Obsah (4)

§ 216§ 65§ 69§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja 18. mai 20

§ 216

lg 1 järgi advokaat Raul Tosmann kohtueelsel menetlusel advokaat Argo Küünemäe RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada A.D süüdi karistusseadustiku (

) § 216 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud;

§ 65lg 2 alusel suurendada seda mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.

novembri 2009 otsusega A.D-le mõistetud karistuse ärakandmata vangistuse 1 kuu võrra ning mõista A.D-le liitkaristus vangistusena 3 kuud;

§ 65lg 1 alusel Tartu Maakohtu 16.

veebruari 2010 otsusega A.D-le mõistetud karistus 2 kuud lugeda kaetuks mõistetud 3 kuu vangistusega ning lugeda A.D-le lõplikuks liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) kuud;

§ 69

alusel asendada A.D-le mõistetud lõpliku liitkaristusena mõistetud vangistus 3 kuud üldkasuliku tööga 180 (ükssada kaheksakümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 26. märts 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutada A.D

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; tühistada A.D-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus rahuldada täielikult Eesti Energia AS tsiviilhagi ning välja mõista A.D-lt 5 926 (viis tuhat üheksasada kakskümmend kuus krooni 96 senti Eesti Energia AS kasuks 2.2 välja mõista A.D-lt riigi õigusabi tasu 1 380 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 (nelikümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 1 420 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a juuni kuust igakuise menetluskulu osa 120 (ükssada kakskümmend) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 120 (ükssada kakskümmend) krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile; 2.4 kriminaalmenetluse kulud 1 552 krooni jätta riigi kanda. Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-5087“); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on A.D toime pannud kuriteona elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitamise teel

§ 216lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema alates 14.

oktoobrist

1. a lülitus xxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ebaseaduslikult Eesti Energia AS-i tarbimisvõrku, kasutades selleks lisaühendust, mis oli ühendatud õhuliinile ning viidud läbi kõrvalhoone elamusse ja mis ei läbinud voolumõõtjat. A.D kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat kuni
2. veebruar
3. a, mil ebaseaduslik ühendus Eesti Energia AS töötajate poolt likvideeriti. Kuriteoga tekitati Eesti Energia AS-le kahju 5 926.96 krooni.
4. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 216

lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud;

§ 65lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu 03.11.2009.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, so 1 kuu ning liitkaristuseks mõista vangistus 3 kuud.

§ 65lg 1 alusel lugeda kergem karistus, s.

o Tartu Maakohtu 16.02.2010. a otsusega mõistetud karistus 2 kuud, kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõista vangistus 3 kuud;

§ 69

alusel asendada vangistus 3 kuud üldkasuliku tööga 180 tundi, kusjuures ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 10 kuud 2 kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ 75-s sätestatule.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
4. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 216

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Eesti Energia AS on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 5 926.96 krooni. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista A.D-lt 5 926 (viis tuhat üheksasada kakskümmend kuus krooni 96 senti Eesti Energia AS kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri 2009 otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. 3 Süüdistatava kaitsja Argo Küünemäe esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1972 krooni, millest 420 krooni on sisulise õigusabi osutamise eest ja 1 552 krooni on sõidukulu. Süüdistatava kaitsja Raul Tosmann esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. Seoses riigiõigusabi osutava advokaadi asendamisega ei ole põhjendatud sõidukulude 1 552 krooni väljamõistmine süüdistatavalt, vaid jätta riigi kanda. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 40 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades asjaolu et antud tegu on toime pandud enne viimast kohtuotsust tuleb süüdistataval sundraha jätta väljamõistmata. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb A.D-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 1 380 (420+840+120) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
5. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Toomas Lillsaar Kohtunik 4