2 p. 4, 5, 7; § 424 järgi 6 kuu vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks. 4.21.05.2007 a. Harju Maakohtu poolt
2 p. 4, 7, 8; § 329 järgi 10 kuu vangistusega 5.14.04.2010 a. Harju Maakohtu poolt
2 p. 4, 7, 8 järgi 6 kuu 20 päeva vangistusega tingimisi 2 a. katseajaga Viibis eelvangistuses alates 30.10.2010 a. kuni 01.11.2010 a. süüdistusasja
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: V.Z on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 30.10.2010 a. kella 22.50 ajal Tallinnas Filtri teel juhtis mootorsõidukit Audi 80 reg. nr. xxx, olles joobeseisundis ( narkojoove amfetamiinist ) Sellise käitumisega rikkus süüdistatav LS § 20 lg. 3 / Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides / ja § 20 lg. 3-1 p. 1 / Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1, 50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0, 75 milligrammi alkoholi / nõudeid. Seega V.Z pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Süüdistatav kohtueelsel uurimisel end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnista, kohtuistungil tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 29.10 õhtul tarvitas ¼ doosi amfetamiini ja järgmisel õhtul sõidukit juhtima asudes tundis end kainena. Kohtuistungil lisab, et mootorsõiduki juhtimisõigust ei oma. Lapse ema elab Venemaal ja ühe aastast last kasvatab abikaasa ema. Ta ei mäleta millal hakkas narkootikume tarvitama. Ta tegeleb maalri ja pahkeldaja tööga. Elab sõbra juures. Käesoleva ajani ta pole end lapse isaks vormistanud. Tunnistaja AT poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 30.10 ta oli polit-seipatrullis ja teostas liiklusjärelevalvet Filtri teel. Kella 22.50 ajal tema märguandel peatus sõiduk Audi 80 reg. nr. xxx. Juhi kontrollimisel indikaatorvahendiga süttis sellel roheline märgutuli. Juht selgitas, et puudub juhtimisõigus. Infosüsteemi kaudu tuvastati juhiks V.Z. Juht käitus närviliselt ja tekkis kahtlus, et juht on narkojoobes. Kohapeal tehtud kiirtest näitas positiivse näidu ainele amfetamiin. Juht toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi. Vaatamata sellele, et V.Z talle inkrimineeritud kuriteos kohtueelsel uurimisel end süüdi ei tunnistanud, kuid kohtuistungil tunnistas täielikult süüdi on tema süü leidnud tõendamist tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest, samuti leidnud tõendamist indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, ekspertiisiaktiga millest lähtuvalt tal tuvastati amfetamiini tarvitamise tunnused / t.l. 8 – 14 /.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, uue tahtliku kuriteo toimepanemist kuue kuu möödumisel pärast kohtuotsuse kuulutamist ja katseajal, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, väärtegude toimepanemise eest mõistetud rahatrahvide tasumata jätmist, jätkas väärtegude toimepanemist ja 11.10.2010 a. mõisteti talle LS § 74 sätete rikkumise eest arest 24 päeva, politseinike oskuslikku ja kohusetundlikku suhtumist avaliku korra kaitsesse, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada V.Z
järgi ja mõista karistuseks 4 ( neli ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) kuud 20 ( kakskümmend ) päeva vangistust.
2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.04.2010 a. kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra s.o. 5 ( viis ) kuud 28 ( kakskümmend kaheksa ) päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista 8 ( kaheksa ) kuud 18 ( kaheksateist ) päeva vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada pärast kohtuotsuse jõustumist ja Harju Maakohtust laekunud teate sisus märgitud karistuse kandmise kohast ja reaalsele kandmisele asumisea ajsst.
1 alusel mõistetud karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 30.10.2010 a. kuni 01.11.2010 a. s.o. 3 ( kolm ) päeva. 2 Välja mõista V.Z-ilt sundraha 417.03 Eurot riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista V.Z-ilt kaitsjatasu 95.88 Eurot 4 Välja mõista V.Z-ilt kohtukuludena ekspertiisitasu 73.69 Eurot ( 1153 krooni ). Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.