← Eesti

1-10-10404/9

Obsah (8)§ 213§ 184§ 65§ 74§ 69§ 831§ 84§ 83

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. novembril 2010. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-10404 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi

§ 213

lg 1 - § 22 lg 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Marge Püss Süüdistatav M.I elukoht: XXX XXXXX XXX XXX-X, Tartu; isikukood: varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral: Tartu Maakohtu 19.01.2006. a otsusega

§ 184

lg 1 järgi 1 aasta 5 kuu vangistusega, millest kuulus ärakandmisele 5 kuud vangistust, 1 aasta vangistust jäeti kandmiseks tingimisi katseajaga 2 aasta 4 kuud; tõkend: ei ole kohaldatud. Kaitsja advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada M.I

§ 213lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

1

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud 4-kuulist vangistust Tartu Maakohtu 19.01.2006. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-755 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta vangistuse võrra ja mõista M.I-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendada M.I-le mõistetud 1 aasta 4 kuu pikkune vangistus 970 (üheksasada seitsekümmend) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69lg 3 alusel määrata M.I üldkasulik töö tegemise ajaks 2 (kaks) aastat.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 831lg 1 alusel konfiskeerida M.I-lt kuriteo läbi saadud raha 13 000 (kolmteist tuhat) krooni. Kr

MS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista M.I-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, koopia tegemise kulu 7 (seitse) krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni. Määratud kaitsjale makstud tasu summas 2616 krooni jätta riigi kanda. Määrata menetluskulude 9232 krooni tasumine ositi 10 (kümme) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on M.I kohustatud tasuma igakuiselt 923 (üheksasada kakskümmend kolm) krooni 20 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja konfiskeerimisele kuuluv summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon M.I süüdistatakse selles, et 03.09.2007 kasutas eeluurimisel tuvastamata isik ebaseadusliku arvutiprogrammi abil saadud, Saksamaa Liitvabariigi kodaniku R.E. ’i internetipanga konto-, PIN- ja TAN-numbrit ning kandis, omamata kannatanu volitust nimetatud tehingute teostamiseks, R.E. i Liga Bank eG kontolt nr XXXX 6165 € M.I №rdea Bank Finland Plc kontole nr XXXXXX. M.I oli eelpool nimetatud konto avanud 31.08.2007 Tõnni nimelise, eeluurimisel tuvastamata isiku palvel selleks, et sellele kontole saaks välismaalt raha kanda. 03.09.2007 laekus M.I №rdea Bank Finland Plc kontole nr XXXXXX 96 195.58 krooni, millest M.I võttis Tartu Kaubamajas asuvast №rdea Bank Estonia kontorist kõigepealt välja 13 000 krooni ja mõne aja pärast 82 902 krooni. 82 902 krooni andis ta tuvastamata isikule ja 13 000 krooni jättis endale. Sellega pani M.I toime

§ 213lg 1-§ 22 lg 3 kvalifitseeritava kuriteo s.o.

andmetöötlusprotsessi ebaseaduslikule sekkumisele ja sellega andmete töötlemise tulemuse mõjutamisele kaasaaitamise. Kokkulepe

§ 213

lg 1- § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. Vastavalt

§ 65

lg 2 suurendada käesoleva otsusega mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 19.01.2006. a otsusega (kriminaalasjas nr 1-06-755) mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta vangistuse võrra, lugedes lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 970 tundi (485 vangistuse päeva eest).

§ 69lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha kahe aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 84

alusel kuulub konfiskeerimisele M.I-lt kuriteoga saadud vara väärtuses 13 000 krooni. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. 3 M.I tuleb süüdi tunnistada

§ 213lg 1 - § 22 lg 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. M.I on kuriteoga saanud raha 13 000 krooni, mis kuulub

§ 83konfiskeerimisele.

1 lg 1 alusel Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni), kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu 7 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu: kohtueelses menetluses 3408 krooni ja kohtumenetluses 1908 krooni, s.o kokku 5316 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. Määratud kaitsja tasudest moodustab enamuse advokaadi poolt riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest ette nähtud tasu ja sõidukulud. Kohus leiab, et viimatinimetatud kulud tuleb jätta riigi kanda, kuna isikud, kellele osutab riigi õigusabi advokaat sellisest advokaadibüroost, mis ei asu kohtuga samas piirkonnas, peavad kandma tunduvalt suuremaid kulutusi kui isikud, kellele osutab õigusabi samas piirkonnas töötav advokaadibüroo. Tegemist on süüdistatavate ebavõrdse kohtlemisega. Seega tuleb M.I hüvitada õigusabikulud kokku summas 2700 krooni. M.I töötab, kuid tal käib kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine üle jõu. Kuna M.I on valmis menetluskulusid vabatahtlikult tasuma, paludes majanduslikult olukorrast tulenevalt võimalust maksta neid ositi, tuleb talle anda selleks võimalus ja ajatada menetluskulude tasumine kolmele kuule. Ingeri Tamm Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.