Obsah (6)

§ 338§ 240§ 241§ 244§ 247§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Tallinna Ringkonnakohus 11. märts 2011, Tallinn

§ 338p 3, § 339 lg 2 alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 4. Ringkonnakohtu kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja L.Nirgi apellatsiooni väidetega leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. 4.1.

§ 240

p 1 ja 4 sätestavad, et kui prokuratuur peab võimalikuks kohaldada kokkuleppemenetlust, siis selgitab ta süüdistatavale kokkuleppemenetluse kohaldamise võimalust, tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi ning koostab protokolli selle kohta, et süüdistatav ja tema kaitsja on kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus.

§ 241

kohaselt kokkuleppemenetluse kohaldamiseks süüdistatavalt ja tema kaitsjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokolli kantakse muuhulgas märkus selle kohta, et süüdistatavale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi ja süüdistatava ning tema kaitsja nõusolek alustada kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Protokollile kirjutavad alla prokurör ja süüdistatav ning tema kaitsja.

§ 244

lg 2 sätestab, et kui prokuratuur ja süüdistatav ning tema kaitsja jõuavad kuriteo kvalifikatsioonis ning kuriteoga tekitatud kahju laadis ja suuruses kokkuleppele, alustatakse läbirääkimisi karistuse liigi ja määra üle, mida prokurör taotleb kohtus kuriteo toimepanemise eest. Kokkulepe on sõlmitud, kui prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja on sellele alla kirjutanud.

§ 247

lg 2 ja 3 kohaselt küsib kohtunik pärast kokkuleppe avaldamist, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kas ta nõustub sellega. Kohtunik teeb süüdistatavale ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja teeb kindlaks, kas kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtunik küsib kaitsjalt ja prokurörilt nende arvamust kokkuleppe kohta ning seda, kas nad jäävad kokkuleppe juurde. 4.

1. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et K.B on nõustunud koos kaitsjaga 29.novembril 2010.a alustama kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Seejuures selgitati K.B-le tema õigusi kokkuleppemenetluses, sealhulgas õigust loobuda kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus, aga samuti kokkuleppemenetluse tagajärgi. Protokollile kirjutasid alla prokurör, K.B ja tema kaitsja ( tl 65). Järgmisel päeval,
2. novembril 2010, sõlmisid prokurör, K.B ja tema kaitsja ka kokkuleppe, kusjuures selles on eraldi välja toodud milles seisneb süüdistus, teole antav juriidiline hinnang, karistuse liik ja määr ning väljamõistmisele kuuluv tsiviilhagi(tl 6667). Kohtuistung toimus 18 veebruaril 2011 aastal, seega ligi kolm kuud pärast kokkuleppe sõlmimist. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt arutaski kohus kriminaalasja kokkuleppemenetluses ja selgitas veelkord süüdistatavale õigusi. Sama protokolli kohaselt on K.B kohtule kinnitanud, et sõlmitud kokkulepe on arusaadav. Kokkuleppe sõlmimisel õigusi selgitati. Tunnistab ennast süüdi, kahetseb toimepandut. Kusjuures annab ka oma selgitused toimunu kohta ja veelkord kinnitab, et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult, jääb kokkuleppe juurde. Samuti on kohus küsitlenud kaitsjat, kes jäi kokkuleppe juurde ja väitis, et tema kaitsealune on sõlminud kokkuleppe omal vabal tahtel. Süüdistus on põhjendatud, tegu on kvalifitseeritud õigesti. Kokkulepe on sõlmitud seaduslikel alustel. Palub kokkuleppe kinnitamist. Kokkuleppe juurde jäi ka prokurör. Süüdistatav on selgitanud samuti, et saab aru mida tähendab katseaeg ning on väljendanud nõustumist karistusega ja ka tsiviilhagiga(tl 75). Seega oli süüdistataval võimalus, pärast prokuröri ja kaitsja ärakuulamist ning enne kohtu poolt nõupidamistuppa minemist, loobuda kokkuleppest, kuid süüdistatav seda ei teinud. Kohtuotsusest nähtuvalt lahendas kohus kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused kohtuliku arutamise põhjal ja kriminaaltoimiku materjalide alusel. Kohtuotsuses on kajastamist leidnud kõik kokkuleppes märgitu, mille osas süüdistatav ja kaitsja on kohtuistungil kokkulepet kinnitanud, seega ei ole põhjust rääkida kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumisest. Nimetatud asjaoludel ringkonnakohtu kohtunik leiab, et maakohus on K.B süüditunnistamisel, karistamisel ja tsiviilhagi väljamõistmisel järginud kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Asjaolu, et süüdistatav ja kaitsja on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovivad kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao rikkumiseks. Seda seisukohta on rõhutanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma otsuses nr. 3-1-1-79-05 (RT III, 31, 309). Kaitsja poolt apellatsioonis esitatud väide, et süüdistatav oli nii kokkuleppe sõlmimise ajal kui kohtus šokiseisundis ega väljendanud oma tõelist tahet, on täielikult paljasõnaline. Kokkuleppe sõlmimisest kohtuistungini oli ligi kolm kuud. Kohtuistungil andis süüdistatav ütlusi ja kinnitas kokkulepet. Kaitsja oli kohustatud teostama kaitset ja kokkuleppemenetluses kaitsja kohustuseks on välja selgitada süüdistatava tegelik tahe. Kui nii süüdistatava kui kaitsja poolt on maakohtus korduvalt kinnitatud kokkuleppe vabatahtlikkust, kui tegeliku tahte väljendust ja palutud selle kinnitamist, siis pole sellise taotluse vastuvõtmine ja kohtu poolt kokkuleppe kinnitamine kohtule etteheidetav ega anna alust tuvastada, et maakohus on kokkulepet puudutavaid menetlusnorme rikkunud ja seda just süüdistatava tahteavalduse väljaselgitamise osas. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt apellatsioonis esitatud meelevaldsed väited ei ole käsitatavad juriidiliselt tõsiseltvõetavate argumentidena ega viidetena maakohtu poolt menetlusnormi rikkumistele mis annaks ringkonnakohtule seadusliku aluse kriminaalasja menetlemiseks. 4.
5. Kuna kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole sisuliselt osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku
6. peatüki
7. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta

§ 326

lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27. aprilli 2006.a määruses nr 3-1-1-38-06 (RT III 2006, 17, 160). 4.4. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326lg 2, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 jätab kohtunik vandeadvokaadi L.

Nirgi apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab kaitsjale. Kohtunik: Ivi Kesküla