Obsah (13)

§ 114§ 215§ 200§ 199§ 316§ 183§ 64§ 68§ 54§ 306§ 74§ 75§ 113

1-09- 11836 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruaril 2010.a, Narva kohtumaja (terviktekst kuulutatud 31.03.2010) Kriminaalasja number 1-09-11836

§ 114

p.5; § 200 lg 2 p 4,7,8,9; § 215 lg 3 p 1 järgi; Dmitri Sidorenko süüdistuses

§ 215

lg 3 p1; § 306 lg 1 järgi; B.O süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7,8,9 järgi üldmenetluse korras; arutatud 11.01.2010; 12.01.2010; 22.01.2010 avalikul kohtusitungil Narva Kohtumajas Pavel Jakovlev Elukoht: XXX (viibib Viru Vanglas), isikukood 38603052211, Vene Föderatsiooni kodanik, keskeriharidusega, emakeel – vene, ei tööta ega õpi; 70% töövõimekaotust Süüdistatavad Varasem karistatus:

1. 11.11.2002.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg.2 p.1,2 järgi 1,6 aastase vabadusekaotusega tingimisi. K/aeg-1a 6 kuud. 2 . 08.12.2003.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg.2 p.1,2 järgi 1aasta 6 kuud vabadusekaotust.
2. 09.11.2004a. Narva Linnakohtu poolt

§ 199lg. 2 p.4 § 142 lg.2-25 lg.2 järgi 4 aastase vangistusega. 4. 07.02.2006a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt Kr

K§ 139 lg. 1,2,3,§ 195 lg.2; § 197 lg.2 p.2, 3, § 200 lg.1 järgi 4 aastase vangistusega. Tõkend – vahistamine alates 09.03.

1. (kinni peetud 04.09.200805.09.2008) Dmitri Sidorenko Elukoht: XXX; isikukood 36707253718; kodakondsuseta; 1 keskeriharidusega; emakeel – vene; ei tööta 1-09- 11836 Varasem karistatus:
2. 05.05.2000.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.1 järgi 3 kuulise vabadusekaotusega tingimisi. K/aeg-1 aasta.
3. 27.09.2000.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 202-5 lg.1 järgi 2346 krooni rahatrahviga.
4. 13.11.2000a. Narva Linnakohtu poolt KrK § 202-5 lg.1 järgi 2300 krooni rahatrahviga.
5. 23.12.2002a. Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.1,2,3; §186, § 143 lg.2 p.2 järgi 2 aastase 1 kuulise vangistusega.
6. 19.10.2005a. Tallinna Linnakohtu poolt

§ 199lg.2 p.4 -25 lg.2 järgi 4 kuulise vangistusega.

6. 15.02.2006a. Harju Maakohtu poolt

§ 316-22 lg.2 järgi 1 kuulise vangistusega.

7. 08.11.2006a. Harju Maakohtu poolt

§ 199lg.2 p.4-25 lg.2 järgi 7 kuulise 28 päeva vangistusega.

8. 14.03.2007a Harju Maakohtu poolt

§ 199lg.2 p.4 -25 lg.2 järgi 6 kuulise vangistusega.

Tõkend: vahistamine alates 08.03.2009a. B.O Elukoht: XXX; isikukood: XXX; EV kodanik; keskeriharidusega; emakeel- vene; ei tööta , 70% töövõimetust Varasem karistatus:

1. 21.06.1996.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg.1-15 lg.1 järgi rahatrahviga 660 krooni;
2. 01.06.1998.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.1,2 ja KrK § 210-1 lg.2 p.3 järgi 1,8 aastase vabadusekaotusega.
3. 02.10.2006a. Harju Maakohtu poolt

§ 183lg.

2 p.2 järgi 11 kuulise vangistusega. Tõkend: elukohast lahkumise keeld Sekretär Jelena Muttonen Kaitsjad Vladimir Rogulski; Tatjana Massalina; Igor Belugin RESOLUTSIOON Tunnistada Pavel Jakovlev süüdi

§ 114p 5 järgi ja mõista talle karistuseks 20 (kakskümmend) aastat vangistust.

Tunnistada Pavel Jakovlev süüdi

§ 215lg 3 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

Tunnistada Pavel Jakovlev süüdi

§ 200lg 2 p 4,7,8,9 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

2 1-09- 11836

§ 64

lg 1 alusel, kergema karistuse raskeima karistusega katmise teel, mõista Pavel Jakovlev’ile karistuseks 20 (kakskümmend) aastat vangistust.

§ 68

järgi arvata Pavel Jakovlev’i poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 04.09.200805.09.2008 (s.o. 2 päeva) ning alates 09.03.2009 vangistuse tähtaja hulka ning lugeda 09.03.2009 karistuse kandmise alguseks. Seisuga 18.02.2010 Pavel Jakovlevil jääb kanda 19 (üheksateist) aastat ja 16 (kuusteist) päeva vangistust. Kohaldada

§ 54

ning mõista Pavel Jakovlev’ile lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga 10 (kümneks) aastaks. Pavel Jakovlev’i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine, jätta muutmata. Swedbank Varakindlustuse AS hagi - rahuldada. Välja mõista Pavel Jakovlev’ilt Swedbank Varakindlustuse AS kasuks P. Jakovlev’i poolt toimepandud kuriteoga tekitatud kahju summas 168907 krooni 55 senti. M S hagi - rahuldada. Välja mõista Pavel Jakovlev’ilt M S kasuks P. Jakovlev’i poolt toimepandud kuriteoga tekitatud kahju summas 32614 krooni 15 senti. OÜ T hagi – rahuldada. Välja mõista Pavel Jakovlev’ilt OÜ T kasuks P. Jakovlev’i poolt toimepandud kuriteoga tekitatud kahju summas 3429 krooni 50 senti ning solidaarselt Pavel Jakovlev’ilt ja B.O-lt OÜ T kasuks – 2000 krooni. Mõista Pavel Jakovlev’ilt riigituludesse välja kriminaalmenetluse kulud – eeluurimisel tehtud kohtukulud - 51463 krooni 90 senti, kohtulikul arutamisel advokaat Vladimir Rogulski poolt õigusabi osutamise eest 5520 krooni ja sundraha 10875 krooni. Menetluskulud ja sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedpangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „P. Jakovlev, 1-09-11836, kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tunnistada Dmitri Sidorenko süüdi

§ 215lg 3 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

Tunnistada Dmitri Sidorenko süüdi

§ 306

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, kergema karistuse raskeima karistusega katmise teel, mõista Dmitri Sidorenko’le karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68

järgi arvata Dmitri Sidorenko poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 08.03.2009 vangistuse tähtaja hulka ning lugeda 08.03.2009 karistuse kandmise alguseks. Dmitri Sidorenko suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine, jätta muutmata. Mõista Dmitri Sidorenko’lt riigituludesse välja kriminaalmenetluse kulud – eeluurimisel tehtud kohtukulud - 7274 krooni 30 senti, kohtulikul arutamisel advokaat Tatjana Massalina poolt õigusabi osutamise eest 5520 krooni ja sundraha 10875 krooni. 3 1-09- 11836 Menetluskulud ja sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedpangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „D. Sidorenko, 1-09-11836, kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tunnistada B.O süüdi

§ 200lg 2 p 7,8,9 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

Kohaldada

§ 74

ning mitte pöörata mõistetud karistust B.O suhtes täimisele täielikult kui B.O ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle vastavalt

§ 75pandud kontrollnõudeid.

B.O suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista B.O-lt riigituludesse välja kriminaalmenetluse kulud – eeluurimisel tehtud kohtukulud - 723 krooni 10 senti, kohtulikul arutamisel advokaat Igor Belugin’i poolt õigusabi osutamise eest 2760 krooni ja sundraha 10875 krooni. Menetluskulud ja sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedpangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „B.O, 1-09-11836, kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 31.03.

2. Maakohus tuvastas Pavel Jakovlev on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et ta 13.08.2008a. kella 20.45 ajal tegutsedes grupis B.O-ga võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eemärgil Narva, Puškini tn. 7b asuvas toidupaviljonis, hüppas üle müügilaua ning ähvardades müüjat J S kööginoaga, nõudis temalt kassaaparaadi avamist ja talle 1000 krooni andmist, sel ajal B.O püüdis sulgeda paviljoni välisust. Kartes ähvarduste täideviimist, kannatanu tegi kassaaparaadi rahasahtli lahti ja Pavel Jakovlevi uuele nõudmisele andis talle 2000 krooni. 16.08.2008a. kella 17.15 ajal Pavel Jakovlev, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, toidupaviljonis aadressil Narva, Puškini tn.7b läks kallale toidupaviljoni müüjale L K ning ähvardades kööginoa kasutamisega nõudis temalt raha, saanud eitava vastuse, lõi kannatanut pudeliga pähe ja rusikaga 4 1-09- 11836 näkku, tekitades talle füüsilist valu, peale mida avastas ja võttis müügilaua alt kilekoti rahaga summas 2275 krooni Oma tegudega pani Pavel Jakovlev toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, grupis, noa ähvarduse ja vägivalla kasutamisega ning sissetungimisega s.o.

§ 200lg.2 p.4,7,8,9 ettenähtud kuriteo.

Pavel Jakovlev’it süüdistatakse selles, et ta olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, 08.03.2009a. ajavahemikul 21.40 kuni 22.00 ajal olles alkoholijoobes, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eemärgil, ettekäändel viia ta Vene õigeusu kiriku juurde, istusid koos Dmitri Sidorenkoga Narvas, Vabaduse tn. maja nr.20 juures A S autosse Honda Civic reg.nr. XXX BAX tagumisele istmele A S sõbra M P kõrvale, kus Pavel Jakovlev ootamatult autos olnud isikute jaoks kannatanu tapmise eesmärgil lõi M P noaga rindkere piirkonda vasakule poole ja vasakusse küünarvarde, peale seda, kui surmavalt haavatud M P ning A S ja A M hüppasid autost välja, hõivas A S kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson G900, maksumusega 5130 krooni ning sündmuskohalt põgenemise eesmärgil suundus koos Dmitri Sidorenkoga hõivatud autoga Sillamäe poole. Peale autost välja hüppamist M P suri saadud südame vigastustesse kohapeal. Oma tegudega pani Pavel Jakovlev toime tapmise, mis oli seotud röövimisega s.o.

§ 114p.5 ettenähtud kuriteo.

Pavel Jakovlev’it süüdistatakse selles, et ta 08.03.2009a.olles alkoholijoobes,Narvas Vabaduse tn. maja nr.20 juures vahetult peale M P tapmist ning A S ja A M autost välja hüppamist, sündmuskohalt põgenemise eesmärgil, tegutsedes grupis Dmitri Sidorenkoga, istus autos Honda Civic reg.nr.XXX BAX autojuhi kohale ning suundus võõra mootorsõidukiga Sillamäe suunas. Sillamäel alkoholijoobes, juhtimisloata ja autojuhtimise kogemuseta Pavel Jakovlev ei tulnud toime sõiduki juhtimisega, sõitis teelt välja ning Gerassimovi tn. maja nr. 23 juures sõiduk paiskus küljele, millega tekitasid Hansa Varakindlustuse AS varalist kahju summas 168907.58 krooni ja M S varalist kahju 27484.17 krooni. Oma tegudega pani Pavel Jakovlev toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise olles isik, kes on varem kohtu poolt karistatud varguse ja auto ärandamise eest, grupi poolt ja vägivallaga s.o.

§ 215lg.3 p.1ettenähtud kuriteo.

Dmitri Sidorenko on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et ta 08.03.2009a .olles alkoholijoobes, Narvas, Vabaduse tn .maja nr.20 vahetult peale Pavel Jakovlevi poolt M P tapmist ning A S ja A M autost välja hüppamist, sündmuskohalt põgenemise eesmärgil, tegutsedes grupis Pavel Jakovleviga ronis esimesele istmele autojuhi kõrval ning suundusid võõra mootorsõidukiga Sillamäe suunas. Sillamäel alkoholijoobes, juhtimisloata ja autojuhtimise kogemuseta Pavel Jakovlev ei tulnud toime sõiduki juhtimisega, sõitis teelt välja ning Gerassimovi tn. maja nr.23 juures sõiduk paiskus küljele, millega tekitasid Hansa Varakindlustuse AS varalist kahju summas 168907.58 krooni ja M S varalist kahju 27484.17 krooni. Oma tegudega pani Dmitri Sidorenko toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, olles isik, kes on varem kohtu poolt karistatud varguse eest, grupi poolt ja vägivallaga s.o.

§ 215lg.3 p.1 ettenähtud kuriteo.

Dmitri Sidorenko’t süüdistatakse selles, et ta olles teadlik, et 08.03.2009a.ajavahemikul 21.40 kuni 22.00 ajal Narvas, Vabaduse tn. maja 20 juures Pavel Jakovlev pani toime M P tapmise, mis oli seotud röövimisega, põgenes koos temaga sündmuskohalt hõivatud autoga Honda Civic 5 1-09- 11836 reg.nr.XXX BAX. Teel Sillamäele Dmitri Sidorenko, toimepandud kuriteo riista varjamise eesmärgil Pavel Jakovlevi palvel viskas aknast välja verise noa ning olles kinnipeetud Sillamäel politseitöötajate poolt, varjas, et M P tapmise, mis oli seotud röövimisega, pani toime Pavel Jakovlev. Oma tegudega pani Dmitri Sidorenko toime teise isiku poolt esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise s.o.

§ 306lg.1 ettenähtud kuriteo.

B.O on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et ta 13.08.2008a. kella 20.45 ajal tegutsedes grupis ja kokkuleppel Pavel Jakovleviga võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eemärgil Narva, Puškini tn. 7b asuvas toidupaviljonis siis kui Pavel Jakovlev hüppas üle müügilaua ning ähvardades müüjat J S kööginoaga nõudis temalt kassaaparaadi avamist ja 1000 krooni andmist B.O püüdis sulgeda paviljoni välisust. Kartes ähvarduste täideviimist, kannatanu tegi kassaaparaadi rahasahtli lahti ja Pavel Jakovlevi uuele nõudmisele andis talle 2000 krooni. Oma tegudega pani B.O toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis, noa ähvarduse ja vägivalla kasutamisega ning sissetungimisega s.o.

§ 200lg.2 p.7,8,9 ettenähtud kuriteo.

1.1. Kohtuistung Süüdistatav Pavel Jakovlev tunnistas end süüdi osaliselt

§ 114

p.5 järgi, kuna P tapmisel ei olnud röövimise või omakasu eesmärki, ta tunnistas end süüdi

§ 215lg 3 p 1 järgi.

Pavel Jakovlev ei tunnistanud end süüdi 13.08.2008 toime pandud kuriteo esimeses episoodis ning tunnistas end süüdi 16.08.2008 toimepandud episoodis

§ 200lg 2 p 4,7,8,9 järgi.

Süüdistatav Dmitri Sidorenko ei tunnistanud end süüdi

§ 215

lg 3 p 1 järgi ja tunnistas end süüdi

§ 306lg 1 järgi.

Süüdistatav B.O ei tunnistanud end süüdi

§ 200lg.2 p.7,8,9 järgi.

1.1.1. Kuriteo episoodi osas

§ 114

p.5; §

§ 215

lg.3 p.1 järgi Pavel Jakovlevi süüdistuses ja

§ 215lg 3 p 1; § 306 lg 1 Dmitri Sidorenko süüdistuses.

Kannatanu A S seletas kohtule, et süüdistatavaid ei tunne.

1. märtsil 2009 sai ta alguses kokku A M ja pärast sõitsid M P järele. Sõiduauto Honda Civik on tema auto. Nad sõitsid kella 9 paiku õhtul Vabaduse tänavale ja mängisid autos kaarte. Autol põlesid tuled, kuna väljas oli pime. A istus tema kõrval, M P istus tagaistmel. Süüdistatavatele pöörasid tähelelanu kui nad auto juurde tulid. Esimesena tuli Jakovlev, süüdistatavad tulid juurde ja ütlesid, et nad ei ole kohalikud ja küsisid, kuidas kiriku juurde minna. Nad selgitasid Jakovlevile ja Sidorenkole kuidas kiriku juurde saada, pärast süüdistatavad küsisid, kust „valget“ saab. Tema sai aru, et noormehed küsivad narkootikumide kohta. Kes täpselt küsis – tema ei mäleta. Tal oli kaasas telefon Sony Ericson G 900, mis asus vestluse ajal auto torpeedol (armatuurlaual). Ka A oli telefon ja see lebas tema ja A vahel. №ormeestega jutuajamise käigus mingit konflikti ei olnud. Pärast seda, kui ta kõikidele küsimustele vastas, noormehed läksid edasi mööda tänavat politsei suunas. Ta nägi auto tahavaatepeeglist, et nad eemaldusid 5-7 meetri kaugusele. Nad istusid ja mängisid kaarte edasi, pärast kui ta mootori tööle pani, tulid need samad noormehed jälle nende juurde. Esimesena tuli Jakovlev. Ta keeras akna klaasi alla. Jakovlev küsis: „kas saate kiriku juurde viia?“. Nad lubasid noormeestel (Jakovlevil ja Sidorenkol) autosse istuda. Esimesena autosse istus Jakovlev, istus tema taha ehk juhiistme taha. Sidorenko hakkas alguses ümber auto minema, aga M P ütles Sidorenkole, et ta istuks autosse teiselt poolt. Tuli välja nii, et M istus paremalt ääres, tema kõrval ehk tagaistme keskel istus Jakovlev ja pärast Sidorenko. M arvatavasti ei tahtnud nende vahel istuda. Süüdistatavate ja M vahel oli mingit jutuajamist ei olnud. Kui noormehed autosse istusid ja pärast, kohe kui ta kohalt võttis, hüppas M autost välja, 6 1-09- 11836 karjudes: „L , jookse!“ Vahetult enne ta kuulis, et tagaistmel olid nagu tuhmid löögid. Kui ta hakkas ringi keerama, oli M juba ukse lahti teinud. Siis ta tundis ohtu. Auto kiirus sellel hetkel ei olnud suur, 5-7 kilomeetrit tunnis. Kui M välja hüppas, siis jäi ta lamama. Ta mõtles alguses, et M komistas. Tema ja A hüppasid ka autost välja. M lamas, jooksis verest tühjaks, oli teadvuseta. Jakovlev ja Sidorenko jäid autoose. Mõne aja pärast hakkas auto sõitma nende suunas. Jakovlevi ja Sidorenko ümberistumise momenti ta ei näinud. Kui nad välja hüppasid, siis ta nägi, et auto liigub edasi. Kes roolis oli, seda ta ei näinud. Auto sõitis esimese kooli poole. Seejärel A hakkas kiirabisse helistama, tema aga jooksis politseisse. Nuga noormeeste käes ta ei näinud. Autost väljahüppamisel oma telefoni ta autost ära ei jõudnud võtta. Tema telefon maksab 5130 krooni ja telefon ei ole talle tagastatud. A aga haaras oma telefoni kaasa. Tsiviilhagi esitas ja toetab tema Kannatanu M S seletas kohtule, et mitte kedagi süüdistatavatest ei tunne. Tema esitas süüdistatavate vastu haginõude. Sõiduauto Honda Civic oli liisingusse vormistatud 17.06.2008 aastal. Mees vormistas oma nimele. Auto maksis 239 000 krooni. Kasutajatena olid kirjas mees ja poeg. Tema poolt oli välja makstud 58000 krooni. Auto oli kasutuses olnud 9 kuud. 08.03.2009 tema poeg A S oli enne kodunt äraminekut terve õhtu maganud. Poeg on elektrijaamas lukksepp-remondimees. Õhtul poeg sättis ennast valmis ja läks kodunt ära. Poeg helistas öösel salastatud numbrilt ja ütles, et auto on ära lõhutud ja M on surnud. Ta arvestas kahju välja ning see moodustab 32614 krooni. Ta toetab esitatud hagi. Kohtu küsimusele süüdistatav Jakovlev seletas kohtule, et tunnistab kannatanu M S hagisummat 32614 krooni. Süüdistatav Sidorenko kannatanu M S hagi ei tunnistanud. Kannatanu E P seletas kohtule, et kedagi süüdistatavatest ta ei tunne.
2. märtsil 2009 oli ta kodus. Poeg M helistas A S . M õppis ja tegi ettepaneku kokku saada hiljem. A ütles talle midagi ja siis M sättis ennast valmis ja läks ära. M tavaliselt tuli koju tagasi enne südaööd. Sel päeval aga kella 12 paiku öösel talle helistas M tüdruk, kes hakkas muretsema, et M ei vasta telefonikõnedele. Siis hakkas ta helistatama M ka, helistas pidevalt, kuid M ei vastanud. Viimane kord helistas talle M tüdruk S kusagil poole kahe paiku öösel. Siis ta istus autosse ja sõitis linna peal ringi M otsides. M ei võtnud telefoni ja ta arvas, et M on kusagil kraavi sõitnud. Siis ta helistas politseisse, tutvusta ennast ja ütles, et poeg ei vasta telefonile. Talle öeldi vastu, et tema poeg on hukkunud. Ta ei esita tsiviilhagi süüdistatavate vastu. Tunnistaja A M seletas kohtule, et süüdistatavaid Pavel Jakovlevit ja Dima Sidorenkot tunneb ta ära. Varem ta nendega ei suhelnud. Nägi neid ühel korral – 08.03.
3. 08 märtsil 2009 aastal õhtul oli ta kodus. A S sõitis talle järele. Koos A sõitsid M P järgi ja ootasid veel ühte neiut. Sõitsid sadamasse. A pidid töö juurest helistama. Nad sõitsid teist kohta otsima, kuna sadamas ei olnud telefonil levi hea. Esimene sobiv koht oli telemasti juures. Sinna nad jäid kella 21.00 paiku autos kaarte mängima. A S istus rooli taga. M istust tema (juhi kõrvalistuja) taga. Süüdistatavaid nägi ta siis, kui keegi süüdistatavatest akna peale koputas A S poole pealt. Süüdistatavad hakkasid küsima teed õigeusu kiriku juurde, rääkisid, et nad ei ole kohalikud, et on Kohtla-Järvelt. Rääkisid, et ei mäleta, kus kirik asub. Nad küsisid veel, et kust leida „narkotsi“. Ta ei mäleta täpset väljendit, aga mõte oli selline. Õnnitlesid teda veel 8 märtsi puhul ja eemaldusid. Süüdistatavad olid ebakaines olekus. Kui süüdistatavad eemaldusid, siis jäid nad (Jakovlev ja Sidorenko) auto taha seisma. Nad lõpetasid kaardimängu ja otsustasid minema sõita. Kui A mootori tööle panime, tulid süüdistatavad uuesti auto juurde. Hakkasid jälle kiriku kohta küsima ja palusid neid sinna ära viia. Nad uskusid süüdistatavate sõnu, et süüdistatavad ei ole kohalikud ja lubasid neil autosse istuda. M istus tema taha, üks süüdistatavatest istus keskele, aga teine A taha. Temale kuuluv telefon oli kogu aeg istme käsitoel, A oma aga auto armatuurlaual. Süüdistatavad panid just ukse kinni, A andis natuke gaasi ja siis kõik algaski. Süüdistatavad ei rääkinud autos üldse. Taga hakkas mingi sahin – nagu rüseluse müra kui jope sahiseb. Ta hakkas ennast tahapoole pöörama ja M hakkas sel ajal karjuma: „Jookske!“. Ta 7 1-09- 11836 tundis ohtu ja koheselt hüppas autost välja. Tal jäid kõik asjad autosse. Ta jooksin politsei suunas. M jooksis tema ees. M jooksis auto juurest peaaegu ühe maja pikkuse eemale. Pärast kukkus M maha. Esimesena jooksis tema juurde A ja karjus, et M on haavatud. Sel ajal ta nägi, et auto sõidab nende suunas ja nemad A jooksime politseisse. Auto aga keeras ristmikul paremale. Tema telefon hiljem leiti üles, talle tagastati nii telefon kui ka kott, mis autosse jäi. Midagi ei läinud kaduma. Tunnistaja J V seletas kohtule, et kedagi süüdistatavatest ei tunne. Sidorenkot nägi kinnipidamisel.
4. märtsil 2009 aastal oli ta politseiametnikuna Sillamäel patrullis, öises vahetuses. Mingi kell (täpselt ei mäleta) saabus teate, et Narva suunast liigub nende patrulli suunas punast värvi sõiduauto Honda Civic, autos võivad viibida isikud, kes on seotud kallaletungiga. Võivad olla relvastatud. Isikuid ja autot oli vaja kinni pidada. Nende patrull seisis Tallinna mnt maja 13 juures. Nimetatud auto Honda sõitis neist mööda. Patrullist mööda sõites võttis Honda kiiruse maha. Nad lülitasid sisse vilkurid ja siis lisas Honda Civic kiirust ja keeras M poe poole. Mingil hetkel, 31 maja juures, kaotasid nad auto silmist. Kui kurvi tagant välja sõitsid, siis nägid autot vasakul pool maja kõrval. Auto oli katusel kummuli. Kohe, kui nad autot märkasid, jooksis ta patrullautost välja ja jooksis auto suunas. Auto kiikus veel ja rattad käisid ringi. Autos oli noormees, kes oli esimesel pool. Auto oli parema külje peal. №ormees oli juba püsti jalgadel ja püüdis juhipoolset ust lahti teha. Kõigepealt aitasid nad noormeest autost välja saada. Oli vaja kiiresti tegutseda, kui auto oleks tagasi nelja ratta peale vajunud, siis oleks ta teisi autosid vigastanud. Nad panid noormehe patrullautosse istuma. Kinnipeetud noormehega ta eriti juttu ei ajanud, kuna noormees oli purjus. Kohapeal nad noormeest ei kontrollinud. Oli vaja helistada pargitud autode omanikele ja korrapidajale. №ormees esitas neile küsimusi, et millega seoses nad teda kinni pidasid ja andis ise mingeid selgitusi. №ormees, kelleks osutus Sidorenko rääkis, et teda sõidutasid Narvast mingid tundmatud inimesed. Sidorenko ütles, et tema magas tagaistmel, pärast käis auto kummuli ja et ta ei tea, kuhu juht jäi. Kinnipidamisel Sidorenko vastupanu ei osutanud Tunnistaja V A seletas kohtule, et süüdistatavatest tunneb Pavel Jakovlevit, on temaga tuttav. Samuti on ta põgusalt tuttav I B .
5. märtsi ööl vastu 9 märtsi temale oli kõne B , kes pakkus osta mobiiltelefoni. Tema vastas, et ta ei tea kellele telefon edasi pakkuda. Prokuröri taotlusel kohus avaldas tunnistaja A ütlused, kuna tema kohtuistungil antud ütlused on vastuolus kohtueelse uurimise käigus antud ütlustega, köide 2 t.lk. 77, 7 rida, t.lk. 78, read 16 ülevalt alla, millest tuleneb, et B numbrilt helistas talle Pavel Jakovlev ja pakkus osta mobiiltelefon Sony Ericsson G
6. Tunnistaja A ei suutnud anda kohtule mõistlikke ja veenvaid põhjendusi miks ta muutis oma ütlusi ja erinevalt eeluurimisel antud ütlustest teatas kohtule, et temale helistas mitte Pavel Jakovlev telefon Sony Ericsson G900 müümise eesmärgil, vaid B . Tunnistaja I B seletas kohtule, et tunneb Pavel Jakovlevit. Teisi süüdistatavaid tema ei tunne. Tema kohtus Jakovleviga 08.03.2009 õhtul kella 11 paiku. Jakovlev ei rääkinud, kus asub, ta helistas ja ütles, et tuleb tema juurde. Kui Jakovlev tuli, siis ütles, et andis kellelegi nuga. Jakovlev rääkis, et istus mingi autosse ja autos andis inimesele nuga. Mis eesmärgil, tema sellest ei tea. Jakovlev ütles, et sõitis Sillamäelt juhuslike autodega. Sel õhtul ta andis oma telefoni Jakovlevile kasutada, kuna Jakovlev tahtis telefoni Sony Ericsson maha müüa. Mis sellest telefonist edasi sai – tema ei tea. Selle Sony Ericssoni korpus oli musta värvi. Prokurör esitas tunnistaja B ülekuulamisel ajal küsimuse kannatanu A S temale kuulunud teleofon Sony Ericssoni värvi kohta, millele S kinnitas, et telefon oli musta värvi. Süüdistatavana ülekuulatud Pavel Jakovlev tunnistas end süüdi osaliselt

§ 114

järgi, kuna vara äravõtmise eesmärgil tappa ei tahtnud, tunnistas oma süüd täielikult

§ 200

järgi teises episoodis – 16.08.2008 toimepandud episoodis,

§ 200

järgi esimeses episoodis 8 1-09- 11836 (13.08.2008) süüdi end ei tunnistanud; samuti tunnistas end süüdi täielikult

§ 215

lg.3 p.1 järgi Süüdistatav Jakovlev seletas kohtule, et 2008 märtsis oli ta infektsioonihaiglas kopsupõletikuga. 8 märtsi 2009 aastal alguses oli ta haiglas, pärast päeva ajal tuli halglast ära. Alguses käis ta B juures. Pärast kohtas Sidorenkot. Tähistasime 8 märtsi ja jõid alkoholi. Alkoholi kogus oli üsna suur. Kuni kella 8 õhtul. Pärast leppisime kokku, et kella 10-ks. Leppis kellegagi meditsiinipersonalist kokku, et tuleb haiglasse tagasi kella 10.ks õhtul. Nad tulid Sidorenkoga just külast ja Sidorenko saatis teda tagasi haiglasse. Vabaduse tänaval pöörasid tähelepanu autole Honda Civic. Honda seisis täpselt sellel teerajal, mis haiglasse viib. Ta tahtis veel juua ja nad otsustasid küsida „valget“, s.o. alkoholi, aga mitte narkootikumi. Nad esitlesid ennast, et nad ei ole kohalikud, sest teadsid, et kohalikud saadetakse pikalt. Kohus avaldas prokuröri taotlusel Jakovlevi ütlused, kd 2 t.lk. 44 read 14-

1. Vastuolu ütlustes seisneb selles, et eeluurimisel väitis Jakovlev, et auto juurde läksid nad Sidorenkoga eesmärgiga, et poistelt vara välja petta. Jakovlev seletas, et eeluurimisel avaldati temale survet, teda peksti enne ülekuulamist, seetõttu rääkis ta uurijale kõik nagu talle enne jälitustöötajad ette ütlesid. S istus rooli taga, M istus tema kõrval. M taga istus P . Ta ei vaadanud ega pannud tähele, kus autos oli kannatanute telefonid. Prokuröri taotlusel kohus avaldas kd 2 t.lk 44 read 27-
2. Vastuolu seisneb selles, et Jakovlev väitis eeluurimisel , et kui ta esimesel korral autojuhiga rääkis, siis ta nägi, et üks telefon oli torpeedol ja teine telefon S ja M vahel. Vastuolu ütlustes seletas Jakovlev eeluurimispoolse survega tema suhtes. „Valge“ küsimise peale autos istunud isikud ütlesid neile, et nad ei tea, kust saada. Kui nad autost eemale läksid, siis mõne aja pärast läksid nad tagasi, et paluda neid autoga koduni viia. Haiglasse tagasi ei läinud ta enam, sest et oli juba hilja. Ta ei julgenud purjus peaga haiglasse minna. Nad suundusidki kodu poole, aga läksid tagasi, kuna kergem oli paluda, et neid viidaks kirikuni, ehk tema maja juurde. Prokuröri taotlusel kohus avaldas Jakovlevi ütlused kd. 2 t.lk. 44 alates reast 24 kuni reani
3. Vastuolu seisneb selles, et eeluurimisel seletas Jakovlev, et tal tekkis plaan saada autosse selleks, et midagi autost varastada – olukorra järgi – mis ette juhtub. Ütluste muutmist seletas Jakovlev jälitustöötajate survega. Kui neid lubati autosse istuda, istus ta juhi poolt autosse tagaistmele, Sidorenko tahtis istuda teiselt poolt, aga Sidorenkol paluti samuti juhi poolt tagaistmele istuda. Tal oli kaasas, pükstes lahtikäiv nuga. Tuli välja nii, et ta istus P kõrvale. Varem ta P ei tundnud. Kui ta autosse istus, tõukas ta P kogemata, teda lükates. P tõukas teda teisele poole vastu ja selle eest lõi ta P noaga. Prokuröri taotlusel avaldas kohus Jakovlevi ütlused, kd.2 t.lk. 43 read 36-44, vastuolu seisneb selles, et nad ei tahtnudki kuskile sõita, vaid tahtsid midagi varastada ja selleks provotseeris ta sõnavahetust P ja lõi teda noaga. Ka selle vastuolu seletas Jakovlev uurimispoolse survega. Pärast seda, kui ta lõi P noaga ja viimane autost välja hüppas, karjus ta teistele: „Jookske!“. Kõik teised jooksid autost välja. Ta oli paanikas ja tahtis põgeneda, sest sai aru, mis ta teinud oli. Sel hetkel ei mõelnudki tema, et see on võõras auto. Paanika algas tal, kui ta nägi, et nuga on verine. Ta ei oska selgitada, miks ta varem ei ole tagajärgedele mõelnud. Ta otsustas autoga põgeneda linnast välja. Kus istus Sidorenko tema enam ei mäleta. Ta ei pööranud Sidorenkole tähelepanu ja kus ta istub ega rääkinud temaga. №a palus ta Sidorenkol välja visata. Ise ei visanud ta noa, sest ta kartis avariisse sattuda. Palus Sidorenkot midagi selgitamata nuga minema visata. Sillamäel ta nägi, et politsei võib-olla jälitab neid, kuid ei saanud sellest aru, kuna tal pole juhilube. Vilkureid ta ei näinud. Sellel momendil, kui talle anti peatumissignaal, ta taha ei vaadanud. Ta tahtis maja juures peatuda, aga vajutas piduri asemel gaasi ja sõitis vastu maja. Ta ronis autost välja, teiste autode peremehed hakkasid tema peale karjuma ja ta jooksis minema. Hakkas kartma, et tuleb veel rohkem probleeme. Sidorenko jättis ta autosse maha, kuna oli teda ainult 3-5 korral näinud. Narva jõudis ta samal päeval juhuslike autodega ja läks kohe B juurde. Koju ta ei läinud, sest ta arvas et on P ära tapnud, noa viskas tapmise varjamiseks 9 1-09- 11836 minema. Ütles B , et tappis kellegi ära. B helistas A ja pakkus oma telefoni. B valetab kohtule, et tema pakkus talle müügiks telefoni Sony Ericsson, ja et tema helistas A . Kohtliku uurimise lõpus avaldas Pavel Jakovlev, vastates kaitsja küsimusele, et mingisuguse telefoni leidis ta avariisse sattunud auto kõrval juba Sillamäel ja võttis selle kaasa, kuid hiljem viskas selle minema. (köide 3, t lk 199) Kohtu küsimusele süüdistatav Pavel Jakovlev seletas, et tunnistab ja võtab õigeks tema vastu AS Swedbank Varakindlustus AS poolt esitatud hagi summas 168 907 krooni 58 senti. Süüdistatav Dmitri Sidorenko seletas kohtule, et Jakovleviga on ta umbes kolmel korral kohtunud. Sõbralikeks ei saa suhteid nimetada.
4. märtsil 2008 läks ta kamraadi juurde külla. Nad istusid ja jõid õlut. Pärast helistas Jakovlev ja küsis, et mida nad teevad. Nad ütlesid, et joovad õlut. Siis tuli Jakovlev nende ühise tuttava M juurde. Alguses võtsid õlut, pärast käisid veel alkoholi järel. Pärast läksid lahku. Läks mõni aeg mööda ja siis uuesti helistas Jakovlev ja ütles, et küsis ennast haiglast ära. Pärast nad kohtusid ja jätkasid joomist. Lõpetasid joomist kusagil kella 10 paiku õhtul. Nad läksid välja tänavale ja tahtsid koju minna. Pärast kavatsesid minna tema teise sõbra juurde. Arvas, et saadab Paveli haiglasse ka ära. Hakkasid politseist mööda haigla suunas minema. Kui jõudsid Vabaduse tänaval asuvate garaažide rajooni, siis neile tee peale jäi sõiduauto Honda Civic. Pavel ütles, et ta läheb auto juurde ja küsib autos, äkki saavad veel midagi. Pavel läks ja ajas autos viibinutega juttu. Tema narkootikume ei tarvita ja nad läksid auto juurde, et alkoholi küsida. Tema mälu järgi oli autos kolm inimest. Tema autos olnud inimestega ei rääkinud. On võimalik, et ta küsisin kellegi autos olnult inimestelt telefoni helistamise ettekäändel. Tema ise ei rääkinud teistele, et nad ei ole kohalikud. Ta ei peatanud Jakovlevi, sest oli purjus. Ta kuulis, millest Jakovlev noormeestega rääkis. Jakvolev küsis autos olnud inimestelt alkoholi, kuna nad tahtsid edasi juua ning neil alkohol lõppes. Selleks asjaks eeldas ta, et Jakovlevi enam haiglasse ei lasta, kuna Jakovlev oli purjus. Kui nad teisel korral auto juurde tulid, siis Jakovlev palus neid ära viia ja hakkas tagaistmele istuma. Ta nägi, et Jakovlev hakkab istuma ja jooksis ümber auto ringi, tahtis samuti autosse istuda. Jakovlev hakkas istuma juhi taha, tema läks pakiruumi poolt ümber auto. Keegi ütles talle minna ringiga ümber auto ja istuda Jakovlevi poolt, juhi poolt, tagumisest uksest. Tema teadis, et Jakovlevil oli nuga kaasas. Ta nägi seda enne. See oli, kui nad olid M juures külas. Ta nägi kuidas Jakovlev lõi P , see oli tuhm löök. Ta ei saanud isegi aru, kas löök oli noaga. See löök oli praktiliselt koheselt, kui nad autosse istusid. Prokuröri taotlusel kohus avaldas köide 2 t.lk. 9, read 22-24, millest nähtub, et Sidorenko nägi kuidas Jakovlev lõi P mitmel korral ning seejärel nägi Jakovlevi käes nuga Alguses ta ei saanud aru, et see on nuga. Pärast nägi nuga käes. Alguses ta ei saanud aru, mis juhtus. Hakkasid P tõuklema. P siis karjus: „Jookske!“ ja hakkas ise autost välja jooksma. Ta nägi, et ka eesistujad auto juht ja neiu jooksid autost ära. Siis ta hakkas aru saama, mis juhtus. Jakovlev istus ümber esiistmele. Tema oli sellistest sündmuste arengust šokis. Tal ei tulnud sellist mõtet, et teda ähvardab Jakovlevi poolt oht. Tema jäi autosse. Auto liikumise ajal istus ta taga. Tal olid jope peal isegi vereplekid, istme pealt. Kui auto lõpuks katusele keeras, sattus ta esiistmele. Nuga tema kätte sattus Peeterristi kandis. Auto kiirus oli suur. Jakovlev ulatas nuga talle ja ütles: „Viska minema!“ Nuga oli kokkupandud asendis, verd noa peal nägi ta varem. Nuga oli pikkusega 10-12 cm. Külgedelt puidust pealdisega, nupuga. №atera oli metallist, lahtikäiv. Kohe, kui auto katusele keeras peeti teda kinni. Ta hakkas autost välja ronima. Auto keeras katusele, uks läks lahti, Jakovlev jooksis minema, tema jäi autosse ja oli politseitöötajate poolt kinni peetud, politseinikele vastupanu ei osutanud, kuid sellest mis juhtus ka ei rääkinud. 1.1.2 Kuriteo episoodide osas Pavel Jakovlev’i süüdistuses

§ 200

lg.2 p.4,7,8,9 järgi ja B.O süüdistuses

§ 200lg.2 p.7,8,9 järgi .

10 1-09- 11836 Kannatanu J S seletas kohtule, et varem on näinud Jakovlevit, kuid mingeid suhteid Jakovleviga ei ole ja pole kunagi olnud. Puškini tänaval asuvas kaupluses töötas ta 8 kuud. Vahetuses töötab 1 inimene – s.o. kaupluses on ainult 1 töötaja. Mehitatud valvet ei ole, kassa all oli häirenupp. Kaupluse tööajad on kella 7 hommikul kuni kella 11 õhtul. Kauplemise eest saadud raha hoiti terve päev, üle anti järgmisel päeval perenaisele. Raha kuni hommikuni hoiti kaupluses. Kui tööpäev lõppes, pandi kauplus signalisatsiooni peale. Süüdistatavat Jakovlevi ta eriti ei mäleta, võib-olla Jakovlev isegi käis nende poes enne 13.08.

1. Ta ei ole Jakovleviga varasemast tuttav. Kunagi ei ole olnud juhtumeid, et Jakovlev tuleks raha võlgu võtma ja ta pole Jakovlevile kunagi ei raha ega kaupa võlgu andnud. 13.08.2008 kauplusesse tuli uus kaup, ta paigutas kaupa müügisaalis laiali, sel ajal sisenesid 2 noormeest. Ta sättis kaupa välja natuke maad kassast eemal. Sellel ajal, kui ta kummardus, üks noormeestest hüppas üle leti, teine aga püüdis ust sulgeda, kuna kivi segas ukse ees. Teisel noormehel oli kapuuts peas ja pea kõrvale pööratud, ta ei suutnud teda tuvastada. See teine noormees oli kaupluse seespool ukse peal. Jakovlev aga esitas raha nõudmise, tema hakkas karjuma, Jakovlev ütles: „ära karju!“. Jakovlevil oli varrukas suur kööginuga. Jakovlev nõudis 1000 krooni. Kassa oli suletud. Tema tegi kassaaparaadi lahti. Kui kassa lahti tegi, siis ütles Jakovlev, et anna 2000 krooni ja ta andis Jakovlevile 2000 krooni. Ta oli ju noahirmus. 16.08 oli samuti tema vahetus, aga ta ei tulnud tööle, sest oli hirmunud. Kohe, kui süüdistatavad ära läksid, siis kutsus ta valvetöötajaid välja. Tunnistaja J J seletas kohtule, et süüdistatav B.O on tema vabaabielumees ning ütluste andmisest B.O suhtes tema keeldub, kuid annab ütlusi Jakovlevi osas. Jakovleviga suhteid temal ei ole. Jakovlev oli tema õe tuttav, tunnen Jakovlevit 2 aastat. Jakovlev on nende kodus aeg-ajalt käinud, Jakovlev suhtles tema mehega.
2. augustil 2008 aastal oli ta tööl. Jakovlev oli nende juures. Ta oli tööl, kui talle öeldi, et tema lapsed jäid üksi koju. Naabrinaine käis poes tema juures ja ütles, et lapsed on üksi., ta tuli koju ja nägi, et lapsed on kahekesi kodus. Jakovlev püüdis sellel õhtul veel korra nende juurde külla tulla, kuid tema ei lasknud Jakovlevit sisse. Jakovlev oli purjus. Tema sai oma mehe (B.O) käest teada, et sellel päeval oli kallaletung paviljonile. Ta küsis kus B.O oli ja miks lapsed üksi jäid. B.O ütles, et Jakovlev tiris teda kuhugi. Tema sai mehe (B.O) käest teada, et Jakovlev pani toime kallaletungi kioskile, aga talle öeldi, et käidi kusagil ja millegi pärast. Ta ei mäleta täpselt, mida B.O täpselt ütles. Seda, et korterist on kadunud nuga, avastas ta juba 13 augusti õhtul, kui koju tuli. Ta sai aru, et Jakovlev võttis noa ära, sest B.O selliste asjadega ei tegele, aga Jakovlev tegeleb. Nuga oli suur, musta käepidemega. Pärast nägi seda nuga uurija käes. See nuga sarnanes tema kööginoaga. Prokurör esitab noa tunnistajale vaatlemiseks. Tunnistaja J J tundis ära noa, kui tema oma, mis kadus tema kodunt 13.08.2008 Tema ei kuulnud millest Jakovlev rääkis tema mehega pärast seda, kui nad tagasi tulid - nad tulid eraldi. B.O tuli ees aga Jakovlev taga. Prokuröri taotlusel kohus avaldas Tunnistaja J. J eeluurimisel antud ütlused t. 1 lk. 51 read 2329, millest tuleneb, et ta kuulas pealt Jakovlevi ja B.O vestluse ja sai aru, et nad mõlemad käisid poes_ kus B.O seisis kaupluse ukse peal, Jakovlev võttis müüjalt aga raha võlgu. Juba hiljem ta sai aru, et jutt oli poe röövimisest, kuna kodunt on kadunud musta plastmassist käepidemega nuga. Tunnistaja kinnitas, et andis eeluurimisele tõele vastavaid ütlusi, kuna siis mäletas sündmusi paremini. Ta ise ei olnud kaupluses asetleidnud sündmuste pealtnägijaks, ta viis mehe tänavalt koju. Ta ei mäleta, kuidas ta jutuajamise osaliseks sai. Arvatavasti jutt toimus väljas ja seal on kõik kuulda. Süüdistatav B.O seletas kohtule, et süüdistatavatest tunneb ainult Pavel Jakovlevi, kellega on tal sõbralikud suhted. Ta kohtus Jakovleviga 13.08.2008, kui Jakovlev tuli tema juurde külla. Ta oli hiljuti olnud avarii, tal olid käed ja liigesed murtud ja ta vaigistas valusid 11 1-09- 11836 alkoholiga. Jakovlev jõi temaga koos. Istusid ja jõid koos Jakovleviga kuni alkoholi otsa sai. Kui alkohol otsa sai, ütles Jakovlev, et teab, kust raha võlgu võtta. Läksid koos poodi. Ta viibis juures, kui raha võlgu võeti ainult viimasel momendil, kui Jakovlev väljus, lubades mõne päeva pärast raha tagasi anda. Ta kuulis Jakovlevi fraasi ja müüja fraasi, tema sai aru, et Jakovlev lubas raha tagasi anda. Ise ta kaupluses sees ei käinud. Täpset summat ta ei tea – see võis olla 2000 krooni. Selle raha eest ostsid nad alkoholi. Jakovlev ostis tema lastele kingitusi ja mänguasju. Talle meenub, et ostsid veel ka ravimeid. Tema raha ei kulutanud, oste tegi ainult Jakovlev. Jakovlevi käes nuga ta ei näinud. Kunagi hiljem sai naise käest teada, et korterist on nuga kadunud Prokuröri taotlusel kohus avaldas köide 1 t.lk. 57 viimase rida altpoolt, millest tuleneb, et B.O teadis, et tema korterist on kadunud nuga ning küsis selle kohta Jakovlevi käest, millele Jakovlev vastas, et ta viskas selle noa ära. B.O ei osanud seletada miks ta muutis oma ütlusi. Kannatanu L K seletas kohtule, et kedagi kohtualustest ei tunne. Praegu selles kaupluses enam ei tööta, läks kohe pärast neid sündmusi töölt ära. Tema töögraafik oli selline, et ta töötas ööpäeva, kaks ööpäeva oli seejärel kodus. Vahetuses oli üks müüja, kella 7 hommikul kuni kella 11 õhtul. Valve tagati ainult häirenuppust. Jakovlevit nägi esimene kord 16 augustil, enne seda ei näinud tema selles poes ostjana. 16 augustil ei olnud tema vahetus. Kuna 13 augustil tungiti kallale Saarepuule ja Saarepuu kartis tööle tulla, siis palus Saarepuu tal tema asemele tööle tulla ja ta oli nõus. Ta leppis oma pojaga kokku, et poeg tuleb tema juurde poodi valvurina istuma. Ta helistas pojale siis, kui kallaletung oli juba aset leidnud. Poeg ei jõudnudki kohale. Jakovlev tuli kella 17.00 paiku. Poes ei olnud kedagi, tänaval oli ka vaikne. Poodi sisenes Jakovlev ja küsis kohupiima korpi. Ta tegi sammu korbi suunas ja Jakovlev hüppas üle leti talle noaga kallale ja nõudis raha. Ta ütles Jakovlevile, et ei anna. Jakovlev suunas noa talle ja ütles: „tee kassa lahti ja anna raha“. Ta ütles Jakovlevile, et ta ei tee kassat lahti. Täpset rahasummat Jakovlev ei nimetanud. Kui raha kogunes, siis müüjad võtsid raha kassast ära, et kassas ei oleks palju raha. Raha pandi kilekotikesega laua alla ja seal oli umbes 2000 krooni. Ta keeldus kassat avamast. Jakovlev ise kassat ei avanud. Kui Jakovlev nägi kotikeses olevat raha, siis haaras Jakovlev sellest kinni ja tema haaras ka kotikesest kinni. Ta leidis käega leti pealt pudeli ja lõin Jakovlevi. Vastuseks sellele hakkas Jakovlev teda sõimama, lõi teda rusikaga, pärast lõi pudeliga. Pudelid olid erinevad. Pärast lasi ta kotikesest lahti. Kui Jakovlev ära jooksis, vajutas ta häirenuppu teist korda. Esimese vajutamise peale ei tulnud keegi kohale. Kiirabi kutsus välja politsei. Tuli välja, et rüseluse käigus jättis Jakovlev noa pingikesele lebama. Politsei võttis noa ära. Päeva lõpus lugesid nad kokku, et kahju on umbes 5000 krooni. . 2000 krooni ta nimetas, sest see raha oli kotikeses, mis Jakovlevi poolt äraviidud. 5000 krooni on koos rikutud kauba maksumusega. Kannatanu OÜ T esindaja G M (volitus kd.1 t.lk. 46, äriregistri B-osa registrikaart kd. 3, t lk 114) seletas kohtule, et kedagi süüdistatavatest ei tunne ega olnud sündmuste tunnistajaks. Ta esindab OÜ T huvisid kaupluse juhatajana. Sellel firmal on ainult üks kauplus. See töötab ka praegu. Müüjad K ja S töötasid kaupluses 2008 aastal. Sissetulek antakse müüjate poolt ära igal päeval, ühe müüja vahetuse lõpus sõidab ta järgmisel päeval kohale ja võtab päevasissetuleku ära. Puudujääke müüjate S K puhul pole kunagi olnud. 13.08 ja 16.
3. helistas talle firma omanik. Omanik käis ise kohal. Tema oli sel ajal ärasõidul. Kahju koosneb 2000 kroonist, mis Saarepuu sularahas ära andis, peale selle, 16.08.2008 K võitluse käigus oli rikutud osa kaupa ja oli röövitud sissetulek, kogu kahju moodustas 5 429 krooni 50 senti. Mõlemad müüjad lahkusid töölt peale kuritegude toimepanemist omal algatusel, firmal müüjatele pretensioone ei olnud. Raha andsid müüjad alati kogu summas, neil puudujääke ei olnud. Kui ta müüjad tööle võtsin, siis rääkis ta neile, kuidas raha hoida. Firmas oli suuline instruktsioon. Kassas pidi olema summa, et oleks võimalik anta tagasi summas 500 krooni. Ülejäänud raha pidi ära koristama kasti. Kauplus suleti kell 11 õhtul. Raha pidi kasti ära koristama siis, kui seda oli liiga palju kogunenud, aga vahetuse lõpus kindlasti. Ta tuletas alati meelde, et raha peidetaks kasti. Võib12 1-09- 11836 olla, et mitte alati ei olnud võimalust instruktsiooni järgida. Varastatu summa tehti kindlaks inventuuri ajal. Alati on olemas kassalint, mille põhjal saab tuvastada, kui palju raha kassas oli. Kuna puudujääke pole kuinagi olnud, siis tema arvab, et müüjaid võib usaldada. K rüseluse käigus oli rikutud palju mahla, pudelid olid lõhutud, laste närimiskummid olid maha pillatud ja jalgade alla tallatud. 16.08.2008 oli kaupa rikutud summas 1154,50 krooni ning raha varastatud 2275 krooni. 13.08.2008 kaupa rikutud ei olnud. Raha varastati 2000 krooni. Süüdistatav Pavel Jakovlev seletas kohtule, et on võimalik, et 13 augustil 2008 aastal oli ta B.O juures külas. Tol päeval käisid nad koos B.O-ga Puškini tänaval asuvas poepaviljonis. See pood asub tema maja kõrval. Ta tunneb kannatanu S , tunneb tema lapsi. Ta käis selles poes praktiliselt iga päev. Tal oli seal avatud krediit ning ta võis võtta kaupu võlgu. Sellel päeval olin ma poes koos B.O-ga. Sellel päeval läks ta poest raha laenama. Sel päeval oli ta purjus, kuid nuga tal kaasas ei olnud. 13 augustil üle poeleti ta ei hüpanud. Ta ei nõudnud raha. Ta palus müüja S 1000 krooni võlgu ja saigi. Ta ei pööranud tähelepanu kus sel hetkel oli B.O, kuna rääkis S ja ei pööranud B.O-le tähelepanu. S seisis ühel pool letti, tema aga teisel pool. B.O naine (J J ) ei salli teda ja sellepärast ütles, et asitõendina kriminaalasjas olev ja kohtus J demonstreeritud nuga kuulub J . Tegelikult see nuga kuulub talle (Jakovlevile). Raha võttis ta S võlgu kolmeks päevaks. Juba siis, kui nad B.O-ga läksid poodi rääkis ta B.O-le, et nad lähevad tuttava juurde raha laenama. B.O oli kursis, et ta oli varem raha ja toiduaineid sellest poest laenanud. Tema ei oska seletada miks müüja S häirenuppu vajutas. Arvatavasti kartis S puudujääki. Kuigi raha ta võttis võlgu 3 päevaks ja pidi raha tagastama 16 augustil, 16 augustil tuli ta poodi röövimise eesmärgil. S hoiatas teda ja rääkis kus on signalisatsiooni nupp. S ütles, et vastupanu ei tule ja et raha võib võtta leti alt, et neil oli kaupluses pidevalt puudujääk. 16.08 leti taga oli K . Ta nõustub täielikult K poolt kohtule antud ütlustega, kõik oli täpselt nii nagu kannatanu ütles. Kui ta poodi sisenes, K asus leti taga. Tema läks otse leti juurde, palus mingit toiduainet, et müüja eemale läheks ja hüppas üle leti. Ta ei küsinud, et müüja teeks kassa lahti, sest ta teadis, et kassas on ainult peenraha. Ta teadis samuti, et raha on leti all karbis. S ütles talle sellest. Ta hüppas üle leti noaga ja pani selle toolile, noaga ta K ei ähvardanud. №a võttis ta kaasa enesekaitseks. Müüja hakkas talle vastu ja ta lõi müüjale pudeliga vastu pead ja rusikaga näkku. Kui ta raha järele kummardus ja müüjale otsa ei vaadanud, siis müüja võttis pudeli ja lõi teda. Seni, kui ta löögist segaduses oli, haaras müüja tal raha käest. Pärast seda, kui ta müüjat pudeliga vastu pead lõi, haaras ta raha tagasi enda kätte ja jooksis minema. Nuga jäi poodi tooli peale lebama. 16 augustil saadud rahast andis ta poole S . Saarepuu maja ta täpselt ei mäleta. S elab vist XXX, teisel korrusel, tema maja kõrval. Ta ei mäleta, et B.O oleks noa saatuse kohta huvi tundnud. Tema mäletab hästi, et 16.08.2008 poodi jäänud nuga on hoopis tema kodust. Teisi nuge ta ei võtnud. Kohus selgitas välja süüdistatav Pavel Jakovlevi sotsiaalset seost Eesti Vabariigiga ja Vene Föderatsiooniga, mille kodanik Pavel Jakovlev on. Kohtu küsimusele vastas P. Jakovlev, et ta sündis Narva-Jõesuus, tal on Vene Föderatsioonis sugulased, kes elavad Leningradi oblastis. Eesti Vabariigis on tal ainult isa ja tädi, lapsi tal ei ole, abielus ta pole. Venemaal kuni vahistamiseni käis ta tihti põhiliselt suitsu ja viina järel. Sugulaste juures käis ta harvem. 1.1.3 Kohus uuris kohtuistungil ja olid avaldatud järgmised kirjalikud tõendid: • • Sündmuskoha vaatlusprotokoll, (köide 1 t.lk. 7-11), millest nähtub, et kassaaparaadi kassasahtel on avatud, kassas asuvad kupüürid väärtusega 24, 10, 5 ja 2 krooni, samuti peenraha. Kassaaparaadi lindil on fikseeritud aeg 20.47; Röövkallaletungi episoodis toiduainete kioskile 16.08.2008 aastal. Sündmuskoha vaatlusprotokoll, (köide1 t.lk. 28-37) millest nähtub, et kaupluse sisustuse kord on 13 • • • • • • • • • • • • • • • 1-09- 11836 rikutud – müügileti taga vedelevad ümber lükatud pudelid alkoholiga, lõhutud pudelite killud, maha on tõugatud mahlapakid. Taburetil lebab musta käepidemega kööginuga. Leti juures põrandal vere plekid; Äratundmise protokoll 16.08.2008 aastast (Köide 1 t.lk. 25-26) – kannatanu L K – Pavel Jakovlev. L K räägib, et tunneb Jakovlevi ära näojoonte järgi, jättis ta väga hästi meelde. Just see isik tungis talle kallale 16.08.2008 aastal; Kiirabikaart 16.08.2008 aastast (Köide 1 t.lk. 24) Märgetest nähtub, et 16.08.2008.a. sõitis kiirabi väljakutsele aadressil Puškini 7b asuvasse paviljoni. K pea juustega kaetud osal sedastati väike haav. Osutati abi. Asitõendi vaatlusprotokoll (Köide 1 t.lk. 94-95) – toiduainetega kauplevast paviljonist 16.08.2008 aastal äravõetud nuga; Volitus ja müügipaviljoni revisjoniakt (Köide 1 t.lk. 16-17), millest nähtub, et 13.08.2008 aastal oli paviljonist varastatud 2000 krooni ja 16.08.2008 aastal varastatud 2275 krooni, samuti rikutud kaupa summas 1154.50 krooni; Narva haigla tõend (Köide 1 t.lk. 80) selle kohta, et Jakovlev on narkosõltlane ja läbis 2001 aastal haiglas ravi; Sündmuskoha vaatlusprotokoll (Köide 1 t.lk. 125-136)
4. märtsist 2009 aastal ja fototabel vaatlusprotokolli juurde, millest nähtub, et vaadeldakse Vabaduse tänava majade nr. 18 ja 20 vahel asuvat territooriumi, 9 meetri kauguselt Vabaduse tänava 16 maja juurest avastati noore, 20-25 aastase noormehe laip. Protokollis on kirjeldatud laiba paiknemist, laibal seljas olevaid riideid, samuti laiba vasakult küünarvarrelt avastatud ühtlaste servade ja teravate nurkadega haava pikkusega 1,5 cm ja sarnaste tunnustega haava, pikkusega 2,3 cm vasakul, tagumisel küünarvarre pinnal. Samuti oli avastatud haav rindkere vasakul pool, viienda ribi vahel, ühtlaste servade ja teravate nurkadega, pikkusega 2,4 cm. Piki tänava sõiduteed, suunaga maja nr. 20 suunas, avastati kogu tee pikkuses värsked verejäljed, mis kahanevad laibast eemaldumisel; Liiklusõnnetuse materjalid koos skeemi ja fototabelitega (Köide 1 t.lk. 140-145), millest nähtub, et Sillamäel, Gagarini tn. 23 asuva maja juures toimus avarii – sõiduauto Honda Civic, riiklik nr. XXX BAX. Põhjus – juht ei tulnud juhtimisega toime, sõitis teelt välja ja läks kummuli. Aktis on samuti kirjeldatud auto vigastused; Sõiduauto Honda, riiklik nr. XXX BAX vaatlusprotokoll (Köide 1 t.lk. 172-190), protokollist nähtub, et auto vasak pool on tugevasti deformeerunud, korpuse metallist osad on sisse surutud, värvitud ja lakitud pindadel on hulgaliselt vigastusi, küljeklaasid puuduvad, esiklaas on katki, tagaklaas on katki jne. Auto salongist avastati A. S isiklikud asjad, auto dokumendid, samuti musta värvi kootud müts kirjaga ADIDAS, mis oli ära võetud ja mis kuulub Pavel Jakovlevile; Köide 1 t.lk. 191 – A M allkiri talle autost leitud käekoti tagastamise kohta; Köide 1 t.lk. 192 – A. S allkiri temale isiklike asjade - välja arvatud mobiiltelefon tagastamise kohta; Köide 1 t.lk. 197, arve koopia M S nimele selle kohta, et 19.02.2009.a. ostis ta mobiiltelefoni Sony Ericson, maksumusega 5130 krooni, mis vastavalt kohtu poolt tuvastatule, oli kingitud A S ; Köide 1 t.lk. 211 – M. S hagiavaldus süüdistatavatelt tema kasuks 32 614.17 krooni väljamõistmiseks; Köide 1 t.lk. 213-224 – AS Varakindlustus Swedbank otsus kindlustushüvituse kohta summas 201 086 krooni, sõiduauto Honda, kindlustuspoliis Kasko, graafik sõiduauto liisingu väljamaksete kohta; Köide 1 t.lk. 228-231 – AS Varakindlustus Swedbank hagiavaldus summas 168907.58 krooni. Hagiavalduses on põhjendatud, et AS Varakindlustus hüvitas AS Autoliising Swedbank 201086 krooni. Samuti on toodud hagi hinna põhjendused; Köide 1 t.lk. 232, A S teatis mootorsõidukile tekitatud kahju kohta; 14 • • • • • • • • • • • • • • • 1-09- 11836 Köide 1.lk. 148-154, laiba kohtu-meditsiinilise ekspertiisi akt nr. 84, millest nähtub, et surma põhjustas vasakul pool rindkerel paiknev ja rindkeresse tungiv torke-lõikehaav, vasakut südamevatsakest läbiva vigastusega, haavakanali suunaga vasakule, pisut vasakule, tagasi ja paremale alla, südamepauna komplikatsioonide tekkimisega, vasakpoolne hemotooraks, äge väline ja sisemine verejooks. Vigastused olid tekitatud terava lõikevahendiga, lühikest aega enne surma saabumist, tera pikkusega mitte vähem kui 10 cm ja tera laiusega rohkem kui 2,5 cm (näiteks noaga). Nimetatud vigastus oli elukohtlik selle tekitamise momendil. Võttes arvesse laiba muutuste morfoloogilisi iseärasusi, sündmuskoha ja lahkamise andmeid, võis M. P surm saabuda orienteeruvalt 22-26 tundi enne lahkamist. Peale surmavate vigastuste oli M. P laiba sisemisel ja välisel uurimisel konstateeritud samuti läbiv torke-lõikehaav vasakul küünarvarrel, haava väljundiga vasaku küünarvarre esiossa, marrastused ja kriimustused näo mõlemal poolel, vasakul peopesal, hematoom vasaku silma nurgas, mis ei ole eluohtlikud ja põhjustavad tavaliselt lühiajalise tervisekahjustusega kestvusega mitte vähem kui 4 päeva, kuid mitte rohkem kui 4 nädalat. Vigastuste tekitamise ajal võis kannatanu asuda püstises, istuvas asendis või põrandal lamavas asendis, kuna vigastuste lokalisatsioon ei välista nende tekitamist sellistes asendites. Pärast torke-lõikevigastuse saamist võis kannatanu lühikese ajaperioodi jooksul, mida kohtu-meditsiiniline metoodika ei võimaldada kindlaks teha, kuid mida maksimaalselt on võimalik mõõta minutitega, teha aktiivseid liigutusi (näiteks käia, rääkida). M P verest ja uriinist etanooli ei tuvastatud. Köide 2 t.lk.
5. Dmitri Sidorenko joobeseisundimeditsiinilise tuvastamise akt nr. 148, mis oli teostatud 09.03.2009 aastal kell 1.
6. – tuvastati keskmine alkoholijoobe seisund; Köide 2 t.lk. 3-4 – D. Sidorenko kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 08.03.2009.a. kell 23.30; Köide 2 t.lk. 16 – meditsiinitõend selle kohta, et Dmitri Sidorenko põeb oopiumi narkomaaniat; Köude 2 t.lk. 18-21 – prokuröri taotlus ja kohtumäärus 10.03.2009 a. D. Sidorenko vahistamise kohta; Köide 2 t.lk. 35 – P. Jakovlevi omakäeline puhtsüdamlik ülestunnistus kuriteo toimepanemise kohta; Köide 2 t.lk. 37-39- protokoll 09.03.2009 aastast P.Jakovlevi kahtlustatavana kinnipidamise kohta; Köide 2 t.lk. 51 ja 52-54 – prokuröri taotlus ja kohtumäärus 10.03.2009 aastast P. Jakovlevi vahi alla võtmise kohta; Köide 2 t.lk. 55 – prokuröri määrus täiendavate piirangute kohaldamiseks P. Jakovlevi suhtes: piirangud kohtamistele, kirjavahetusele ja telefonikõnedele; Köide 2 t.lk. 60 – tõend selle kohta, et Pavel Jakovlev põeb oopiumi narkomaaniat; Köide 2 t.lk. 61 – valguskoopia P. Jakovlevi patsiendikaardist selle kohta, et 06 märtsil võeti ta haiglasse diagnoosioga kopsupõletik, vajas hospitaliseerimist, kuid lahkus samal päeval omavoliliselt haiglast; Köide 2 t.lk. 64-67 – kohtu-psühhiaatrilise ekspertiisi akt P. Jakovlevi suhtes – temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal ei kannatanud ta vaimuhaiguse või ajutise raske psüühilise häire all. Tal on sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest. Kuriteo pani toime tavalises alkoholijoobes, ilma psühhoosi tunnusteta; Köide 2 t.lk. 91-95 – asitõendite vaatlusprotokoll – vaadeldakse Pavel Jakovlevilt ja Dmitri Sidorenkolt äravõetud riideesemeid: tumesinist värvi puuvillasest kangast meeste spordijakk, nahast, lühendatud tegumoega, pruuni värvi; Köide 2 t.lk. 99-103 – DNA ekspertiisi akt; Köide 2 t.lk. 119-129 – tõend Sidorenko karistuste kohta. Nähtub, et teda on varem kriminaalvastutusele võetud erinevate kuritegude toimepanemise eest: vargused, narkootikumide käitlemine, samuti on vastutusele võetud väärteokorras. On kandnud reaalselt karistust. 15 1-09- 11836 Prokuröri taotlusel kohus samuti lisas kriminaalasja toimiku materjalide juurde ja uuris Jakovlevi 06.04.2009 kaebuse (köide 3, t lk 169, 170), mis oli saadetud eeluurimise staadiumil prokuratuuri ja samuti prokuröri vastuse antud avaldusele. Nimetatud kaebuses Pavel Jakovlev väidab, et tema suhtes politseitöötajate poolt eeluurimise käigus olid rakendatud lubamatud uurimismeetodid, kuid Jakovlev ei nimeta ühtegi politseiametniku nime, kes temale survet avaldas ega seleta milles väidetavad lubamatud uurimismeetodid seisnesid. Prokuröri vastusest nähtub, et prokuratuur ei tuvastanud menetlusnormide rikkumist eeluurimise käigus.
7. Maakohtu seisukoht 2.1.Kuulanud ära süüdistatavaid, kannatanuid, tunnistajaid, kuulanud menetlusosaliste seisukohti ja uurinud kriminaalasja materjalides kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnates kõiki tõendeid nende kogumis, kohus tuleb järeldusele, et Pavel Jakovlev’i tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 114

p.5 järgi;

§ 215

lg 3 p 1; ja § 200 lg 2 p 4,7,8,9 järgi ning tema süü nimetatud kuritegude toimepanemises on tõendatud; Dmitri Sidorenko tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 215

lg 3 p 1 järgi ja

§ 306

lg 1 järgi ning tema süü nimetatud kuritegude toimepanemises on tõendatud; B.O süü

§ 200lg.2 p.7,8,9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises on samuti tõendatud.

Alljärgnevalt kohus analüüsib tõendeid ning kirjeldab oma veendumuse tekkimise käiku. 2.1.1 8 märtsi 2009 aasta õhtul, ajavahemikus umbes alates kella 21.40 kuni kella 22.00, sõiduautos Honda Civic, Vabaduse tn. maja nr. 20 juures, oli noalöögiga südamesse tapetud 19 aastane M P . Tapmine oli toime pandud kuriteo pealtnägijate – tunnistaja A. M ja kannatanu A. S juuresolekul ja vaatamata sellele, et tapja põgenes kuriteokohalt selle sama sõiduautoga, peeti juba järgmise päeva, 09 märtsi 2009 aasta hommikul kinni Pavel Jakovlev, kahtlustatuna tapmise toimepanemises. Süüdistatav Pavel Jakovlev ei eitanud ei kohtueelse uurimise ega ka kohtuliku uurimise käigus, et M P tekitas noahaavad just tema. Nimetatud Pavel Jakovlevi ütlused riimuvad ning on kooskõlas kaassüüdistatava D. Sidorenko, kannatanu A. S ja tunnistaja A. M ütlustega. Pavel Jakovlev kinnitas neid ütlusi nii kohtueelse, kui ka kohtuliku uurimise käigus ja seletas, et tal oli kaasas kokkupandav nuga. Autos istus ta tagaistmele, M P kõrvale. Sidorenko oli M. P tagaistmel kõige kaugemal. Kõikide pealtnägijate (D. Sidorenko, A. M ja A. S ) ütlustest nähtub, et kallaletung M P oli ootamatu kõikide jaoks, kes auto salongis viibisid. Sidorenko andis ütlusi, et ta nägi, kuidas Jakovlev lõi noormeest ootamatult, nägi tema käes nuga. Nägi, kuidas noormees hüppas autost välja ja karjus midagi oma sõpradele. Hiljem, liikudes Sillamäe poole, viskas Sidorenko Jakovlevi palvel verejälgedega noa auto aknast välja. Autos viibinud A Sadikov ja A M kinnitasid kohtule, et Jakovlev istus autosse M kõrvale. Sidorenko oli P kõige kaugemal. Praktiliselt kohe kuulsid nad tagaistmelt mingit sekeldamist ja tuhme, löökidele sarnanevaid helisid, seejärel hüppas M P autost välja. Autost välja hüpates karjus M , et nad jookseksid. Nad nägid, kuidas M maha kukkus, ta oli verine. A S teatas toimunust politseile. Seega, Jakovlevi väide selle kohta, et autos tekkis tal M P tüli, on ümber lükatud kahe tapmise pealtnägija objektiivsete ütlustega. Tüli tekkimisest Jakvolevi ja P i vahel ei rääkinud ka süüdistatav D. Sidorenko. Tunnistajate ütlused, samuti Pavel Jakovlevi ülestunnistused kuriteo toimepanemise meetodi kohta on samuti kinnitatud ja riimuvad sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja laiba kohtumeditsiinilise ekspertiisi aktiga. Sündmuskoha vaatlusprotokollist 08 märtsist 2009 aastast 16 1-09- 11836 nähtub, et M P tuvastati kaks torke-lõikehaava: parema küünarvarre pindmine haav, samuti teravate, sirgete servadega haav vasakul rindkere ülaosas. Peale selle, piki sõiduteed, suunaga Vabaduse tänava maja nr. 20 suunas, tee pikkuses värsked vereplekid. See vastab täielikult tunnistajate ütlustele selle kohta, et P , hüpanud autost välja, jooksis mõned meetrid mööda teed. Jakovlevi ütlused M P tapmise viisi kohta on täielikult kooskõlas kohtu-meditsiinilise ekspertiisi aktiga nr. 84, millest nähtub, et M P oli tekitatud just kaks torke-lõikehaava. Üks vasaku küünarvarre piirkonnas ja teine, rindkere läbiv torke-lõikehaav vasaku südamevatsakese vigastusega, millega kaasnes äge verejooks. Nimetatud vigastus oli eluohtlik selle tekitamise momendil. M P suri sündmuskohal. Toetudes nimetatud tõendite analüüsile ning lähtudes eeltoodust, jõuab kohus kindlale veendumisele, et M P tapmise pani toime just Pavel Jakovlev. 2.1.2 Tunnistades M P tapmist, eitab Pavel Jakovlev täielikult, et pani selle toime röövimise eesmärgil. On leidnud tõendamist, et Pavel Jakovlevi ja hukkunu M P vahel ei tekkinud tüli ega sõnavahetust. Pavel Jakovlev hakkas M. P noaga lööma praktiliselt kohe kui istus autosse. Samuti on ümber lükatud Pavel Jakovlevi ütlused osas, et ta mingeid telefone autos ei näinud ja sealt ei võtnud. Nähes Vabaduse tänaval olevate garaažide juures sõiduautot, milles asusid S , P ja M , ei läinud süüdistatavad nende juurde juhuslikult. Süüdistatavate poolt kohus püstitatud versioon sellest, et nad läksid auto juurde selleks, et osta noortelt inimestelt viina ja esitlesid ennast mitte kohalikena, sest kohalikele viina ei müüda - ei ole veenev. Kohtu arvates ei olnud süüdistatavatel mingit alust arvata, et selles autos kaubeldakse viinaga. Peale selle, kummalgi süüdistatavatelt ei olnud raha. Sidorenko peeti kinni samal õhtul, aga Jakovlev 09 märtsi hommikul. Kinnipidamise protokollides, mis on kriminaalasja toimikus olemas, puuduvad märkmed nendelt äravõetud raha kohta. Jakovlevi kohtu poolt eeluurimisel antud ütlused selle kohta, et nähes autot, tegi ta Sidorenkole ettepaneku omastada noormeeste vara, on kooskõlas teiste kriminaalasjas olevate tõenditega. Kohus tuleb veendumisele, et jutuajamist A S oli Jakovlevile tarvis ainult selleks, et vaadata, mis esemed salongis on ja mis vara on võimalik noormeestelt ära võtta. Kohtus ütles Jakovlev lahti oma kohtueelse menetluse käigus antud ütlustest selles osas, et jutuajamise käigus nägi ta, et üks mobiiltelefon asub torpeedol, auto juhtimispaneelil, aga teine juhi ja kaasreisija istmete vahel asuval käetoel ja teatas, et tema mingeid mobiiltelefone ei näinud. Kohtueelse uurimise ajal antud ütlused aga andis Jakovlev väidetavalt politsei surve ja etteütlemise all. Samas, kriminaalasja toimiku materjalidest nähtub, et kohtueelse menetluse käigus rääkis ainult Jakovlev üksikasjalikult, kus mobiiltelefonid auto salongis asusid. Mitte ühelgi ülekuulamisel eeluurimise staadiumil ei rääkinud sellest ei A S ega A M . Järelikult, ei saanud Jakovlevile ütlusi ette dikteerida ka politseitöötajad, kuna nad ei teadnud, kus telefonid autos asusid. Sellest, kus S ja M mobiiltelefonid asusid, rääkisid nad esimest korda alles kriminaalasja kohtuliku läbivaatamise käigus. Ja nende ütlused on täielikult kooskõlas ütlustega, mida Jakovlev eeluurimise käigus andis. Seetõttu kohus on veendunud, et Jakovlev rääkis eeluurimisel tõtt. Lähtudes eeltoodust, kohus on veendunud, et Jakovlevi ütlused tema suhtes osutatud surve kohta ei vasta tõele ja neid ei saa arvesse võtta. Pealegi, kohtuliku uurimise lõpus tunnistas Jakovlev, et võttis autost mobiiltelefoni ja tõi välja uue versiooni, et tegi seda Sillamäel pärast seda, kui oli toime pannud avarii. 17 1-09- 11836 A. S , A. M ja D. Sidorenko ütlustega on tõendatud, et sattudes istuma M P kõrvale, hakkas Jakovlev teda kohe ja ootamatult noaga lööma. Aga pärast seda, kui hüüde peale ähvardavast ohust hüppasid sureva M järel autost välja ka S ja M , istus Jakovlev ümber juhiistmele, varastas S kuuluva mobiiltelefoni ja sõitis koos Sidorenkoga, võõra autoga, sündmuskohalt minema. Kohus jõuab veendumusele, et kallaletungiga M P oli Jakovlevil vaja viia segadusse autos viibivad noored inimesed, halvata nende tahet vastupanuks ja vara kaitseks ning pöörata autos istuvad isikud paanikasse. Jakovlev saavutas selle. Ta omastas mobiiltelefoni Sony Ericson G900, maksumusega 5230 krooni. Kohtus oli üle kuulatud tunnistaja I B , kelle juurde Jakovlev 09 märtsil 2009 aastal hilja õhtul tuli. I B andis ütlusi, et 08 märtsil, hilja õhtul, tuli tema juurde Jakovlev, kes rääkis, et tappis noormehe. Jakovlevil oli musta värvi korpusega mobiiltelefon Sony Ericson G900, ja et Jakovlev helistas kellelegi tema telefoniga ja pakkus seda telefoni müüa. Muuseas, kannatanu S kinnitas kohtus, et temalt autost varastatud mobiiltelefon Sony Ericson, oli tõepoolest musta värvi korpusega. B ütlused on kooskõlas S ütlustega ja puudub alus neid mitte usaldada. Ka Jakovlev ise tunnistas kohtuistungi lõpus, et võttis telefoni ära. Tunnistaja A , kes andis kohtueelse menetluse käigus ütlusi selle kohta, et talle helistas Jakovlev ja pakkus osta mobiiltelefoni Sony Ericson G900, ütles kohus oma ütlustest lahti. Veenvat põhjust ütluste muutmiseks tuua ei osanud. Vaatamata sellele ta tunnistas, et talle helistati ja pakuti telefoni, kuid seda ei teinud mitte Jakovlev, vaid justkui B ise. Seejuures A ei eitanud, et jutt käis telefonist Sony Ericson G900. Eeltoodu alusel kohus jõuab järeldusele, et kohtule esitatud tõendid kinnitavad Jakovlevile esitatud süüdistust M P tapmises, mis oli seotud röövimisega ja tema teod

§ 114p.5 järgi on kvalifitseeritud õieti.

2.1.3 Kohtuliku uurimise käigus ei leidnud tõendamist, et Dmitri Sidorenko pani toime kaasaaitamise

§ 114p.5 järgi kuriteo toimepanemiseks.

On tõendatud, et 08 märtsil 2009 aastal tarvitas süüdistatav Sidorenko päeva jooksul koos Jakovleviga alkohoolseid jooke. Varem toodud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatav Sidorenko teadis Jakovlevi kavatsusest võtta autos viibivatelt noortelt inimestelt ära mingisugune vara. Kuid seda, mil viisil Jakovlev seda teha kavatseb, ta ei teadnud ja kohtus selles osas tõendeid ei esitatud. Jakovlev ei kinnitanud kohtus, et rääkis Sidorenkoga läbi autos tegutsemise plaani ja Sidorenko andis samuti ütlusi, et ta ei teadnud Pavel Jakovlevi kavatsusest panna toime röövimine ja tappa M P . Kõik, mis autos aset leidis, oli Sidorenko jaoks ootamatu. S tunnistas kohtus, et ta nägi, kuidas Jakovlev tõi M P noaga, seejärel aga, Jakovlevi palvel, viskas selle verejälgedega noa auto aknast välja. Samuti ei teatanud Sidorenko Jakovlevi poolt toime pandud kuriteost politseinikele tema kinnipidamisel. Kohtul ei ole tõendeid selle kohta, et Sidorenko andis varem lubaduse varjata Jakovlevi poolt toimepandud kuritegu, ja seega Sidorenko eelpool kirjeldatud tegevust tuleb kvalifitseerida esimese astme kuriteo toimepanemise varjamisena, s.o. kuriteona

§ 306lg.1 järgi.

Kohtuliku uurimise käigus ei olnud kohtule esitatud vaieldamatuid ja usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et röövimise ajal oli süüdistatava Jakovlevi eesmärgiks mitte ainult mobiiltelefoni, vaid kui õnnestub, siis ka auto äravõtmine. Selliseid ütlusi andis Jakovlev kohtueelse uurimise käigus, aga kohtus andis ütlusi, et pärast seda, kui ta tekitas M P noahaavad, võttis ta ära ka auto eesmärgiga kuriteokohalt põgeneda. Auto omastamise eesmärki tal ei olnud. Neid ütlusi Jakovlev ümber ei lükanud. On tuvastatud, et politsei sai tapmisest teada praktiliselt kohe. Politseile oli teada auto mark ja selle registreerimisnumber. Kõik patrullekipaažid olid orienteeritud auto kinnipidamisele. Mingit võimalust autot omastada Jakovlevil ei olnud. See nähtub ka tunnistaja J V ütlustest. Tunnistaja 18 1-09- 11836 V kinnitas, et viibis teenistuses ja umbes kell 22.00 sai korralduse pidada kinni sõiduauto Honda Civic, mis võib liikuda Sillamäe suunas. Auto oli tuvastatud ja sellele järgnedes ta nägi, et auto sõitis sisse Sillamäe linna. Korraldusele peatuda juht ei reageerinud. Gerassimovi trn. 23 maja juures nägi, et auto oli teelt välja sõitnud ja asetseb külili. Esiukse kaudu püüdis autost välja saada meesterahvas, kelleks osutus Dmitri Sidorenko ja kes selgitas, et ei tea, kes roolis oli. Sidorenkol olnud kehavigastused olid seotud avariiga. Jakovlevil õnnestus autost välja saada enne politsei kohalejõudmist, mis võimaldaski tal põgeneda. Vaatlusprotokollile lisatud materjalide ja teiste dokumentidega on tuvastatud, et avarii tulemusena oli auto muutnud täielikult kasutamiskõlbmatuks. AS Varakindlustus Swedbank oli tekitatud kahju summas 168 907.58 krooni. Nimetatud tegudega pani Jakovlev toime võõra vallasasja ajutise omavolilise kasutamise isikuna, kes on varem toime pannud analoogilise teo, isikute grupis, s.o. grupis koos D. Sidorenkoga ja vägivalda kasutades. Tema teod tuleb kvalifitseerida

§ 215lg.3 p.1 järgi.

Riigikohus selgitab oma otsuses nr. 3-1-1-33-04, et mootorsõidukis kaasreisijana sõitmine on vaadeldav kui auto kasulike omaduste kasutamine ja järelikult auto kasutamine

§ 215mõttes – s.o.

võõra vallasasja ajutine, omavoliline kasutamine. Kohtule esitatud tõenditega on tuvastatud, et D. Sidorenko nägi, et Jakovlev kasutas M. P suhtes vägivalda ja sai samamoodi nagu Jakovlevgi aru, et auto on nende jaoks võõras ja neil ei ole õigust seda kasutada. Nii nagu S ja M , võis ka tema autost välja hüpata, kuid ta ei teinud seda. Sidorenko sõitis koos Jakovleviga, kaasreisijana ärandatud autos ja Jakovlevi palvel viskas aknast välja verise noa, millega Jakovlev tappis P . Sidorenko oli pärast avariid politseitöötajate poolt kinni peetud, kui ta püüdis autost välja saada. Ta tegutses grupis koos Jakovleviga ja olles isik, keda on varem karistatud varguse eest, realiseeris

§ 215lg.3 p.1 järgi ettenähtud kuriteo koosseisu.

2.1.4 Jakovlevile on esitatud süüdistus kahes röövimise episoodis, mis ta pani toime 13.08.2008 aastal kell 20.45, tungides grupis koos B.O-ga kallale Puškini 7b asuva toiduainetega kaupleva paviljoni müüjale J S ja 16.08.2008.a. sama paviljoni müüjale L K . Need teod on kvalifitseeritud

§ 200

lg.2 p.4,7,8,9 järgi (isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, isikute grupis, nuga kasutades ja sissetungimisega). Süüdistatav B.O ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Pavel Jakovlev tunnistas ennast süüdi ainult kallaletungis müüja L K , selgitades, et J S ta kallale ei tunginud, vaid võttis lihtsalt tema käest raha võlgu. Samasuguseid ütlusi süüdistuses kallaletungis Jelena Saarepuule andis ka süüdistatav B.O. Kohtuliku uurimise käigus olid kohtu poolt uuritud kannatanute S ja K ütlused, tunnistajate ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokollid ja kannatanu K poolt süüdistatava Jakovlevi äratundmise protokoll. Kohtus leidsid kinnitust süüdistuse järeldused selle kohta, et 13.08.2008.a., umbes kell 20.45, tulid Jakovlev ja B.O pärast ühist alkohoolsete jookide tarvitamist Puškini 7b asuvasse toiduainete paviljoni. Raha neil kummalgi ei olnud. Kannatanu J S andis ütlusi, et sellel õhtul tuli kauplusesse Jakovlev, ta hüppas üle leti ja ähvardades kööginoaga, nõudis 1000 krooni. Kui ta kartma hakates kassa lahti tegi, nõudis Jakovlev juba 2000 krooni. Kartes, andis ta talle raha. Kannatanu eitab, et on süüdistatavaga tuttav ja et ta on kunagi Jakovlevile raha võlgu andnud. Peale selle selgitas kannatanu, et Jakovlev ei olnud üksi. Uksel seisis sõber, kes püüdis kaupluse ust sulgeda, kuid teda segas ukse vahel asetsev kivi. Saarepuu andis ütlusi, et sai aru, et kallaletungis osalevad mõlemad meesterahvad. B.O ise andis ütlusi, et ta oli kaupluses, 19 1-09- 11836 seisis uksel, aga kauplusest võetud raha kulutasid nad koos Jakovleviga. B.O-ni elukaaslane, tunnistaja J andis ütlusi, et kuulas pealt Jakovlevi ja B.O jutuajamist sellest, et nad käisid toiduainete paviljonis, kus B.O seisis uksel. Hiljem sai aru, et nad ei võtnud raha võlgu, vaid panid toime röövimise, sest just 13.08.2008.a. kadus korterist musta plastmassist käepidemega kööginuga. Just selline nuga oli ära võetud sündmuskoha vaatluse käigus ja J poolt ära tuntud kui temale kuuluv. Röövimise kvalifitseerimisel ei oma tähtsust, kes kasutas kannatanu suhtes vägivalda või vägivallaga ähvardamist. B.O ja Jakovlev tegutsesid kooskõlastatult ja sihipäraselt, ühise kuritegeliku tulemuse saavutamise eesmärgil. Kannatanu S selgitas, et oli kallaletungist nii hirmunud, et läks sellest poest töölt ära. Kolm päeva hiljem, 16.08.2008.a., pani Jakovlev toime uue kallaletungi samale toiduainete paviljonile. Vastavalt kannatanu J K ütlustele, asendas ta sellel päeval S , kuna viimane kartis peale 13.08.2008.a. asetleidnud kallaletungi tööle minna. Umbes kell 17.15 sisenes paviljoni noormees ja palus talle müüa kohupiima korpi. Kohe, kui müüja küpsetiste leti juurde läks, hüppas noormees üle leti, suunas temale kööginoa ja nõudis raha, tiris naise kassaaparaadi juurde, püüdis kassaaparaati lahti teha. Seejärel aga nägi leti all kilekotikest rahaga. Nagu selgitas K , nende vahel tekkis võitlus ja ta lõi Jakovlevile pudeliga vastu pead. №ormees lõi talle aga rusikaga näkku ja seejärel ka pudeliga. Võtnud ära kilekoti rahaga, jooksis Jakovlev minema, unustades noa sündmuskohale. Kriminaalasja toimiku materjalide juurde lisatud kiirabitõendist nähtub, et 16.08.2008.a. kella 17.24 ajal oli väljasõit toiduainetepaviljoni. Müüjale K oli osutatud meditsiinilist abi seoses vigastusega pea piirkonnas. Samal päeval tundis Ko Jakovlevi ära kui isiku, kes pani toime kauplusest röövimise. Paviljoni müüjate S ja K ütlused on omavahel kooskõlas ja osutavad ka sellele, et mõlemal juhul oli kuriteo toimepanemise viis samasugune. Mõlemal juhul hüppas kurjategija üle leti ja, ähvardades noaga, nõudis raha. Puudub alus kahelda kannatanute ütlustes, kuna need on järjekindlad ja on kooskõlas nii omavahel, kui ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Jakovlevi väide, et 13.08.2008 aastal laenas ta Saarepuult raha, nagu ta seda ka varem teinud oli, on ümber lükatud mitte ainult kannatanu ütlustega, vaid ka kannatanu esindaja, paviljoni juhataja M poolt, kes väitis nii eeluurimisel, kui ka kohtulikul uurimisel, et S ja K puhul pole kunagi kassa puudujääke olnud. G M andis kohtule ütlusi, et päevane sissetulek antakse müüja poolt temale üle järgmise tööpäeva hommikul. Mõlemal müüjal, nii S kui K , ei ole kunagi puudujääki olnud. Keegi müüjatest ei saa võtta raha päeva sissetulekust, kuna poes on kassaaparaat ja raha puudujääk saab koheselt tuvastatud. Toimiku materjalide juure lisatud revisjoni aktist nähtub, et 13.08.2008.a. oli kaupluses kassast puudu 2000 krooni – just see rahasumma, millest rääkis kohtus kannatanu S . Aga 16.08.2008.a. moodustas kassa puudujääk 2275 krooni. Peale selle, kaupa oli rikutud summas 1152,50 krooni. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et 16.08.2008.a. olid kaupluses näha võitluse jäljed, põrandal vedeles kaup, letil olid vere jäljed. Peale selle, sündmuskohalt oli ära võetud kööginuga. Kannatanu J S ütlustega, et ta ei tunne Jakovlevit ja pole kunagi talle võlgu andnud, kannatanu esindaja G M ütlustega, samuti eelpool nimetatud kaupluse revisjoni aktiga on ümber lükatud Jakovlevi ja B.O ütlused selle kohta, et nad tulid 13.08.2008 OÜ T müügipaviljonist raha laenama. Oma ütlustega üritas Jakovlev mustata kannatanu S eesmärgiga pääseda karistusest 13.08.2008 toimepandud röövimise episoodi eest. Riigikohtu lahendis nr. 3-1-1-12-09 rõhutatakse, et röövimise objektiivne külg loetakse teostatuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: isiku suhtes kasutati vägivalda ja seda 20 1-09- 11836 vägivalda kasutati asja äravõtmise eesmärgil. On leidnud kinnitust, et nii 13.08.2008 kui ka 16.08.2008 poe röövimisel kasutati vägivalda. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohus järeldusele, et Pavel Jakovlevi süü 13.08.2008 ja 16.08.2008 toimepandud poe röövimiste episoodides on tõendatud ja kvalifitseeritud õigesti

§ 200

lg 2 p 4,7,8,9 järgi ning B.O süü 13.08.2008 sama müügipaviljoni röövimises on tõendamist leidnud ning tema tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 200

lg 2 p 7,8,9 järgi 2.2 Mõistetav karistus Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Pavel Jakovlev on varem mitmel korral kriminaalkorras karistatud isik, kuid vastavaid järeldusi enda jaoks ei teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist, P. Jakovlevi karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Pavel Jakovlev on eriti ühiskonnaohtlik, küüniline ja ettearvamatu kurjategija, kelle poolt toimepandud rida esimese raskusastme kuritegusid on toime pandud relva kasutamisega ning kõige raksem nendest on inimese tapmine seoses röövimisega. Kohus leiab, et nii jõhkrat kurjategijat tuleb karistada vangistusega, mis on lähedane maksimaalsele. Kohus on tuvastanud, et Pavel Jakovlevil pole tugevaid sotsiaalseid sidemeid Eesti Vabariigis, ta on Vene Föderatsiooni kodanik ning lähedastest sugulastest elavad tal Eestis vaid isa ja tädi. P. Jakovlevil pole ülalpeetavaid, ta pole abielus. Pavel Jakovlevi teised sugulased elavad Vene Föderatsioonis, Leningradi oblastis, kus Jakovlev samuti käib. Arvestades asjaolu, et alates 17aastasest vanusest on Pavel Jakovlev viibinud valdavalt kinnipidamiskohtades, et ta on vallaline ning tal ei ole ülalpeetavaid, teeb kohus järelduse, et Jakovlevil puuduvad tugevad sotsiaalsed sidemed Eesti Vabariigis. Arvestades samuti P. Jakovlevi ühiskonnaohtlikkust, peab kohus vajalikuks kohaldada

§ 54

ning mõista Pavel Jakovlev’ile lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga 10 (kümneks) aastaks. Dmitri Sidorenko on varem mitmel korral kohtulikult karistatud, kuid vastavaid järeldusi enda jaoks ei teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. Tema karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole tuvastatud. Dmitri Sidorenko tuleb süüdi tunnistada võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, olles isikuna, kes on varem kohtu poolt karistatud varguse eest, grupi poolt ja vägivallaga s.o.

§ 215

lg.3 p.1 ettenähtud kuriteos ning teise isiku poolt esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamises s.o.

§ 306lg.1 ettenähtud kuriteos.

Võttes arvesse D. Sidorenko tegevust

§ 215

lg 3 p 1 toimepanemisel, peab kohus võimalikuks karistada Sidorenkot vangistusega, mis on väiksem

§ 215

lg 3 p 1 järgi kuriteo toimepanemise eest ettenähtud vangistuse keskmisest määrast. B.O on varem kohtulikult mitmel korral karistatud. Tema karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole tuvastatud. Võttes arvesse B.O osavõtu määra ja rolli kuriteo toimepanemisel

§ 200

lg 2 p 7,8,9 järgi, samuti asjaolu, et B.O ülalpidamisel on mitu alaealist last, peab kohus võimalikuks mõista karistuse, mis ei ole seotud reaalse vangistusega. 2.

1. Tsiviilhagid Pavel Jakovlev tunnistas ja võttis õigeks kannatanu M S hagi summas 32614 krooni; Pavel Jakovlev tunnistas ja võttis õigeks tema vastu AS Swedbank Varakindlustus AS poolt esitatud 21 1-09- 11836 hagi summas 168 907 krooni 58 senti. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Pavel Jakovlevi süü on tõendatud kahes OÜ T kaupluse röövimise episoodis. B.O süü on tõendatud 13.08.2008 toimepandud OÜ T kaupluse röövimise episoodis. Kohus rahuldab OÜ T hagi ning mõistab välja Pavel Jakovlev’ilt OÜ T kasuks P. Jakovlev’i poolt toimepandud kuriteoga tekitatud kahju summas 3429 krooni 50 senti ning solidaarselt Pavel Jakovlev’ilt ja B.O-lt OÜ T kasuks – 2000 krooni. Kohus teeb kohtuotsuse juhindudes KrMS §-dest 305-306; 310-313;
2. Pavel Gontšarov Kohtunik Aime Semjonova Rahvakohtunik Tiiu Karelaid Rahvakohtunik Tartu Ringkonnakohtus 15.oktoobril 2010.a otsustas: Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4, 338 p 1,2; 340 lg 2 p 3 tühistada Viru Maakohtu
3. veebruari 2010 kohtuotsus osaliselt, see on: Pavel Jakovlevi süüditunnistamises

§ 114

p 5 järgi ning talle nimetatud mõistetud karistuse osas; Pavel Jakovlevi suhtes

§ 64

lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse osas;

§ 68

alusel eelvangistuses viibitud aja arvestamise ja lõpliku ärakandmisele kuuluva karistuse osas; Pavel Jakovlevile

§ 54

alusel kohaldatud lisakaristuse osas; Pavel Jakovlevi ja B.O süüditunnistamises

§ 200lg 2 p 9 järgi.

Pavel Jakovlev süüdi tunnistada

§ 113järgi ning karistada teda 13 aastase vangistusega.

Pavel Jakovlev süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4 järgi ja karistada teda 1 aastase vangistusega.

Pavel Jakovlev süüdi tunnistada

§ 200

lg 2 p 4,7,8 järgi, jättes talle mõistetud karistuse 6 aastat vangistust muutmata.

§ 64

lg 1 alusel, lugeda Pavel Jakovlevile

§-de 199 lg 2 p 4, 200 lg 2 p 4,7,8 ja 215 lg 3 p 1 alusel mõistetud kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ning mõista Pavel Jakovlevi liitkaristuseks 13 aastat vangistust.

§ 68alusel arvata Pavel Jakovlevi poolt eelvangistuses viibitud ajavahemik 4.

september 2008 kuni

1. november 2008, s.o 2 kuud ja 23 päeva karistusaja hulka ja mõista Pavel Jakovlevi lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 12 aastat 9 kuud ja 7 päeva vangistust. Pavel Jakovlevi karistuse kandmise aja alguseks lugeda
2. märts
3. 22 1-09- 11836 B.O süüdi tunnistada

§ 200

lg 2 p 7,8 järgi jättes talle mõistetud karistuse 4 aastat vangistust ühes

§ 74kohaldamisega muutmata.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Pavel Jakovlevi apellatsioon rahuldada osaliselt. Dmitri Sidorenko ja B.O kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata. Pavel Jakovlevi kohtukulud, s. o kaitsja tasu advokaat Vladimir Rogulski poolt osutatud õigusabi eest 13 024.80 krooni jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Narva Esimese Advokaadibüroo kaudu 13024.80 krooni, sealhulgas käibemaks 2170.80 krooni, advokaat Tatjana Massalinale tema poolt Dmitri Sidorenkole apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Dmitri Sidorenkolt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Tatjana Massalina poolt osutatud õigusabi eest 10 854 krooni, millele lisandub käibemaks 2170.80 krooni, kokku 13024.80 krooni riigituludesse. Dmitri Sidorenkol tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Dmitri Sidorenko 109-11836 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. B.O kohtukulud, s. o kaitsja tasu advokaat Igor Belugini poolt osutatud õigusabi eest 7034.40 krooni jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Kohtuotsus jõustus 13 detsembril 2010.a Riigikohtu määrusega. 23