnud. Sõiduauto tõi ta kohale treileriga. 2009.a. mais läks ta tööle Rootsi ja viis selle auto A. L koju garaaži. Autol olid nende poolt ennem seest uksed lahti võetud, puudus kapott, esi- ja tagatuled. Sõiduauto sõiduvõimeline ei olnud, S. Lepik pidi selle ära vedama. Juuni lõpus 2009.a. autot enam garaažis ei olnud. A. L isa ütles, et I.Z oli auto võla katteks ära viinud; - tunnistaja L.L ütlustega (tl 11), et tema hoovile toodi üks Ford Sierra. Seal juures oli palju poisse ja kuulda oli ka auto häält. Auto oli liivane, teda oli pahteldatud, puudu oli esistange, esiklaas, numbrimärgid, uks oli mõlkis. Auto pandi garaaži, kus ta seisis tükk aega. Vahel käidi poiste karjaga autot tegemas, aga ega nad seal midagi ei parandanud, niisama nokitsesid selle kallal. Ükskord toodi auto garaažist ka välja ja küsisid tema käest akut, et masin tööle panna. Esimene kord läks ta ka käima aga pärast enam käima ei läinud ja auto lükati jälle garaaži tagasi. Ühel päeval tuli I.Z ja ütles, et viib võla katteks auto ära. Garaaži uks oli lukust lahti, ja tema ka ei öelnud, et viia ei tohi, et poiste omavaheline asi. I.Z võttis auto sleppi ja vedas minema. Sierral oli esimene kumm 3 puruks ja I.Z käis kodus uut velge toomas. Vana velg oli tühja kummiga slepis toomisest puruks läinud; - kannatanu A.B avaldusega ja ütlustega kohtueelses menetluses (tl 2, 3) ja kohtus, et leppis E.K-ga kokku auto remondis. 2008.a. märtsis viis ta auto P.T OÜ ruumidesse, kus oli liivaprits. E. K lubas auto kuu või pooleteisega ära teha. Ta viis ka vajalikud materjalid. Pool aastat hiljem E. K ütles, et läheb välismaale ja teeb pärast edasi. Siis ütles, et auto on kellegi L-i juures ja ei saa sinna ligi. Siis jälle ütles, et auto on kellegi P juures ja ei saa sinna ligi. Siis ei võtnud E. K enam telefoni vastu. Umbes aasta hiljem nõudis E. K-l autot tagasi ega tahtnud, et K seda remondib. Iga kord tõi K erinevaid põhjendusi, miks autot tagasi ei saa anda. Siis kuulis ta x külas võõraste käest, et mingi autoga oldi põllul sõidetud ja põlema pandud. Autot ta tagasi saanud ei ole, tagasi sai ainult pahtli. Auto on väga väärtuslik, seda valmistati ainult kaks aastat ja seda ei ole võimalik enam kuskilt saada. Auto omastamisega tekitati talle kahju 46 380 krooni, materjalide vargusega 4162 krooni. Remonti viies oli auto sõiduvõimeline, kindlasti olid olemas numbrimärgid kuid puudus ülevaatus ja kindlustus. Et välja selgitada sõiduki turuväärtust 2009.a. seisuga on lisaks tunnistajate, kannatanu ja süüdistatava ütlustele tõenditena kohtule esitatud kannatanu poolt päring internetilehtedele http://www.mobile.docs.ee (tl 43-45), http://www.pistonheads.com (tl 46-47) ja sõiduauto Ford Sierra registreerimistunnistuse koopiaga (tl 4) ning süüdistatava poolt päring internetilehele http://suchen.mobile.de (tl 48-50), autost tehtud fotod (tl 52-53) ja ekspertiisiakt nr 10-
Kohus leiab, et sõiduauto väärtus kuriteo toimepanemise hetkel oli 5000 krooni. I.Z-ile on süüdistus esitatud ka selles, et ta varastas autos olevad remontimisel kasutatavad materjalid kivikaitse ja põhjakaitse väärtusega 598 krooni, lihvipaberi väärtusega 189 krooni, krundi, fine materjali ja lahusti koguväärtusega 1375 krooni, porikoobaste laiendid väärtusega 189 krooni, so kokku materjale 4162 krooni väärtuses. Prokurör nimetatud materjalide varguse osas loobus süüdistusest, mistõttu tuleb see süüdistusest välja jätta. Kohus nõustub kannatanuga osas, et heas korras, renoveeritud ja kaubandusliku välimusega sama mudeli sõiduki saamine Saksamaalt võib maksma minna kannatanu poolt märgitud summa. Kannatanu ei avaldanud kohtule, millise hinna eest tema sõiduki ostis. Ta leidis, et see pole tähtis, tähtis on see, millise hinna eest ta saaks uue osta. Seega ei saa kohus turuhinna määramisel ka arvesse võtta kannatanu poolt soetatud auto maksumust. Tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et autot A. L ja E. K kätte remonti viies puudus sellel kaubanduslik väljanägemine. 5 Läbimata oli ka sõiduki tehniline ülevaatus, seega võib teha järelduse, et sõiduk ei olnud ka sellisel tasemel sõidukorras, et seda oleks saanud liiklusesse lasta. Tunnistajate ja süüdistatava ütlustega ning esitatud fotodega on tõendamist leidis, et I.Z-ile süüdistuses esitatud teo toimepanemise ajal vastas sõiduauto eksperdi poolt kirjeldatule. Kohus leiab, et I.Z-i poolt kuriteo toimepanemisel ei olnud sõiduki harilik väärtus rohkem kui 5000 krooni. Seega kohus leidis, et I.Z 2009.a suvel, täpselt tuvastamata ajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis avalikult L.L kuuluvast garaažist x talus x külas x vallas x maakonnas seisnud remontimisel olnud A.B-le kuuluva sõiduauto Ford Sierra registreerimismärgiga x väärtusega 5000 krooni, tekitades vargusega A.B-le 5000 krooni suuruse varalise kahju. Materjalide vargus summas 4162 krooni tuleb süüdistusest välja jätta. I.Z-i tegu oli koosseisupärane. I.Z pani varguse toime avalikult tunnistaja L. L nähes. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis vähemalt kaudset tahtlust. Kohus leiab, et ära viies teise isiku garaažist talle mitte kuuluvat sõiduautot, kontrollimata kellele see kuulub ja selle enda kasuks pöörates võis süüdistatav ette näha antud tagajärje, et ta varastas A. B sõiduauto, seega just kaudse tahtlusega ongi tegu toime pandud.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatavate poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Kohtule esitatud tõendite kohaselt süüdistatava teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega on süüdistatav
lg 2 p 5 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi. Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese ja turvalise ühiskondliku elukorralduse tervikuna, eksisteerimise seisukohast oluliste ja tähenduslike reaalsete aspektide kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab 6 andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole ühiskonnas aktsepteeritud õigushüvede väärtusmastaabis ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku ehk sotsiaalsete väärtuste, millest formeerub õiguskord, järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. I.Z on varem kriminaalkorras karistamata. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tal on kindel elu- ja töökoht. Etteheidetava teo eest on võimalik talle mõista nii rahaline karistus kui vangistus kuni 5 aastani. Kohus asub seisukohale, et süüdistatavat on otstarbekohane käesoleva kriminaalasja raames karistada sanktsiooni alammäära lähedastes piirides 6 kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel kuulub karistus vähendamisele ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuulub 4 kuud vangistust.
lg 1,3 alusel jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata kui I.Z ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all temale katseajaks pandud
Kohtu hinnangul vastab selline karistus I.Z-i süüle temale etteheidetud süüteo toimepanemises. Tsiviilhagi Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse (mittevaralise) ja materiaalse kahju hüvitamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekitatud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla nii varaline kui mittevaraline (lg 1). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (lg 3). Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (lg 4). VÕS § 1043 alusel teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi rahuldamiseks tuleb teha kindlaks, milline ja kui suures ulatuses on hagejal tekkinud kahju ja et see on põhjuslikus seoses I.Z-i käitumisega. Kohus eelnevalt tuvastas, et I.Z tekitas A. B-le varalise kahju 5000 krooni. Tsiviilhagi antud kriminaalasja raames on esitatud summas 50 542 krooni. Tsiviilhagi suuruse otsustamisel tuleb eelkõige lähtuda asja harilikust väärtusest. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Ainult erandjuhtudel (reliikviate, meenete, 7 mälestusesemete, kunstiväärtuste jms puhul) võib asja väärtuse kindlakstegemisel lähtuda selle hindamisel nn erilise huvi alusel. Viimasel juhul peab valdaja tõendama selle asja erilist väärtust, tema erilist suhet sellesse asjasse. Kohus tõendeid kogumis hinnates leidis, et kannatanu pole tõendanud sõiduauto erilist väärtust ega erilist suhet sellesse. Kannatanu küll ütles, et tegemist on vana ja haruldase hobiautoga ja ta soetas selle taastamiseks. Kohus nõustub ekspert R. M poolt kirjalikus arvamuses tooduga, et sõiduauto väärtus ei saanud olla rohkem kui 5000 krooni. Arvamuses on arvesse võetud, et sõiduautot toodeti vaid mõned aastad ja pakub huvi vaid kitsamas ringis. Kohtul ei ole alust kahelda eriteadmisi omava isiku kompetentsuses. Kohus tuvastas, et I.Z-i poolt auto varguse ajal ei olnud see kompleksne, oli kaubandusliku välimuseta ja ei olnud sõidukorras. I.Z tekitas A. B kahju just eelpool kirjeldatud seisukorras sõiduauto vargusega A. L garaažist süüdistuses toodud ajal. I.Z-i vastu esitatud nõude rahuldamisel ei oma tähtsust, millises seisukorras oli sõiduauto rohkem kui aasta tagasi, kui kannatanu selle E. K ja A. L kätte remonti viis. Auto remondiks ettenähtud materjalid oli E. K ja A. L poolt varguse hetkeks kulutatud. Kuivõrd kohus leidis sõiduauto väärtuseks olevat 5000 krooni ja remonttöödeks vajaliku materjali varguses summas 4162 krooni prokurör loobus I.Z-i süüdistusest, siis kuulub tsiviilhagi katteks I.Z-ilt A. B kasuks väljamõistmisele 5000 krooni. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4, 10 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil 4 800 krooni, kaitsjale toimikust koopiate tegemise tasu 46,60 krooni ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni. Anu Tammeniit Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.